Vastus leiad õppematerjalist: Ringhäälingu ajalugu

Ringhäälingu ajalugu (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas ja millal tekkis Eesti Ringhääling?
Kes olid selle asutajad?
Miks ringhääling riigistati?
Miks on RH ajaloos olulisede Friedrich Olbrei ja Felix Moor?
Kuidas kontrolliti saateid?
Milline olid seaduslik alus kontrolliks?
Millised saated olid RH saatekavas 19301940?
Millel põhineb raadiosaadete liigitus?
Mida tähendab raadio puhul osavõtuillusioon?
Miks see on oluline?
Mille poolest erineb kuuldemäng teatrist?
Mis oli esimene saade mis eetrisse lasti?
Mis oli esimene kuuldemäng?
Mis on kooliraadio?
Mida olulist tead infosaadete algusajast?
Misk polnud alguses raadio operatiivne?
Mida tähendavad kirjandus põllumjanandus ja spordisaated RH algusaastail?
Millised probleemid olid RH kuulajatega raadijojänesed kuulajate vähesus maal?
Kuidas saadi tagasisidet oma saadetele?
Milline oli riigi suhtumine RHsse?
Millal anti eetrisse esimene soovisaade?
Kuidas muusikasaated mõjutasid kultuurielu?

Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141)
Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson
Eesti ringhäälingu algusaastad

Righäälingu tekkimine
Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadio-ringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes – lisaks geograafilisele levikule võimaldab raadio ka kohalolekuefekti ja osavõtuillusiooni.
Hoolimata meediumi tehnilistest iseärasustest ei saanud raadio algusest peale oma võimalusi piisavalt ära kasutada, takistas eelkõige kogemuste, samuti raha puuudus. Raadio neljandal tegutsemisaastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis , ms olukorda veelgi halvendas.
Siiski tähendas raadio tulek uusi võimalusi ajakirjanduses.
RH tekkimise tngimused said Eestis küpseks 1920. a keskpaigas. Ühelt poolt aitas kaasa tehnikaareng , teisalt rahvusvaheline tasand.
1926. a oli ringhääling jõudnud enamikku Euroopa riikidesse ( erandiks Bulgaaria, Rumeenia , Kreeka, Island , Albaania ja Luksenburg). Lisandus rahva ootus: RH idee oli jõudnud rahva sekka raadioklubide, - seltside , -ühingute kaudu.
Riik esialgu RH vastu huvi ei tundnud, kuigi arutelu RH teemadel kestis Riigikogus aastaid. Parlamendiliikmed ei teadvustanud RHga seotud uusi võimalusi ning selle ülesandeid ühiskonnas. Valitsusringkonnad ei kahelnud RH tähtsuses mitte ainult Eestis, sest ka mitmel pool mujal maailmas peeti seda vaid mänguasjaks. Avalik huvi oli aga juba algusest peale olemas: raadiost kirjutati ajalehtedes (et aitaks kaasa muusika levikule): levitati ideed, et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone.
1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak , Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor . RH avati 2 aastat hiljem – 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks – saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad.
Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid haridusminister ja teiste ministeeriumide esindajad, samuti seda, et eetrisse antud kontsert ebaõnnestus tehnilistel põhjustel.
Mitmedki kultuuritegelased (Artur Kapp, Juhan Aavik) suhtusid raadiosse kui laste mängusse ega pidanud vajalikuks seal esineda. Programmi kuulusid vaid muusika, päevauudised, loengud, sõnavõtud. Kuid samas oli tollane raadio juba kultuurikandja.
1.2. Rinhäälingu riigistamine
1929. puhkes ülemaailmne majanduskriis, esimesed ilmingud aasta hiljem siin. Juba ene oli RH majandusraskustes, seega ei suudetud parandada tehnilist kvaliteeti, mitmekesistada programmi. Kuulajate arv vähenes.
1932. hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu . Muuhulgas tähendas see passiivsust poliitilises mõttes. Hilisem elu näitas, et raadio tegevus seostati küllaltki tihedalt just riikliku poliitikaga.
Majanduskriisiga samal ajal tabas Eestit sisekriis. Ükski valitsus ei püsinud võimul üle 6 kuu. Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu. Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas „vaikiv ajastu” – parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei.
1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus.
On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel. Et tollased Eesti riigitegelased olid saanud koolituse vene tsaristliku režiimi ajal, tundsid nad ka selle köögipoolt, seetõttu võeti eeskujuks Venemaa kogemused. Samas olid Eesti poliitikud ja riigitegelased kursis ka Saksamaal toimuvaga. Kuigi 1934. a põhiseaduse järgi ajakirjanduse üle tsensuuri polnud, võeti pärast 1933. aastat vastu seadused, mis mis välistasid vaba ajakirjanduse (kaitsekorra seadus, 1937. põhiseaduses olevad klauslid , mille alusel sai sõavabadust piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kodanike hea nime ja kõlbluse kaitseks).
Et massimeediaks loeti tol ajal vaid trükisõna, polnud raadio seadustega tsensuuri eest kaitstud. Enne riigistamist materjali siiski ei kontrollitud. Kuigi ametlikult riigistatud raadios tsensuuri polnud, loeti tesktid enne eetrisseandmist läbi ja tehtud parandusi tuli arvestada. Tehti ka järeltsensuuri.
RH riigistati 1. 07. 1934. Põhjuseks on toodud vajadust parandada RH kvalieeti nii tehniliselt kui sisuliselt, osaühing seda võlgade tõttu ei suutnud. Raadiodirektoriks sai Friedrich Olbrei, kes töötas selles ametis 1940. astani. Ta oli tehnilise haridusega ohvitser , kes varem oli olnud kindralstaabi käsundusohvitser ja sidepataljoni ülem. Ta lähtus raadiotöös arusaamast, et raadio on oluline eelkõige kultuurivahendina. Nõukogude okupatsiooni ajal saadeti Siberisse vangilaagrisse, siis asumisele.
RH riigistamine oli tihedalt seotud poliitilise režiimi tugevdamisega: kui algusaastatel nähti raadios kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustati ka selle integreerivat rolli ja võimalust RH kaudu propagandat eha. Seda näeme ka saatekavas tehtud muudatustest.
Programmi koostamisel võeti suund rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele. Näiteks peeti loenguid Vabadussõjast, võidupühast, sõjaväest, Välis-Eesti päevadest, kaitseliidust . Patriotsimi sisaldasid ka lastesaated.
Raadios hakkasid esinemas käima ka valitsuse esindajad.
Ka tehnilise olukorra parandamist võib vaadelda propagandast lähtuvalt: kuulajaskonna arvu kasv tähendas j seda, et sõnum jõuab võimalikult paljudeni.
Kuigi pärast riigistamist mitmekesistus raadio saatekava ning hakati parandama ka tehnilisi tingimusi, tõi riigistamine kaasa eelkõige kindla poliitilise suundumise. 1937. sai valmi 197 meetri pikkune Türi saatejaam , mis oli Baltikumi kõrgeim.
1.3. Saatekava
1927. moodustati Ringhäälingu Eeskava Järelvalve komitee, hiljem nimetati see ümber saatekavakomiteeks. Eesmärk kokku panna RH saatekava. RH esindus esitas saateplaani, mille komitee läbi vaatas. Komiteesse kuulus algselt kolm, hiljem ligi 10 inimest (valitsustegelased, ajakirjanikud, kultruuitegelased). 1931 . aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi.
Sõnaliste saadete populaarsus oli tingitud nende uudsusest, oluline osa andekatel tegijatel ja avalikel raadioõhtutel kuulajate osavõtul.
Žanriline areng seotud suuresti Felix Moorig, kes tuli 1927. teatrist raadiosse: oli nii teadustaja, reporter, kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund, lastetund, 1928. esimene reportaaž ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute žanride toomise kandis hoolt ka keelekasutuse eest. Tema lemmikžanriks olid lastesaated.
Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi- ja opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% ( nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam , võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio , tihe oli koostöö kirjanikega ( Vilde , Under, Alver ). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole.
1937.-1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+”raadiojänesed”) .
1.4. Saadete liigitus
Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle žanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestlusžanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette .
Peale žanrilise jaotuse saab saateid jagada veel sisu järgi: sport , pevaprobleemid, kunst .
Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned.
1.4.1. Muusikasaated
Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element.
Muusikasaated olid esimesed saated Eesti RHs. 1927. hakati tegema otseülekandeid Estonia teatrist, suur oli ka kergemuusika osakaal. Muusikasaadetes mängiti kõige rokem heliplaate, järgensid orkestrikontserdid. Raadiol oli ka oma orkester , mis koosnes vaid kolmest mehest, pärast riigistamist moodustati sümfoniettkoosseis, mis koosnes 24 mehest.
Elava ja grammofonimuusika teemadel toimus mõttevahetus: elav ettekanne on ikka soojem kui mehhaaaniline.
1927. hakati pidama kontsertloenguid. Võrdlemisi vähe oli eesti muusikat, polnud algupäraseid helitöid. 1937. otsustati iga nädal pakkuda kuulajatele vähemalt üks ooperietendus.
Seoses riigistamisega paranes materiaalne olukord, mis võimaldas osta uusi muusikariistu, heliplaate, ette kanda teoseid, mida enne tehnilistel põhjustel ei saanud. Algas fonoteegi laiendamine.
1934. hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat.
1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat.
Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid, 1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima „Väikest muusikaleksikoni”.

4. 2. Infosaated
Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest.
Kuigi uudised olid olulised, olid nad algusaastatel võrdses mahus vaimulike saadetega.
Enne riigistamist sõltusid uudised teabeagentuurist ETA ja ajalehtedest, riigipühadel uudiseid ei loetud. Infosaadete nõrkuse põhjustas kogemuste puudus, loominguliste töötajate vähesus. Seetõttu oli uudiste operatiivuse nõue täitmata. Peale päevauudiste olid kavas ka välismaa ringvaated.
Riigistamisel võeti kavva „Aktuaalne veerandtund”, kus tehti kokkuvõte tähtsamatest sündmustest. 1937. hakati edastama uudiseid hommikuti . 1933-37 moodustas info sõnalisest osast juba poole. RH organiseeris ka kirjasaatjate võrgu, kes andsid edasi uudiseid iga päev kindlatel kellaaaegadel. 1939 sündis uus infosaade „Päevamärkmik”.
Juba raadio esimestel päevadel hakati kasutama võimalust kõnet ja tegelikkuse helilist pilti edasi andma – nii tekib osavõtuillusioon, et suheldakse just temaga, mida rohkem kuulaja sisse elab, seda enam hakkab ta end samastama esinejate ja nende ideedega.
Üks žanre, mille kaudu tegelikkust võimalikult täpselt edasi antakse, on reportaaž. Algusaastail tehti reportaaže nii riiklikest sündmistest kui elust endast (jaanipäevad, sünnitusmaja jne)
1938 sai valmis esimene raadiobuss Hõbehall, sellega seoses laines reportaažide geograafiline hulk.

4. 3. Kuuldemängud
Kuuldemängude puhul oli tegu uue kunstilise žanriga, mis lähtus raadiotöö spetsiifikast ja võimaldas seda optimaalselt ära kasutada. Kaasati parimad näitlejad, mis propageeris omakorda teatrit.
Teatrist eristab kuuldemänge siiski raadio spetsiifika: see võimaldab tegelikkuse akustilist peegeldust lindistada, ning seda hiljem monteerida. Samuti on oluline, et erinevalt teartist saab raadiosateid vastu võtta vaid kuulmismeele kaudu. Ainus vahend, millega teksti edasi antakse, on hääl. Seetõttu on väga oluline teksti lihtsus ja arusaadavus, samuti hääle väljendsurikkus. Nii pördub kuulaja tagasi kõneluse juurde. Samas on raadios suhtlemine kuulajast eraldatud, puudub kahepoolne kontakt.
Esimene kuuldemäng „August Tammani „Koidik” jõudis eetrisse 1928, samal aastal ka esimene lastekuuldemäng J. Kuulbergi „Kui konnal kõht valutab”. Probleeme tekitas sobivae ruumide puudus ja raadiotööd tundvate inimeste vähesus.
1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe „Maria viiul ”. Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor . Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt)
1. 4. 4. Kirjandussaated
192.7 esimene kirjandussaade: Karl Ast-Rumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios. Kuulajatel oli kirjanduse vastu suur huvi, 1939. oli kirjandussaadete maht kasvanud 83 tunnini (2,6% saatekavast). Kasu oli neist saadetest nii kuulajatele kui ka kirjanikele, kes said end rekaamida.
1. 4. 5. Kooliaadio
Esimene lastetund oli eetris 1927. aastal, kui Felix Moor luges ette Jüri parijõe jutustuse „ Katkine kruus”, saated said kohe populaarseks.
Pärast RH riigistamist kasvas ka lastesaadete osakaal. Nii ajakirjandus kui ka kuulajad hakkasid taotlea kooliraadiot. 29. 06. 1934 kirjutas sellest Õpetajate Leht. 1936 polnud raadiot umbes 1000 koolis, ülejäänutes sai neid aparaate kasutada. 1939 olid aparaadid olemas pooltes koolides .
Kooliraadio alustas tegevust 1.10.1936. Korraldajaks Jaan Rummo, anti välja ka saatekava vihikuid, mida sai kasutada õppetöös. Kooliraadio käsitles laia temaatikat: kirjandus, poliitika, muusika, sport, loodus. Lisaks õpetamisele üritati selliste saadetega ka noori kasvatada.
1939. alustati ka noortesaadetega.
1. 4. 6. Põllumajandussaated
RH olid kavas peamiselt loengud põllumajandusest (kartulikasvatus, söödajuurvili, maaparandus). Tegelejaks Juhan Saarsoo. Rohkem võeti kavva põllumajandusuudiseid, põllumajanduslikke kõnesid (teemaks zootehnika, agronoomia , aiandus, kodundus ).
1. 4. 7. Spordisaated
Esimene spordisaade – pooletunnine loeng kehakultuurist – 1927, esimesed spordiudised 1932. et RHl puudusid spordireporterid, kommenteeris võistlusi alguses Felix Moor.
1936. Berliini olümpiamängudest tehti juba reportaaže. Teatati Kristjan Palusalu kahekordsest olümpiavõidust. Tegu oli olulise sündmusega raadio operatiivsuse seisukohalt.
Spordisaadete arv kasvas 1936. aastal, kanti üle võsitlusi, lisandusid talispodrinõuanded, tervisesaate, raadioõhtud.
1. 4. 8. Hinnangud raadiole ja kuulajate vähesus maal
1928 hakas kord nädalas ilmuma ajakiri Raadio – Üleriiklise Eesti Raadioühingu häälekandja, mis sialdas Euroopa raadiojaamade programme, saadete tutvustusi, tehnilst infot, eelarvest, raadiojänestest. Hinnangute andmisel saadetele tehti vahet sisu ja tehnilise külje osas.
1935 elas linnades 25% elanikkonnast, kuid raadioabonente oli nende hulgas 80%. Maa- ja linnarhva ebavõrdus jäi probleemiks, põhjuseks toodi abonenti kallidus, elektri puudumine. 1937 valmis Türi saatja ning see aitas oluliselt kaasa kuulajate arvu kasvule maal.
Küsimused:

Kuidas ja millal tekkis Eesti Ringhääling? Kes olid selle asutajad ?

Miks ringhääling riigistati? Too vähemalt kolm põhjust!

Miks on RH ajaloos olulisede Friedrich Olbrei ja Felix Moor?

Kuidas kontrolliti saateid? Milline olid seaduslik alus kontrolliks?

Millised saated olid RH saatekavas 1930-1940?

Millel põhineb raadiosaadete liigitus?

Mida tähendab raadio puhul osavõtuillusioon? Miks see on oluline?

Mille poolest erineb kuuldemäng teatrist?

Mis oli esimene saade, mis eetrisse lasti? Millal?

Mis oli esimene kuuldemäng?

Mis on kooliraadio?

Mida olulist tead infosaadete algusajast? Misk polnud alguses raadio operatiivne ?

Mida tähendavad kirjandus, põllumjanandus- ja spordisaated RH algusaastail?

Millised probleemid olid RH kuulajatega (raadijojänesed, kuulajate vähesus maal)?

Kuidas saadi tagasisidet oma saadetele?

Milline oli riigi suhtumine RHsse?

Millal anti eetrisse esimene soovisaade? Kuidas muusikasaated mõjutasid kultuurielu?
5

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 29 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MarkoHeinmets20 Õppematerjali autor

tasub lugeda !

Sarnased õppematerjalid

txt

Ringhäälingumuuseumi referaat

2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse ngemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud.Fotokogu koosneb peamiselt raadio- ja televisiooni ning kodumaise raadiotstuse ajalugu kajastavatest fotomaterjalidest. Lisaks on kogus ringhlingu levikut, -ajaloo jdvustamist ja muuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Arhiivkogu koosneb peamiselt raadio ja televisiooni ajaloo ning vastuvtjate valmistamise ja ringhlingu kuulamise ajalooga seotud raamatutest, perioodikavljaannetest, ksikirjadest ja dokumentidest. Esemete kogu koosneb raadio- ja televisioonivastuvtjatest, vastuvtjate lisaseadmetest, reporterite tvahenditest, stuudio- ja saatetehnikast,

Eesti keel

doc

Seminari küsimuste vastused

(odavam, lihtsam) * 1950ndatel raadio tähtsus tõusis taas mainekujundajad (TOPid), DJ tähtis amet EESTIS: * esimesed katsetused 1920ndatel * 1921 demonstreeriti Eestis esmakordselt raadioaparaati * 1924 kanti üle Haapsalus õpilaste segakoori kontsert * 17. mai 1924 asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio * 1. nov 1924 registreeriti OÜ Raadio Ringhääling * 18. dets 1926 alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus (dets 1926 raadio sünnipäev Eesti Ringhääling) * algselt muusikapõhine, sekka päevauudiseid. Üle kanti kultuurisündmusi, loenguid. * esimestel aastatel abonentmaks kallis lõbu (raadio tähtsus kasvas pidevalt) * Felix Moor (näitleja) üks raadiozanrite loojaid, pani aluse kuuldemängudele * 1932 raadiomäärustik, saatekava poliitiliselt erapooletu! * 1

Massikommunikatsiooni ajalugu

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või

Sotsiaalteadused

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele

Ajalugu

docx

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED

Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS

Meedia

doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio 1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka

Kultuurilood

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2

Muusika ajalugu

docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Postimees oli mingi ajahetkel töökollektiivi käes, kuid see osteti Tõnissoni poja Heldur Tõnissoni poolt ära. Ta loobus lehest 1998. Ja müüs selle Schibstedi kontsernile. Nii läks aadete ja traditsioonide leht suure Norra ettevõtte kätte, kuni Eesti meedia selle tagasi ostis. AS Ühinenud Ajalehed (Pärnu PM, Sakala, Virumaa Teataja jt) Eesti Ajalehed AS ehk Ekspress Grupp (Päevaleht, Ekspress, Maaleht, Delfi). Erastamise tulemusel on meil kujunenud selline süsteem, et ringhääling on rahvuslik ja riiklik ning jagunenud perioodika-maastik. Liigitus – uudismeedia, sotsiaalmeedia, ristmeedia Ajakirjandus väga kaasav, personaalne (isikul endal võimalus ajakirjandust toota, tarbida, luua) Meelelahutuse pealetung, alternatiivsete väljaannete tekkimine (teaduse väljaanded jne) , ajakirjanduslike kanalite paljusus Näitajad arvudes – ajalehed 57-60 ; ajakirju 170 ; raadiojaamu 34.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid