Eesti ajakirjanduse ajalugu (0)

Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja
2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb
3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud
Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise /selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ?
7.mai kell 16.00
Loeng 09.04
Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni
Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga.
1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne  toimetaja keskne ajakirjandus , rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid.
Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus , taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna ?
Võrdlusjooned ja kiiremad muutused
Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust ( laulupidu , ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega
Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena.
Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883.
Järjejutt oli Eesti väljaannetes üks paremini ülesehitatum ja loetum žanr – põnevad lugemismaterjalid eesti enda algupärase kirjanduse näol, ajakirjandus aitas kaasa kirjanduse tõusule. (Vilde, Liivi luule jne)
****************
Valgus tõstis oma tiraaži avaldades kohtuistungite ülevaatusi, kohtuistungite tulemeid. Postimees pani seda neile pahaks, sest pidas seda ebaausaks, ebaeetiliseks võtteks, Valgus aga teenis selle pealt juurde palju lugejaid, inimesi huvitas see, hakati saama palju tulu ning Valgust võib pidada esimeseks väljaand eks, kes oskas teha ajakirjandusega „head äri“.
TARTU RENESSANSS 1896-1907
Venestamise hoog vaibunud – mõisteti, et venestamine pole oma eesmärke saavutanud, eesti kultuur endiselt elujõuline ja saksa ülemvõim nõrgenenud
Majanduslik alus- said talusid välja osta ja taluperemeeste seisus sai kiiremini jõukamaks – saatsid oma noori, lapsi õppima, haridust omandama – uus põlvkond tegutsemishimulisi noori, kes ei kanna endas rahvusliku liikumise läbikukkumise pettumuste taaka, soov õppida, kodune majanduslik toetus
Eesti nn oma tee sõnastamine: rahvaks saamise mõte, ÕES , Jakob Hurt ja rahvaluule suurkogumised, Eesti Kirjameeste Selts, EÜS (üliõpilasselts)
Tartu koolinoored – see sama eespool mainitud uus põlvkond, soovis hakata eesti keeles õppima  eesti keele staatus õppekeelena, noorteringid.
Ajaleht Postimees: Tartu (Eesti)
renessansi juhtiv ajaleht
Kõik see mis Tartus asjaolude kokku langemise tõttu – palju koolinoori, üliõpilasi, uut hingamist ja kandvate jõudude kokku saamist ühes linnas, viimase tõukena Postimehe tulek, peatoimetaja soov oma visiooni ellu viia = Tartu renessanss
Nn vihmavarjusüsteem : üks pealeht, mis levib üle terve riigi/ rajooni , pealeht kõneleb erineval tasandil ja sügavusel ühiskondlikel tähtsatel teemadel . Sellel pealehel on kõrvalväljaanded kitsama sisu ja suunitlusega : Lasteleht ; Linda (pereleht) ; ajakiri Tervis ; eraldi satiiriväljaanne Sädemed, pila, karikatuurid ; Pärnu väljaanne ; Elu (ühe nädala uudiseid koondav väljaanne maarahvale, et ka nemad saaks end kursis hoida, isegi kui iga päev lehte ei loe).
20.sajandi alguses - Postimehe kõrvale tekkisid uued suunad, mis lõid dialoogi ja mitmekesisust. Nt sotsiaaldemokraadid, kes Postimehe tiivaga läksid raksu, sest pidasid neid liiga tagurlikeks ning vanamoodsateks, tähtsustasid tööstuse ja tööjõu küsimust ühiskonnas (nt M. Martna , Ed. Vilde). Tõstatati teemasid , mis on õigus, kes on kodanik, demokraatia ümber keerlevad küsimused s.t. sel hetkel oli vastasseisu / dialoogi teke kasulik!
Natsionaalsotsialistid – ühes rahvuslikkusega peab käima vendlus ja võrdsus.
Selles arvamuste paljuses ja diskussioonide ajas kasvab välja ka Noor-Eesti ( I ) 1905 . II 1907
1901 päevaleht „ Teataja “ Tlnas K.Päts . Postimees oli aateline, uskus, et enne kui üldse kuskile liikuda , on vaja aateid, põhimõtteid, millesse uskuda ning siis tuleb majanduslik kindlustatus, mis seda üldse toetab. Pätsi Teataja oli vastupidisel arusaamal, nad uskusid, et eelkõige on vaja majanduslikku sõltumatust, seejärel saab „tegeleda“ aadete jms ellu viimisega, kultuuriga jne.
Tartu renessanssi päevil on ühiskond ja lugeja saavutanud ise regulaarsuse-harjumuspärasuse LUGEDA  ajakirjade muutumine praktilistest ajakirjadest, mis jagavad õpetusi, nõuandeid.
1905.a ajakirjandus
1905 muutub rahvasuhtumises ja kogu ajakirjanduse hoiak. Rahva suhtumises kuni tolle ajani enamus uskus, et siinsed ametnikud on halvad ja keiser/ tsaar on hea, kuid temani ei jõua.
17.okt 1905 manifest – rahvas uskus, et on alanud kodanikuvabaduste aeg, kõigi tsensuuride lõpp ja sellest ka manifest pealtnäha kõneles, kuid seda ju mõistagi ei loetud täielikult läbi. Kõik ajalehed rõõmustasid ega saatnud oma kontrolleksemplare tsensoritele. Eksisid!!
1905-1906 alguses, karistussalgad, siis pannakse need tsensuurita ilmunud ajalehed kinni.
Eesti keelne väljaanne on aru saanud ja omaks võtnud uudise operatiivsuse tähtsuse, selle, et uudist tuleb saada kiirelt kätte.
1905 segaduste keerises sündinud ajaleht – Päevaleht (1905-1940) , ärimees A.Pert : äri ja raha
Päevaleht deklareerib kahte põhimõtet (ka EV ajal) – 1) päevaleht on sõltumatu, ei ole seotud ühegi poliitilise partei, suunaga 2) lõpuni erapooletu
Avaldavad väga palju erakuulutusi kõige kohta – tagas tuluallika ja edu (tasuda tuli sularahas , hea käive )
Päevalehe väljaandmiseks loodi Tallinna Eesti Kirjastus – Ühisus, mis kasvas viimaks suurimaks perioodiliste väljaannete kirjastajaks.
G.E. Luiga – peatoimetaja, kes lasi end tegelt „teistel jõududel“ kontrollida ja lehte juhtida.
1917. a muudatused
1917. a veebruari revolutsioon , ajakirjandus hindas seda vabadusena.
LÜNK LÜNK LÜNK LÜNK

Eesti Vabariigi aeg : ajakirjandus kui avaliku arvamuse looja ja „seltskonnaelu peegel“

1920. a põhiseadus oli väga demokraatlik ja postuleeris sõna- ja trükivabaduse mõtte. Esimese põhiseaduse meeles sünnib ka 1923. a trükiseadus – ajakirjandust piirati ainult riigikaitse küsimuste piires. Väga demokraatlik, liberaalne , muid keeldusid polnud.
’23 trükiseadus loob fooni , milline on 20ndate ajakirjandus Eestis.
Ajakirjandus uskus ja aitas kaasa oma riigi ülesehitamisele. Kümnendi algus: majanduslikud, sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel).
Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?)
1921. aastaks on 102 väljaannet.
Ajakirjandus oli geograafiliselt levinud (igas linnas või rajoonis oma maakonnaleht vms.), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud.
Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid.
Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded
1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi)
Tõnisson riigivanemana
Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad , kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats ), mille esitähtedest moodustus „ laku perset tsensor “.
Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17.08 – vabastati tsensuuri alt 146 väljaannet
17.10.33 astus tagasi Tõnissoni valitsus ja eeltsensuur kaotati, Tõnissoni tõsine hingeline kriis? – sest Tõnisson oli see, kes uskus siiralt oma rahva soovi olla demokraatlik ja tugev riik (vastupidiselt vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti).
Sundmäärused 1934. a
Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34
…..
1935. a sundmäärused
17.12.1934 sisekaitse ülema sundmäärus: keelav ja piirav teemade ja valdkondade suhtes, ettekirjutav pealkirjade, tooni, väljendusviisi osas, suured õigused sisekaitse ülemal.
26.07.1935 kirjastusühisus „Postimees“ pannake sekvestri alla s.t. toimetusse saadeti sisekaitse inimestest grupeering, kes võtsid lehes ülemvõimu (ehk valitsuse kontrolli all), selleks lõi võimaluse kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest. Valitsus soovis välja lõigata ajakirjanduses kritiseeriva poole, sest Postimees oli ainus, kes seda viljeles. Lugejatele sooviti näidata rahulikku ja head poolt elust.
Tasalülitatud ajakirjandus
Ajalehed pidid järgima Riikliku Propaganda Talituse ettekirjutusi, karistused karmid (sulgemised).
Kuna riigis kehtis kaitseseisukord s.t. väljaannete sulgemine oli väga lihtne- kui valitsusametnikele kasvõi midagi lehe juures ei meeldinud, oli põhjust seda sulgeda. Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad.
Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad palgad, võimalused, eelistatus jne)1937.
Looming- F. Tuglas , ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu.
Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama.
Kontrolli all ka kuulutused- see oli iga väljaande oma otsus, kas avaldati kuulutusi või ei. Siis hakati kuulutuste seast otsima ka n-ö salajasi kokkusaamisi/kokkukutsumisi. Koosviibimiseks/koosolekuks tuli eraldi luba taotleda, aga seda anti harva, seega hakati neid asju ajama kuulutuste teel. Kontrolliti hoolega ka seda, et ei avaldataks ebatsensuurseid asju.
Konfiskeeriti Tänapäev, suleti kunagise tööerakonna väljaanne Vaba Maa (avaldatud Gori karikatuuri pärast), suleti Akadeemia (teistsuguse arvamusavalduse, maailmapildi pärast).
Ajalehtedest – arvamuse kujundajad ja sotsiaalse elu peegeldajad
Peale Päevalehe olid kõik lehed üleriigilised parteide häälekandjad. Üleriigilised olid ka n-ö ajaviitelehed (nt Esmaspäev). Postimees – Eesti rahvameelne Eduerakond aka Demokraatlik .. ; Tööerakond – Vaba Maa, Sotsiaaldemokraatlik, Põllumeestekogu jne.
Suurtel lehtedel olid veel oma nn sabad ehk kohalikud häälekandjad nt Pärnu Postimees. Sabade ilmusid ka eraldiseisvad maakonnalehed (kitsamale piirkonnale).
1918- 56 ajalehte, 40 kohalikud. Ilmneb eesti ajakirjanduse tõsine tunnus – eestlane on alati eelistanud oma enda ümbruskonna lehte, oma piirkonna häälekandjat.
1923- pidev tõus. 1931 ajalehti 90.
1932-1933 (kuigi majanduslikult raske aeg ja sisepoliitiline kriis ning Natsi-Saksamaa suur tõus), oli siis ikkagi kõige rohkem lehti s.t. 117 ja 121 (tõenäoliselt ohtralt palju valla- ja külalehti).
Küla- ja vallalehtede väljanägemine ( päis jne) võis olla märgatavalt erinev, kuid sisu oli tihti äravahetamiseni sarnane, sama, üle võetud.
1934 ajalehti hakati sulgema. Vabariigi lõpuaastail -48, -49 igas maakonnakeskuses üks leht, enamasti 1x nädalas.
1938. a Trükiseadus (II trükiseadus, I ’23) ja Informatsiooni Keskus
Uut seadust oli vaja, sest 1923 seadus lähtus väga demokraatlikust põhiseadusest, mis keelas igasuguse tsensuuri ja seisis sõnavabaduse jne eest. See ei sobinud uue korraga, kõik olud olid ümber pöördunud.
01.01.1938 jõustus uus Põhiseadus, ametisse astus president .  19.04.1938 uus trükiseadus, andis seaduse jõu sundmäärustega sätestatule. Palju keelde ja piiranguid ning ettekirjutusi.
Siseministeerium – Riiklik Propaganda ja Informatsiooni Talitus – Välisministeerium
Veebruaris 1938 keelati perioodika sissetoomine NSVL ’st
1940 kevadel Informatsiooni ja propaganda talitus Informatsiooni Keskuseks (sooviti seda asutust teha veel enam mõjuvõimsaks, asutuse juht oli ju juba niigi peaaegu ministri staatuses , Informatsiooni Keskuse mõjualasse jäi nt õpikute informatsiooni kontrollimine jne) .
Muidugi oli vastuseisjaid neile muudatustele, aga kuna majandus oli sel ajal tõusus (Pätsi kuldne aeg), siis inimeste nurin oli pigem väike. Riigimajandus edenes ja seega oli taoline muutus teisejärguline .
Informatsiooni Keskuse uus juht – Hans Kruus
IK andis väljaannetele pidevalt käsukirju – Punavägedest mitte kirjutada, avaldada ainult ametlikku infot, mitte kajastada soldatite liikumist. Rahvas ei tunnetanud seega hirmu ega tegelikku olukorda, sest nendeni jõudis ainult kallutatud, valikuline info.
18.06.1940 ametlik teadaanne punavägede saabumisest, keelati koosolekud, relvad kästi ära anda, liikumiskeeld 23st.
22.06.1940 uue peaministri Barbaruse esimene pöördumine- „nüüd algab parem aeg“, Barbarus oli küll vasakpoolne, aga tõenäoliselt ise uskus sellesse samuti ning oli lihtsalt liiga „sinisilmne“.
Samal ajal võetakse üle ajaleht Uus Eesti. Nimemuudatus Rahva Hääl
1940 juuni – september: ajakirjanduse ümberkorraldamine
Poliitilised lehed suleti kohe: Uus Eesti : Rahva Hääl, 22.06, kaks erinevat numbrit, nr 1 oli 4-lk, nr 2 8-lk.
Isamaaliit suleti 26.06 ja EKP legaliseeriti 04.07: ajakiri Kommunist . Põhimõtteliselt võeti lihtsalt väljaanded üle ja muudeti nende nimesid , lõhuti toimetusi oma põhimõtete järgi. Üks asi on väljaannete nimeline muutus, kuid teine asi ajakirjandusmaastikku ümberkorraldus.
Päevaleht suleti, vara jaotati Kommunisti ja Noorte Hääle vahel.
Sõja-aastate ajakirjandus: Saksa okupatsioon
Saksaaeg on huvitav oma meelelahutustööstuse arenguga. Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais.
Nõukogude perioodi I pool
Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus.
Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei , komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide.
Raske asutada, NLKP KK sekretariaat , ideologiseeritud.
Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit.
Ringhäälingu muutumine:
Türi moodne saatejaam hävis sõjas.
1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin.
Ringhäälingust saab uuesti hakata rääkima Oktoobrist 1944- esimene sõjajärgne saade Tallinnast.
1949-1950 valmis esimene raadiomaja .
1957 moodustati Televisiooni-ja Raadiokomitee. Prooviti hakata üles ehitama oma kindlaid saateformaate.
Televisiooni algusjärk
1955 alustas tööd Tallinna televisioonistuudio, alguses saated vaid nädalavahetustel.
Taasiseseisvunud Eesti algusaastad
1987-1991 ajakirjandus veel riigi omanduses, nõukogudeaegse tegutsemisviisi mõju, kuid ajakirjandus juhtis muutusi.
Meediaettevõtted
Postimees oli mingi ajahetkel töökollektiivi käes, kuid see osteti Tõnissoni poja Heldur Tõnissoni poolt ära. Ta loobus lehest 1998. Ja müüs selle Schibstedi kontsernile. Nii läks aadete ja traditsioonide leht suure Norra ettevõtte kätte, kuni Eesti meedia selle tagasi ostis.
AS Ühinenud Ajalehed (Pärnu PM, Sakala, Virumaa Teataja jt)
Eesti Ajalehed AS ehk Ekspress Grupp (Päevaleht, Ekspress, Maaleht , Delfi).
Erastamise tulemusel on meil kujunenud selline süsteem, et ringhääling on rahvuslik ja riiklik ning jagunenud perioodika- maastik .
Liigitus – uudismeedia, sotsiaalmeedia, ristmeedia
Ajakirjandus väga kaasav , personaalne (isikul endal võimalus ajakirjandust toota, tarbida, luua)
Meelelahutuse pealetung, alternatiivsete väljaannete tekkimine (teaduse väljaanded jne) , ajakirjanduslike kanalite paljusus
Näitajad arvudes – ajalehed 57-60 ; ajakirju 170 ; raadiojaamu 34.
Ajakirjandus väljaspool Eestit kuni 1940 – pole tekkinud nõukogude ajal vaid juba varem. Nt rahvuslik väljaanne 1897 USAs, NY Ameerika Eesti Postimees.
Riias – vaimulik, usu levitamine .
Peterburg –
Välisajakirjandus = diasporaa