5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MarkoHeinmets20
Õppematerjali autor
2005.aastal toimus -Muusikaline tund Eesti raadios 1964-1996. 2006.aastal toimus -"Tagasipilk RAMETO tegemistele" Raadiomaja galeriis. 2007.aastal toimus-"Lasteraadio - 80." 2008.aastal toimus-"Vike Muuseumirott 2009." 2009.aastal toimus-"Reporter Lembit Lauri." 2010.aastal toimus-"Seitse ngemust Eestist" Tartumaa Muuseumis. On ka erinevad kogud.Fotokogu koosneb peamiselt raadio- ja televisiooni ning kodumaise raadiotstuse ajalugu kajastavatest fotomaterjalidest. Lisaks on kogus ringhlingu levikut, -ajaloo jdvustamist ja muuseumi tegevust kajastavaid fotosid. Arhiivkogu koosneb peamiselt raadio ja televisiooni ajaloo ning vastuvtjate valmistamise ja ringhlingu kuulamise ajalooga seotud raamatutest, perioodikavljaannetest, ksikirjadest ja dokumentidest. Esemete kogu koosneb raadio- ja televisioonivastuvtjatest, vastuvtjate lisaseadmetest, reporterite tvahenditest, stuudio- ja saatetehnikast,
(odavam, lihtsam) * 1950ndatel raadio tähtsus tõusis taas mainekujundajad (TOPid), DJ tähtis amet EESTIS: * esimesed katsetused 1920ndatel * 1921 demonstreeriti Eestis esmakordselt raadioaparaati * 1924 kanti üle Haapsalus õpilaste segakoori kontsert * 17. mai 1924 asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio * 1. nov 1924 registreeriti OÜ Raadio Ringhääling * 18. dets 1926 alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus (dets 1926 raadio sünnipäev Eesti Ringhääling) * algselt muusikapõhine, sekka päevauudiseid. Üle kanti kultuurisündmusi, loenguid. * esimestel aastatel abonentmaks kallis lõbu (raadio tähtsus kasvas pidevalt) * Felix Moor (näitleja) üks raadiozanrite loojaid, pani aluse kuuldemängudele * 1932 raadiomäärustik, saatekava poliitiliselt erapooletu! * 1
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või
kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele
Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid...........................................................10 4. TNS EMORI ANDMED KESKMISE EESTLASE TELEMEEDIA TARBIMISE HARJUMUSTE KOHTA 2014. AASTA SEPTEMBRIKUUST DETSEMBRIKUUNI 12 5. LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI 3. KOOLIASTMES JA GÜMNAASIUMIS
Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio 1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka
Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2
Postimees oli mingi ajahetkel töökollektiivi käes, kuid see osteti Tõnissoni poja Heldur Tõnissoni poolt ära. Ta loobus lehest 1998. Ja müüs selle Schibstedi kontsernile. Nii läks aadete ja traditsioonide leht suure Norra ettevõtte kätte, kuni Eesti meedia selle tagasi ostis. AS Ühinenud Ajalehed (Pärnu PM, Sakala, Virumaa Teataja jt) Eesti Ajalehed AS ehk Ekspress Grupp (Päevaleht, Ekspress, Maaleht, Delfi). Erastamise tulemusel on meil kujunenud selline süsteem, et ringhääling on rahvuslik ja riiklik ning jagunenud perioodika-maastik. Liigitus – uudismeedia, sotsiaalmeedia, ristmeedia Ajakirjandus väga kaasav, personaalne (isikul endal võimalus ajakirjandust toota, tarbida, luua) Meelelahutuse pealetung, alternatiivsete väljaannete tekkimine (teaduse väljaanded jne) , ajakirjanduslike kanalite paljusus Näitajad arvudes – ajalehed 57-60 ; ajakirju 170 ; raadiojaamu 34.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid