Eesti ajakirjanduse ajalugu (0)

EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID
1766-1857 Eelaeg
TÄHTIS: Kalendrid – ajalehtede eelkäijad (1720)
Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond .
Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht ( Masing , 1821 , 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda ( Kreutzwald , 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul.
ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud – õpetlik, personaalne , põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer!
1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus
Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle-eestiline. Jannsen toimetas (1857-63).
Eesti Postimees – Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne , rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda . Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad – haritlastest kaastöötajad. „Suur sulesõda“ (Jannsen vs Jakobson ). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine
1878-19./20.sajand laienemine, prof .-seerumine, politiseerumine
Sakala, Olevik , Postimees, Valgus – KONKURENTS , leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD : Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused – ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraažid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane . Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein , Sakalale vastukaaluks. Haridus , populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega . Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus , kõlblus, haridus !, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga.
AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA! Lugejaskond väike, ei sekkunud poliitikasse. Suund õpetamiselt arutlemisele.
UUENDUSED: Toimetaja kui juhtkirjanik. Tööjaotus! Ajakirjandusturg. Massileht – Valgus! Esimesed fotod, esimene päevaleht!
Sajandivahetus - 1917/18
Eritüübilised ajakirjad: satiir ja huumor, põllundus, kuukiri Eesti Kirjandus, Noor-Eesti, pereajakirjad. Geograafiline laienemine, Eesti lehed ka USAs. Tallinn sai KESKUSEKS! Suur osa varasemaid lehti lõpetas! Päevalehed: Teataja , Päevaleht, Tallinna Teataja! TRÜKIVABADUS – lehed streikisid eeltsensuuri vastu. Tuli järeltsensuur: väljaannete sulgemised, palju lühiealisi lehti. Ajalehed politiseerusid. Töölislehed: Hommik ja Hääl. Tiraažid kasvasid. Levisüsteem mutus – tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud . Spetsialiseerusid – teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid , reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde , Speek, Luiga , Veiler, Laaman , Tõnisson .
KIRJASTUSÜHISUSED – Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht)
Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit , Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus).
Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolševistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920.
1919/20- 1930ndate algus – modernne , mitmekesine, tööstus
Trükiseadus. Laku perset tsensor . Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri , veste, reportaaž, interview. Sõnum – üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade – sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused – kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus , lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne . Laaman, Luts, Adson , Gori , Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust , üksikmüük. Seltside -organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa.
Vaba Maa omanik – Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid . Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini .
Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraažist andsid „Vaba Maa“ lehed. Lisaks ka ajakirjad.
Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts , kõmu!
TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm . Luiga, Krusten, Braks.
POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus . Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd .
1926 - raadio
1930ndad -1940 – vaikiv
Eeltsensuur, kaitseseisukord , 1938 – Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika. Ajalehed: Päevaleht, Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa, Postimees, Uus-Eesti:
Trükiti rotatsioonimasinatel. Kokku 10 masinat + 46 ladumismasinat. 1928 – värvitrükimasin. 1920 algusest väga palju ajakirju. Seltskonnaajakirjanduse kasv. Enamik ilmub Tallinnas. Umbes pooled on kuukirjad. KUTSEÜHINGUD/SELTSID annavad välja.
1926 – raadio. Alguses eraettevõte, siis riigi oma. Muusika , ooperid, stuudio asus Estonias. Esimesed 10 a ainult otse- eeter . 1920 – juba kuuldemängud, spordirepsid. FELIX MOOR ! Kava algas kl 18. Alles 1934 ka hommikul .
Suurte lehtede sabad – e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid.
1940 – 44 – 1. Nõukogude okup., saksa okupats.
Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar . 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja – senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad . „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“. Tsensuur . Ajakirjandus propagandavahend. Gori – enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts – arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal.
Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval . Ajakirjad prakt . Likvideeritud, mõned erialaajakirjad.
PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA : Stalinistlik , sulaaegne, stagnatsiooniaegne
1944-55 – stalinistlik
Märksõna: HIRM! Küüditamine jne. Ajakirjandust omas ja juhtis kommunistlik partei. Funktsioon: ideoloogiline mõjutamine, valvamine ja kasvatamine. Uudistes keskne positiivsus ja kommunistliku suhtumise väljendus. Vaid hea uudis on uudis! Temaatika : riiklikud dokumendid , parteikõned, töösaavutused. Uudised ideologiseeritud: õiged seisukohad ja arvamused. Kriitikale kohustuslik reageerida. Lehes ei ilmu ühiskondlikult väärtusetuid kirjutisi. Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja= peatoimetaja . Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus.
AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer , Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming.
1956-1968/70 – liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj.
PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs „Uus Ilm“, Soomes „Malevlane“. Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas. Ajakirjad: „Meie tee“, „ Tulimuld “. + eestikeelsed raadiosaated: Ameerika Hääl. Mark, Arro, Helbemäe
EESTI 60ndatel . Televisioon, tiraažid taas kasvavad. 54 TÜs ajakirjanduse õpetuse algus. Erinevuste kasv ametliku ja vabama ajakirjanduse vahel. Meediakasutus massidesse. Empiiriliste meedia-uuringute algus. „ Horisont “, „Siluett“, „Eesti Loodus“, „ Pikker “. Päevalehtede struktuur: Riik ja päevauudised; propaganda, Eesti; Maailm, välis ja sport ; Varia –järjejutt, tele- ja raadiokavad
1970-1986/87 – stagnatsioon
Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaž. Peened vihjed.
palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik. Nõukogudemaal ei juhtu midagi halba. Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine – üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued väljaanded: TMK, Vikerkaar, Maaleht . Väga valikuline, aga väga kõrge meediatarbimine. Lugejale olulisemad teemad pere ja kodu, loodus, meelelahutus. Olulisemad lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar, kohalikud lehed.
1987-1992 – perestroika , demokraatlik ajakirj
teine ärkamisaeg. Ajakirjandus kui rahva ühendaja, uue ühiskonna kujundaja. ETV ühiskondlike muutuste vedur . Lehtede nimed muutusid tagasi normaalseks. Lehed eelkõige ajakirjade rollis, tsensuur kaotati 1989. Trükiarvud tõusid. Lisandus 350 uut ajalehte, püsisid vähe aega. Jäid Eesti Ekspress , Äripäev ja Lääne Elu. Eraomanduses . Vanad päevalehed püsisid, nädalalehed tulid uued. Lagunev riik ei suutnud väljaandeid majandada. Ajakirjanikud ise pidid. Reklaamiraha olulisim sissetulekuallikas. Hulgimüügireklaam ja erakuulutused. Ajakirjad endised .
1992-1995 – segadus
Suured päevalehed erastati toiemtuse liikmetele . Turu pärast võitlus VÄGA terav – solvangud, madal eetika . Ajakirjanikud tajusid end vaimsete omanikena. Tekkis mitu uut lehte toimetuste kollektiivsel initsiatiivil. OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses.
Tiraažid kukkusid. Hüperinflatsioon – hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid . Muutus praeguseks . Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid , horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post. Eraomanduses päevaleht: Hommikuleht. 6 korda nädalas päevalehed. Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993.
1995-2000 – kontsentreerumine, uus süsteem
Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja. 3-4 avalikõiguslikku raadiot , 30 era. Loetakse vähem, suuremad lehed erastatud. Vanad toimetajad või juhid ( Kadastik , Leito). Omandi kontsentreerimine:. 1997 – ASN, võeti vastu eetikakoodeks . 94-95, taheti ajakirjanikke koolitama hakata, tase nõrk, konkurents tugev. Leht kallis, meediafirmad kahjumis. Suurtel päevalehtedel palju lisalehti. Tasuta ajalehed, suured lehed internetis since 95. Sisu kvaliteetsem, kommertsialiseerimine.
AJAKIRJAD: pidevad katsed alustada meelelahutusajakirjadega. Soov teha tõsiseid analüüsivaid ajakirju. Uued valdkonnad: Pere j Kodu, Sporditäht. Vanad ajakirjad tagasi (Eesti Arst). Naisteajakirjade tõus, poolporno meestele, palju esoteerikat. Noorteajakirjad kadunud.
Suurte ajalehtede vahel konkurents. Ajakirjanikud pigem noored ja keskealised. Ajalehtede ajakirjanikel suurem mõju kui tele omadel. Jürgen , Kivirähk, Sildam. Turu kontsentreerumine algab 95, lehed suurte firmade käes, meediaimpeeriumid. Ostavad kokku kohalikke lehti. Postimees – EESTI MEEDIA AS. Vs EKSPRESS MEEDIA AS. VÄLISKAPITAL. Schibsted Emis, Bonnier AB EGs.
pärast 2000 – digi , kommerts