Meedia ja Mõjutamine - töökava (0)

EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE 
 
Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas 
 
Kasutatav õppekirjandus 
Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. 
 
Kasutatav lisamaterjal 
 
Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. 
 
Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee 
Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu 
Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com 
 
Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine 
 
MEEDIA JA MÕJUTAMINE 
 
1. Õpitulemused 
Kursuse lõpus õpilane 
    tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; 
  teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; 
  on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; 
  on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; 
  tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; 
  eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 
  tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted; 
  analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel; 
  oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelelisi vahendeid.    
   


Õppeteema, alateemad.  Lõiming teiste õppekava tee- madega  Tunde  Põhimõisted  Õppematerjal  Õppetegevus  Soovitatavad õpitulemused  ja hindamine  I. MIS ON MEEDIA? 
1. Meedia olemus ja ülesanded 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  meedia- süsteem  1  meedia,  ajakir-
jandus, tsensuur  Õ  lk  8–11,  veebilehed 
ajatelgede  tegemiseks  (nt www.preceden.com) 
  Tekstiloome 
 suhtlusvahendite ajatelje koostamine 
Suuline suhtlus 
 arutelu  vaba  ajakirjanduse  eeliste  ja  puuduste üle   väitlus:  koolivägivalla  kajastamine  meedias   suhtlusvahendite ajatelgede võrdlus  Õpilane 
 teab, mis on meedia ja millest koos- neb meediasüsteem   oskab nimetada meedia ülesandeid 
 mõistab tsensuuri mõju meediale   
Hinnatav töö: väitlus  2. Tekstide tõlgendamine 
 
LÕIMING 
Väärtused  ja  kõlblus:  uudise 
analüüs  2  kommunikat-
sioon,  kommu-
nikatsiooni-
mudel,  
retseptsioon, 
kodeerimine,  
tekstianalüüs  Õ lk 12–15, teleuudis 
(nt uudised.err.ee)  Suuline suhtlus 
 arutlemine  eri  liiki  tekstidest  aru- saamise,  nende  loomismotiivide  ja 
tõlgendamiserinevuste üle;   teleuudises  kajastatud  uudise  vaate- nurga, väärtuste jm analüüs.  Õpilane 
 tunneb  kommunikatsiooniprotsessi  osi   teab,  millest  sõltub  teksti  loomine  ja vastuvõtt   oskab rakendada meediateksti ana- lüüsi mudelit  3.  Tähtsamad  meediakanalid 
Eestis 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  tutvumine  Eesti meediakanalitega  
Kodanikualgatus  ja  ette- võtlikkus: kodanikuajakirjandus 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
meediakanali  esitlus  Powerpointis  2  meediasüsteem, 
trükiajakirjan-
dus, raadio,  
televisioon, 
internet  Õ lk 16–19, Ragne Kõutsi 
ülesanne  meedikanalite 
liigitamise kohta  Suuline suhtlus 
 arutlemine  selle  üle,  kuidas  kasutata- vate meediakanalite omanike paljusus 
või vähesus infovälja mõjutab.   Teksti vastuvõtt 
 meediakanalite liigitamise harjutus. 
Tekstiloome 
 esitlus meediakanali kohta.  Õpilane 
 teab  tähtsamaid  meediakanaleid  Eestis   oskab  liigitada  trükiajakirjanduse  väljaandeid,  raadio-  ja  tele- programme   teab kodanikuajakirjanduse eeliseid  ja puudusi 
  Hinnatav  töö:  esitlus  lemmikmeedia- kanali kohta 


4.  Kvaliteetajakirjandus  ja  kõmuajakirjandus 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  kriitiline  tea-
beanalüüs 
Väärtused  ja  kõlblus:  kriitilise 
mõtlemise arendamine  1  kvaliteetleht, 
kõmuleht,  tab-
loid,  valge  aja-
kirjandus,  kolla-
ne  ajakirjandus, 
tabloidiseerumi
ne,  uudise  vali-
kukriteerium, 
fakt, arvamus  Õ  lk  20–23,  igaühel  või 
mitme  õpilase  peale  kaasas  Õhtuleht,  Eesti 
Päevaleht ja Postimees   Suuline suhtlus 
 kollaseks  peetavast  ajalehest  kvali- teetuudise leidmine ja vastupidi;   arutlemine selle üle, mida võidaks või  kaotaks  Eesti  ajakirjandusmaastik,  kui 
piirid  kollase  ja  kvaliteetajakirjanduse 
vahel oleksid selgemad.  Tekstiloome 
 ajaleheartikli  50–100-sõnaline  ise- loomustus  Õpilane 
 käsitleb  kvaliteet-  ja  kõmu- ajakirjandust  binaarse  jaotuse  ase-
mel skaalana;   mõistab tabloidiseerumise põhjusi; 
 tunneb uudise valikukriteeriume; 
 eristab fakti ja arvamust. 
 
Hinnatav  töö:  ajaleheartikli  ise- loomustus  5. Kommunikatsioonivabadus 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  meedia- majandus,  kommunikatsiooni-
eetika 
Väärtused  ja  kõlblus:  stereo-
tüübid meedias  1  sõnavabadus, 
kommunikat-
sioonivabadus,  
ajakirjandus-
vabadus  Õ  lk  24–29,  ühe  nädala 
päevalehed,  erakanali  uudistesaade  Suuline suhtlus 
 arutlemine selle üle, kuivõrd lihtne või  raske  on  oma  häält  internetis  kuulda-
vaks teha   arutlemine  selle  üle,  keda  meedias  ei  kajastata   arutelu  koolilehe  ajakirjandus- vabaduse üle  Teksti vastuvõtt 
 arutlus  artikli  põhjal:  soostereotüübid  meedias   ühine arutelu: milline paistab Eesti elu  ajakirjanduse peeglist   telesaate  ja  selle  vahel  näidatavate  reklaamide seoste leidmine  Õpilane 
 teab  sõna-,  kommunikatsiooni-  ja  ajakirjandusvabaduse  mõistet  ja 
mõistab nende erinevust   teab ajakirjanduse sõltumatust mõ- jutavaid tegureid  Kokkuvõte 
  2    Õ lk 30  Tekstiloome 
 kirjand meedia olemusest minevikus ja  tänapäeval   meediavaba  ööpäeva  analüüsiv  kir- jand  Suuline suhtlus 
 arutelu sõnavabaduse piiride üle 
 ebademokraatliku  meedia  iseloomus- tamine  Õpilane  
 teab meedia ülesandeid 
 tunneb meediasüsteemi ülesehitust    Hinnatav  töö:  meediavaba  ööpäeva  analüüs 


II. INIMENE JA AJAKIRJANDUS 
6. Eraelu puutumatus 
 
LÕIMING 
Väärtused  ja  kõlblus:  eri  vaa-
dete ja seisukohtade austamine  1  avalik  ruum,  poolavalik 
ruum,  privaatne 
ruum,  avaliku  elu tegelane  Õ  lk  32–37,  ajaleht  loo-
ga,  kus  avalikustatakse 
kellegi isikuandmeid  Suuline suhtlus 
 argumendid  kuulsuste  eraelu  kajasta- mise poolt ja vastu   arutelu  isikuandmete  avalikustamise  üle    Õpilane 
 teab, millest sõltuvad eraelu puutu- matuse piirid  7. Suhtlemine ajakirjanikega 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  õpilane  suu-
dab oma  sõnumi  vormistada  ja 
selle arusaadavalt edastada  1  ajakirjandus-
eetika,  delikaat-
sed  isikuand- med,  meedia- pädevus,  allika-
kaitse seadus  Õ lk 38–41, Avatud Sõna 
Nõukogu  koduleht  www.asn.org.ee 
Pressinõukogu  koduleht 
www.eall.ee/pressinouk
ogu  Suuline suhtlus 
  arutlemine  ajakirjanikule  lubatud  andmekogumismeetodite üle    rollimäng paaristööna (intervjuu) 
  rollimäng: kuidas kajastada uudisväär- tuslikku  sündmust  ja  valida  usaldus-
väärseid allikaid  Teksti vastuvõtt    Õpetaja  peaks  juhtima  õpilaste  tähe- lepanu Õ lk 41 3. näite pealkirjale, mis 
on  vastuolus  artikli  viimase  lõiguga  ja 
eksitab  lugejaid.  Artikli  näitel  võib  lä-
hemalt  käsitleda  pealkirju,  mis  ei  ole 
sisuga  kooskõlas,  ning  ajakirjanduse 
võimu  mainerikkujana  (või  harvemini 
maineparandajana).  Õpilane 
 oskab  ajakirjanikule  infot  andes  vältida arusaamatusi ja konflikte   teab, kuidas  käituda, kui ajakirjanik  on infoallikaga valesti ümber käinud  Kokkuvõte  1    Õ lk 42  Tekstiloome 
  kirjand intervjueerimise reeglite tund- mise olulisuse teemal  Suuline suhtlus 
  väitlus teemal „Kas infoühiskonnas on  privaatsus võimalik?”    oma  väidete  tõestamine  (eraellu  sek- kumine,  infoallika  kaitse,  pressisõber 
ja -vaenlane)  Õpilane    teab, millest  sõltub inimeste  kajas- tamine ajakirjanduses    teab, kuidas ajakirjanikega suheldes  probleeme vältida 
  Hinnatav töö: kirjand, väitlus     


III. MÕJUTAMINE 
8. Keeleline mõjutamine 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs  2  hinnang,  peit- väide  Õ lk 44–47, vestlussaade  Suuline suhtlus 
  teksti mõjutusvahendite analüüs 
  arutelu: millest sõltub teksti vastuvõtt 
Tekstiloome 
  vestlussaate  osaliste  mittesõnalise  tegevuse analüüs (50–100-sõna)  Õpilane 
 teab,  kuidas  vormistiku,  sõnavara,  modaalsuse ja lauseehitusega teksti 
vastuvõtjat mõjutatakse    9. Manipuleerimine 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs 
Väärtused ja kõlblus: väärtuste 
ja  kõlbeliste  normide  kriitiline 
ja argumenteeritud analüüs  2  argumentat-
sioon,  induktiiv-
ne,  deduktiivne, 
demagoogia, 
manipulatsioon  Õ  lk  48–51,  persooni-
looga ajaleht  Teksti vastuvõtt 
  ajakirjandusteksti  argumentatsiooni  hindamine    manipuleerimisvõtete  tuvastamine  ajakirjandustekstides  Suuline suhtlus    näiteartikli arutelu  Õpilane 
 tunneb argumentatsiooni osi 
 eristab argumentatsiooni demagoo- giast ja manipulatsioonist   tuvastab  tekstis  manipuleerimis- võtted  10. Visuaalne mõjutamine 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  refleksioon  oma tõekspidamiste üle  1  visuaalne,  kaad-
riplaan,  kujun-
duslik võttestik  Õ  lk  52–55,  fotouudised 
ajalehtede  veebiversioo-
nides,  kolme  peale  üks 
ajaleht  Suuline suhtlus 
 fototöötluse  eetiliste  aspektide  aru- telu   eri kaadriplaanide sobilikkus eri sünd- muste kajastamisel  Teksti vastuvõtt 
 rühmatöö:  visuaalse  ja  tekstilise  info  võrdlemine  Õpilane 
 teab  pildikeele  mõistmise  vajalik- kust   tunneb kaadriplaane 
 mõistab  ajalehe  kujundust  mõjuta- vaid ja määravaid printsiipe  11. Reklaam 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs 
Väärtused ja kõlblus: väärtuste 
ja  kõlbeliste  normide  kriitiline 
ja argumenteeritud analüüs 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
ajalehtede  veebiväljaannete  reklaamide analüüs  1  reklaam,  kom-
mertsreklaam, 
sotsiaalreklaam, 
poliitiline  rek- laam,  reklaami-
kanal  Õ  lk  56–59,  reklaame 
sisaldavad  ajalehed  rühmatööks,  teleseriaali 
osa,  ajalehtede  veebi-
versioonid  Teksti vastuvõtt 
 reklaami ja ajakirjandusliku teksti eris- tamine   rühmatöö: eri sihtgruppidele mõeldud  trükireklaamide analüüs   tootepaigutuse  tuvastamine  telese- riaalis   ajalehtede  veebiväljaannete  reklaa- mide võrdlemine  Õpilane 
 analüüsib trükireklaami ülesehitust 
 teab reklaami eesmärke 
 oskab liigitada reklaame nende sisu  järgi   tunneb reklaamikanalite eripärasid 


12. Reklaami mõju 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs 
Väärtused  ja  kõlblus:  soo-
stereotüübid  reklaamides,  väärtuste  ja  kõlbeliste  normide 
konfliktsituatsioonid  2  reklaami  mõju, 
reklaami  kriiti-
ka,  reklaami  sihtgrupid,  eeti-
line reklaam  Õ  lk  60–65,  paar  naisi  ja 
mehi  kujutavat  trüki-
reklaami  Suuline suhtlus 
  arutlemine:  etteheited  reklaamitöös- tusele ja kapitalistlik tarbimisühiskond    arutelu  sotsiaalreklaamis  kasutatud  vahendite üle    arutelu brändi üle 
Teksti vastuvõtt 
  sugude kujutamine reklaamis 
  manipulatsioonivõtete  leidmine  rek- laamides  Tekstiloome 
  rühmatöö: sotsiaalreklaami loomine  Õpilane 
 teab  võtteid,  mida  kasutatakse  kommerts-,  sotsiaal-  ja  poliitilistes 
reklaamides   teab, kuidas sihtgrupi valik mõjutab  reklaami ülesehitust   teab eetilise reklaami kriteeriume    Hinnatav töö: sotsiaalreklaam  Kokkuvõte  1  bränd,  dema- googia,  kaadri-
plaan,  kom- mertsreklaam, 
manipulatsioon, 
modaalsus, 
poliitiline  rek- laam,  sotsiaal-
reklaam,  toote-
paigutus  Õ  lk  66,  igaühel  kaasas 
ajakiri  Tekstiloome 
  arutlev  kirjand  sõnumi  vastuvõttu  mõjutavatest teguritest    ajakirjas  leiduvatel  reklaamidel  põhi- nev 200-sõnaline iseloomustus ajakirja 
võimaliku lugeja kohta  Suuline suhtlus 
  arutelu  tõese  ja  veenva  infoedastuse  problemaatilisuse üle    arutelu:  žanride  eripärast  tulenevad  ootused uudisele ja arvamusloole  Õpilane 
 teab,  kuidas  verbaalselt  ja  visuaal- selt mõjutatakse   tunneb eri liiki reklaamide mõjutus- vahendeid 
  Hinnatav töö: kirjand     


IV.  OLULISEMAD  AJA- KIRJANDUSŽANRID 
13. Uudis ja arvamuslood 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs  2  uudis,  kõva  uudis,  pehme  uudis,  arvamus-
lugu,  kolumn,  juhtkiri  Õ  lk  68–71,  üks  uudis 
klassi  peale,  sama  päeva 
juhtkirjad eri ajalehtedes  Suuline suhtlus 
 uudise ülesehituse analüüs 
Teksti vastuvõtt 
 uudise ülesehituse kujutamine ümber- pööratud püramiidina   ebakorrektsete pealkirjade leidmine 
 juhtkirjade võrdlemine  Õpilane 
 eristab  pehmet  uudist  kõvast  uudi- sest   teab uudise ülesehitust 
 tunneb  eri  liiki  arvamuslugusid  ja  nende eripärasid  14. Intervjuu ja reportaaž 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
teksti  vormistamine  arvutil, 
reportaaži  avaldamine  kodu-
lehel või blogis  1  intervjuu, repor-
taaž,  foto- reportaaž  Õ  lk  72–75,  Rein  Sikk, 
„Kümme  juhtumit,  mis 
vapustasid reporterit ehk 
kuidas  kirjutada  head 
reportaaži“  Teksti vastuvõtt 
 intervjuu argumenteeritud analüüs 
 reportaaži argumenteeritud analüüs 
Tekstiloome 
 pinginaabri intervjueerimine ja interv- juu vormistamine arvutiga   reportaaži  kirjutamine  ja  võimaluse  korral avaldamine  Suuline suhtlus 
 ajurünnak:  millest  võiks  teha  repor- taaži  Õpilane 
 teab  intervjuu  ja  reportaaži  eri- pärasid 
  Hinnatav  õpitulemus:  reportaaž  ja  selle retsensioon  Kokkuvõte  1  arvamuslugu, 
avatud  küsimus, 
intervjuu,  juht-
kiri,  juhtlõik,  kolumn,  kõva  uudis,  pehme  uudis,  repor- taaž, uudis  Õ  lk  76,  igaühel  uudis 
kodanikuajakirjandusest 
ja  traditsioonilisest  aja-
kirjandusest  Tekstiloome 
 võrdlus:  sama  sündmuse  kajastamine  traditsioonilises  ja  kodaniku- ajakirjanduses   arutlev  kirjand  uudiste  ja  arvamus- lugude ühiskondliku mõju kohta   arvamusloo kirjutamine 
Teksti vastuvõtt 
 pinginaabri  arvamusloo  retsenseeri- mine  Õpilane 
 teab olulisemaid ajakirjandusžanre 
 teab,  milliste  žanride  omapära  eel- dab kriitilisemat lugemist 
  Hinnatav  töö:  kirjand,  arvamuslugu,  võrdlus või retsensioon     


V. AUDIOVISUAALNE MEEDIA 
15. Raadio 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  õpilase  kuju-
nemine  infoteadlikuks  inime-
seks 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
helide salvestamine  1  raadio,  saade,  signatuur,  kõll, 
saatejuht,  suuli-
sus  Õ lk 77–81, raadiosaated  Suuline suhtlus 
 raadiosaate katkendi kuulamine, kasu- tatud  helide  ja  muusika  funktsiooni 
üle arutlemine   helide salvestamine 
 arutelu  rahvusringhäälingu  keeleliste  valikute üle  Teksti vastuvõtt 
 raadiosaate  või  -programmi  helide  ja  muusika ülesannete analüüsimine  Õpilane 
 tunneb olulisemaid raadioga seotud  mõisteid   mõistab suulise teksti eripära  16. Televisioon 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  õpilase  kuju-
nemine  infoteadlikuks  inime-
seks 
  1  televisioon, 
teleprogramm, 
tekst  audiovi- suaalses  kon- tekstis  Õ  lk  82–85,  teleuudis, 
vestlussaade,  igaühele  ajaleheuudis  Suuline suhtlus: 
 arutelu:  televisiooni  omapära  mõju  libauudiste edastamisel   arutelu  interneti mõju  üle televisioo- nile  Teksti vastuvõtt 
 kommerts-  ja  avaõigusliku  telekanali  uudistesaate võrdlemine  Tekstiloome 
 teleuudise  ülesehituse  plaani  koosta- mine   ajaleheuudise  ümberkirjutamine  tele- visioonis esitatavaks tekstiks  Õpilane 
 teab  üldjoontes  teleprogrammi  kokkupanemise põhimõtteid   mõistab  audiovisuaalse  keskkonna  mõju  teksti  loomisele  ja  vastu-
võtmisele 
  Hinnatav  töö:  teleuudise  ülesehituse  plaan, teletekst  Kokkuvõte  1  audiovisuaalne, 
foonika,  for- maat,  intonat-
sioon,  kõll,  raa-
dio,  raadio- programm, 
raadiosaade, 
ringhääling, 
signatuur  Õ lk 86, veebileht audio-
visuaalse  meedia teema-
lise  ajatelje  koostamise 
tarvis  Suuline suhtlus 
 küsimustel  põhinev  argumenteeritud  arutelu raadio ja televisiooni eripärade 
üle  Tekstiloome 
 400-sõnaline  arutlev  kirjand  tele- visiooni  või  raadio  mõjuvõimust  täna-
päeva demokraatlikus ühiskonnas   audiovisuaalse  meedia  arengut  kirjel- dava ajatelje koostamine ja esitlemine 
klassile  Õpilane 
 teab  raadio  ja  televisiooni  eeliseid  ja puudusi   tunneb raadio- ja teleteksti edasta- mise ja vastuvõtu eripärasid 
  Hinnatav töö: kirjand, ajatelje esitlus     


VI. DIGITAALNE MEEDIA 
17.  Meediakanalid  veebi- keskkonnas 
 
LÕIMING 
Kodanikualgatus  ja  ette- võtlikkus: kodanikuajakirjandus 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
tehnoloogilised  uuendused  ja 
arengusuunad  
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline analüüs  2  infoühiskond, 
digitaalne  mee-
dia,  hüpertekst, 
hajusus,  võrgu-
väljaanded, 
inter-
netipõhised 
meediakanalid  Õ lk 88–93, ajalehtede ja 
telekanalite veebilehed  Teksti vastuvõtt 
 loetud  teksti  põhjal  argumenteeritud  arvamuse formuleerimine  Suuline suhtlus 
 kodanikuajakirjanduse  tekkepõhjuste,  eeliste ja puuduste sõnastamine  Tekstiloome 
 tabel  telekanalite  võrguväljaannete  võimaluste kohta   maakonnalehtede  võrguväljaannete  uue  meedia  võimaluste  kasutamise 
kirjalik analüüs  Õpilane 
 teab digitaalse meedia tunnuseid 
 oskab  võrrelda  veebikeskkonna  traditsioonilisi  meediakanaleid  in-
ternetipõhiste  uute  meedia- kanalitega   mõistab, millist mõju võib uus kesk- kond ajakirjandusele avaldada    18. Sotsiaalmeedia 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond: infokeskkonna 
kriitiline  analüüs,  õpilase  kuju-
nemine  infoteadlikuks  inime-
seks 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
tehnoloogilised  uuendused  ja 
arengusuunad  1  sotsiaalmeedia, 
suhtlusportaalid  Õ  lk  94–97,  sotsiaal-
meedia, Google  Tekstiloome 
 mõttekaart:  sotsiaalmeedia  võimalu- sed ja ohud  Suuline suhtlus 
 rühmatöö: avaliku elu tegelase ja tava- lise  inimese  kohta  info  kogumine  in-
ternetist,  saadud  info  hindamine  ja 
teistele tutvustamine   sotsiaalmeedia  võimaluste  ja  ohtude  kaardistamine ja klassile tutvustamine 
paaristööna  Teksti vastuvõtt 
 Creative  Commonsi  litsentsi  kohta  internetist info otsimine  Õpilane 
 teab,  millised  nähtused  moodusta- vad sotsiaalmeedia   arvestab  sotsiaalmeedias  autori- õigustega   teab, mida veebis tohib teha ja mi- da mitte   


19. Ristmeedia 
 
LÕIMING 
Teabekeskkond:  õpilase  kuju-
nemine  infoteadlikuks  inime-
seks 
Tehnoloogia  ja  innovatsioon: 
tehnoloogilised  uuendused  ja 
arengusuunad  1  ristmeedia, 
prosuumer  Õ  lk  98–101,  uudiste-
portaal  või  ajalehe  vee-
biväljaanne  Suuline suhtlus 
 päeva  vastukajalisima  uudise  levik  ristmeedias  Tekstiloome 
 digitaalse tehnoloogia võimalusi kasu- tav ettekanne meediakanalite ja -plat-
vormide kohta   laiema ja kitsama ristmeedia tunnuste  vormistamine tabelina   tegevuskava  koostamine  välja- mõeldud  filmi  turustamiseks  rist-
meedia vahenditega  Teksti vastuvõtt 
 ristmeedia  tunnuste  tuvastamine  ar- tikli põhjal  Õpilane 
 oskab põhjendada, millistel põhjus- tel  on  ristmeedia  nähtused  esile 
tõusnud   mõistab,  miks  ja  kuidas  on  rist- meedia  ajel  muutunud  meediasisu 
loomine   oskab  analüüsida,  miks  on  rist- meedia populaarseks muutunud  Kokkuvõte  2    Õ lk 102  Tekstiloome 
 arutlev  kirjand  suhtlusportaalide  po- pulaarsuse  tõusu  ja  languse  üle,  kir-
jandi pealkirjastamine   digitaalne õppematerjal, mis tutvustab  üht  digitaalse  meedia  kasutus- võimalust  Suuline suhtlus 
 poolt-  ja  vastuargumendid  veebi- meedia ühekülgsuse ja pealiskaudsuse 
tõestamiseks  Õpilane 
 teab digitaalse meedia tunnuseid 
 teab  sotsiaalmeedia  ohtusid  ja  või- malusi   teab,  mis  on  ristmeedia,  ja  oskab  nimetada selle võimalusi 
  Hinnatav  töö:  kirjand,  digitaalne  õp- pematerjal