Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seminari küsimuste vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajak, ajakirjandus, toimetus, tsensuur, toimetaja, väljaande, postimees, ajakirjad, osakond, rahval, zeitung, haridus, intervjuu, uudiste, päevaleht, tõnisson, televisioon, elukutse, organisats, perioodika, väljaanded, baltisaksa, jakobson, propaganda, ringhääling, organisatsioon, väljaandja, kaja, sõnavabadus, trükikunst, plakat, algselEESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine
keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid 1864 hakkas ta Tartus välja andma Eesti Postimeest 1886 hakkas lehte toimetama K.A. Hermann, lehe
Lõiming teiste õppekava tee- Tunde Põhimõisted Õppematerjal Õppetegevus ja hindamine madega I. MIS ON MEEDIA? 1 meedia, ajakir- Õ lk 8–11, veebilehed Tekstiloome Õpilane 1. Meedia olemus ja ülesanded jandus, tsensuur ajatelgede tegemiseks suhtlusvahendite ajatelje koostamine teab, mis on meedia ja millest koos- (nt www.preceden.com) Suuline suhtlus neb meediasüsteem LÕIMING arutelu vaba ajakirjanduse eeliste ja oskab nimetada meedia ülesandeid
saated said kohe populaarseks. 3 Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Pärast RH riigistamist kasvas ka lastesaadete osakaal. Nii ajakirjandus kui ka kuulajad hakkasid taotlea kooliraadiot. 29. 06. 1934 kirjutas sellest Õpetajate Leht. 1936 polnud raadiot umbes 1000 koolis, ülejäänutes sai neid aparaate kasutada. 1939 olid aparaadid olemas pooltes koolides. Kooliraadio alustas tegevust 1.10.1936. Korraldajaks Jaan Rummo, anti välja ka saatekava vihikuid, mida sai kasutada õppetöös. Kooliraadio käsitles laia temaatikat: kirjandus, poliitika, muusika, sport, loodus. Lisaks õpetamisele
gazatta eest. Oma teatelehed olid ka kloostritel, kirikutel ja üksikutel linnadel. 1 Eestis loodi riiklik postikorraldus 1603.aastal. 1583. aastal hakkas Saksamaal Kölnis ilmuma ,,Relatio Historica", mida anti välja suurlaatade puhul kaks korda aastas. See sai perioodiliste väljaannete eelkäijaks. · Regulaarselt ilmuv ajakirjandus tekkis 17. sajandi algul. Selleks ajaks oli trükikunst ja rahvusvaheline kaubandus tublisti edasi arenenud. · Kiiresti hakkasid tekkima nädalalehed, mis andsid sõnumeid poliitika- ja majanduselust. · Esimesed nädalalehed hakkasid ilmuma 1660. aastal Saksamaal, 1702. aastal Inglismaal ja 1777. aastal Prantsusmaal. Eestis varajasemate teabelehtede kohta andmed puuduvad. 1785. aastal hakati Kuressaares
I laulupidu 1857 Tallinnas II laulupidu 1861 Riias III laulupidu 1866 Tallinnas Põllumajandus Eestvedaja: Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Tõi Eestisse punase veise (?). Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi eeskuju ja roll eesti põllumajanduse arengus (Middendorff oli selle president): Eesti põllumeeste seltsi rajamise küsimus. Eestikeelse põllumajandusajakirja loomine 1868 Tartus (,,Eesti Põllomees"). Asutaja Middendorf, esimene toimetaja Jannsen. Eesti põllumajanduskooli asutamise idee ja eeskuju Eesti Aleksandrikooli rajamisele. Teater Teater oli Tartus alates 1812. aastast olnud keelatud, taaslubati 1867. Tartusse tõi teatri Carl Theodor Nielitz, kes oli 1855. aastast Tallinna Saksa teatri direktor olnud. Baltisaksa ja soome mõju eesti keeleteaduse arengule Keelekasutuses arendati soome traditsioone, elluviijateks olid baltisakslased ja eestlased. Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863)
Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate algusaastateni tänu Aleksander II-le, lubas vabam tsensuur välja anda rahvuslike joontega ajalehti, rahvakoolide areng aitas kaasa haridustaseme tõusule, tänu millele suurenes ajalehtede lugejaskond ning sõna võtsid estofiilid, kes sisendasid eestlastesse ühtekuuluvust. 1881 astus troonile Aleksander III, algas venestamine ja tsensuuri tõttu lihtsalt polnud võimalik oma rahvuslikku sõna nii vabalt levitada. Ometi ei kadunud see võitlusvaim ja ühtekuuluvustunne ka siis - seltsid tegutsesid edasi, ajalehe toimetajad pidid küll
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile
põrandaalune Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste partei, mille Tallinna organisatsioon kujunes 1902. Aastal. Esimesed legaalsed poliitilised parteid loodi 1905. aastal. I-V Riigikogu erakondliku koosseisu on välja toodud autori teoses.4 Taasiseseisvumisaja parteide materjalid on arhiivis esindatud suurte lünkadega. Sel ajal tegutsenud 30 erakonnast, rühmast ja liikumisest leidub materjale vaid seitsme kohta. Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele kokkulepped, lepingud, paktid, konventsioonid, traktaadid ning kirjavahetus nii väline kui sisemine
Käsikirjale trükiloa hankimiseks tuli see saata Haridusdirektooriumi, kes suunas selle omakorda Kirjastusametile, alates 1942. aasta lõpust aga Riias asuvale Riigikomissariaadile. Nii kirjastamist kui kontrolli trükitööde üle juhtis Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet koos Kindralkomissariaadi alluvuses oleva Amt für Verlagsweseniga. Kogu Saksa okupatsioonile omast kahekordsete asutuste süsteemi rakendati ka ajakirjanduse puhul. Saksa tsensuur kuulus Kindralomissariaadi pressidetaili pädevusse, Eesti tsensuur Eesti Omavalitsuse Pressiametile ja Rahvakasvatuse Peavalitsusele Tallinnas oli nii eel- kui järeltsensuur. IV Sõjajärgsed aastad Juba 1944. aasta veebruaris Leningradis kohustas hariduse rahvakomissar N8igol Andresen oma käskkirjaga Rahvahariduse osakonna juhatajal teatama isiklikult õpetajatele ja raamatukogutöötajatele, et nad on määratud tööle nõukogude Eestisse, kus peavad kõigepealt
(territoorium laienes): 1796 1 ametnik iga 2250 elaniku kohta. 1851 1 ametnik iga 929 elaniku kohta. 1903 1 ametnik iga 335 elaniku kohta. Tekivad uut laadi ühiskondlike organisatsioonide tekkimine, nende asjaajamisdokumendid. (Põllumajanduse seltsid, mängu seltsid) Esialgselt puudutab baltisaksa ühiskonda, alates 18. saj lõpust seltsitegevus jõuab Eesti ühiskonda. Ajakirjandus, esimesed ajalehed 17. saj lõpust. 19. saj ajakirjandus eesti keeles. Statistilised materjalid: Statistikateenistus 19. saj keskpaiku. Balti kubermangude üldine rahvaloendus 1881. Vene impeeriumi üldine rahvaloendus 1897. 3) 1710. aasta võimuvahetus: 1700 - Narva lahing, Peeter I sai lüüa Rootsi vägedelt. 1709 - Oktaava lahing, Karl XII sai hävitavalt lüüa. 1710 - Vene armee hõivas Eesti ja Liivimaa kubermangu. Lõppes Rootsi aeg. Algas Vene ülemvõimu periood, mis kestis 2 sajandit. Võidu põhjused:
Filmikunst kasvas välja fotograafiast, leiutajad au on omistatud vendadele Louis ja Auguste Lumiere`idele. T. A. Edisson 1877 fonograaf (helikunst). Esimene film Eestis ,,Karujaht" 1914. 1970 loodi filmiarhiiv, spetsiaalsed hoidlad vanadele filmidele, mis olid isesüttivad. Ra juhistes nõuded säilitamiseks. 9. Eesti perioodika Ajakirjandusest on kõneldud kui neljandast võimust või seitsmendast suurriigist, mis otsustavalt mõjutab inimeste meeli ja kujundab maailma saatust. Ajakirjandus on niisugune allikas, mis kõige täielikumalt ja operatiivsemalt peegeldab jooksvaid sündmusi ning väljendab kontsentreeritult avalikkuse meeleolusid, hoiakuid ja väärtushinnanguid. Ajalehe abil saab uurija suhteliselt hõlpsalt sisse elada ajastu probleemidesse. Ajaloo allikana on perioodiline trükisõna eriti oluline olnud viimased 200 aastat. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15.sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16.sajandil
muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks. Appi tuldi, kuid hilinemisega. Tagajärjed : Eestlased olid Euroopa osa ja rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne- Euroopa kultuuriga. Eestis hakkas levima kristlik usk. Algas keskaeg. Olulisemad sündmused : Madisepäeva lahing 21.09.1217 Tallinna vallutamine 1219 Liivimaa ristisõda : Aeg : 1196-1290 4. Liivi sõda. Aeg : 1558-1583 Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti Põhjused : Peamiseks ajendiks toodi „Tartu maksu“ maksmata jätmine.
...........................................6 Kirjandus..........................................................................................................................................6 Muusika...........................................................................................................................................6 Teater ja kino...................................................................................................................................7 Ajakirjandus ja raadio......................................................................................................................7 Sport.................................................................................................................................................7 Vabadussõjalased..................................................................................................................................8 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit................................
Gustav Hirsch (Kareli õepoeg, õukonna arst). Jakobsonil polnud ülikooli ega vaimuliku haridust, kihelkonna õpetajad ka teoloogias kodus aga pole süstemaatilist teoloogilist haridust. Jakobson kirjamehena jäädvustanud kõige rohkem kooli lugemise raamatutega, milles ka palju ajaloo palasid. Pedagoogiliselt hästi koostatud. Jakobson Isamaa kõnede ajal juba üks rahva juhte. Jakob Hurt oli ka gümnaasiumi õpetaja aga haridus TÜ teoloogia. Postimehe lisalehe toimetaja Jannseni kõrval. Mõne aja pärast kirikuõpetaja Otepääl. Von Mittendorfi soosing, kelle juures oli ka kirikuõpetaja. Mittendorfi ema eestlane, isa saksa pedagoog. Põldmäe on vennaste koguduse kirjandust uurinud, kirjandusteadlane kultuuriloolae, ajaloolane, 1940. aastate lõpul represseeritud, 1950 töötas kirjandusmuuseumis. 1865 asutatud Vanemusise seltsis peeti Jakobsoni kõnesid. Publiku arv polnud suur, valitud inimesed, paljud ei jõudnud esimesele loengule
19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvustumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändamise vastu, võttis
Majanduskriis puudutas kommunistlikku Venemaad vähe , sest seal juba pikemat aega oma majandus mudel . Inglismaad puudutas vähem majanduskriis , kuna tal oli palju kolooniaid . Roosevelti reformid - (lk 11 tv ) Roosevelti reformide kava ehk Uus Kurss . Rahvasteliit Ei täitnud oma eesmärki . Autoritaarne diktatuur - Võim ühe inimese või rühma kätte , riigivalitsemises ei küsita nõu rahvalt , puudub vägivald ja hirmuvalitsemine , leebem tsensuur , Totalitaarne diktatuur Täielik võim rahva ja riigi üle , ühe isiku ja partei käes , inimõiguste rikkumine , hirmuvalitsemine , vägivald ( küüditamine , surmalaagrid ) , Saksamaa , NSVL , Itaalia . Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3
sajandil- Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis, koos hävinenud kirikute taastamise ja uute rajamisega lahenes kiriku aineline olukord, märgatavalt paranes pastorite haridustase: Rootsi aja lõpuks oli kirikuõpetajate valdav enamus ülikooli haridusega ning võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles. Siiski luteri usk jäi paljudele eestlastele võõraks. ·Trükikojad, raamatukogud, ajalehed- Rootsi aja lõpus sai alguse Eesti saksakeelne ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus. 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags Post-Zeitung. ·Tartu jesuiitide kolleegium- Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium
7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus välja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, töökas ning tahtis haritud inimeseks saada, võttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud kõnemees. 3. Carl Robert Jakobson - sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas, püüdis seal leiba teenida õpetajana peale õpetajate seminari lõpetamist sealt käskis mõisnik tal lahkuda ja ta läks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala,
· majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) · valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus · 1838 Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi · 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti
majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi 1857 – Kalevipoeg 1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti
20.saj alguses kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse. Tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus(mõõdukas ja radikaalne tiib) ja sotsialism(rahvuslik ja rahvusvaheline). *Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896 asus seda toimetama Jaan Tõnisson. Ta astus välja venestamise ja saksastamise vastu, sama ägedalt ründas ta baltisakslaste ülemvõimu ja kadakasakslust. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse: Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga ja eestlased peaksid suurest poliitikast eemale hoidma. Peeti vajalikuks õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. *Tallinna radikaalid 1901
Enne oli teorent, nüüd raharent · 1856 kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal. Eestikeelne kirjandus 18. sajandil; Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre)
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõ
sajandi alguses saj. Alguses kujunes välja Eesti poliitiline maastik. 1)Konservatiivid pooldasid kõike vana. (toetusid Baltisaksalastele) 2)Liberaalid Pooldasid kiireid reforme (toetusid Eesti rahvuslikele ringkondadele) 3)Sotsialistid Pooldasid (klassi) võrdsust. (toetusid tekkivale tööliskonnale) Mihkel Martna Eesti sotsiaaldemokraatia isa Eesti rahvusliku liikumise taassünni aeg nn. Tartu Renessanss Jaan Tõnisson (1869-194?) Ajaleht "Postimees" toimetaja Tartus Konstatin Päts (1874-1956) Ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas Need Eesti poliitikud, kes tulid avalikkuse ette Eesti rahvusliku taassünni ajal, nende tegevuse tulemusena võideti hiljem kätte ka Eesti Vabariik. Eesti rahvuslaste probleemiks pole ainult tsaarivalitsus vaid ka sotsialistide kasvav aktiivsus. Sotsialistide aktiivne teatajaskond koosnes enamasti vene üliõpilastest Eestis kellel miski polnud püha peale piiritu vabaduse
vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale 7 teavet maailma kohta
Ühiskond ja kultuur 20. sajandi alguses – Noor-Eesti liikumine, haiduse, eestluse ja sotsiaalse õigluse küsimused, 1905. Aasta revolutsioon Pärast 1920 – ühiskonna moderniseerumine igal rindel, läände reformi ideede ülevõtmine (nt maareform, sotsiaalhoolekanne, naiste roll); samas ka reaktsioon: „Rahvuse edendamine“ 1930ndatel Pärast 1944 – ühiskonna rikkuse märksa radikaalsem ümbermängimine, tsensuur, samas osalt teatud ideede edasikestmine (haridus jne), eriti 1960ndatel uus „moderniseerumislaine“ Majandus Pärast 1920 – landeg ära Venemaa lai turgm aga säilis eraettevõtlus ja enamus ettevõtjaid jätkasid samal tegevusalal. See iseloomustas nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920. Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
annaabi.ee 
