Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980 (0)

Q: Kuidas mõtleb ajakirjanik?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980

Q: Millest ta lähtub oma töös?

Vastus leiad õppematerjalist: Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980

Keskkool - Meedia - Meedia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas mõtleb ajakirjanik?
Millest ta lähtub oma töös?

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987
NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur , ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad , Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja , Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses
ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll.
Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee. Televisiooni peeti selle visuaalse kergesihaaratavuse tõttu üheks efektiivsemaks masside mõjutajaks, siis rakendas partei TV puhul väga ranget kontrolli ning seal valitses tugev enesetsensuur. See oli ajakirjanike eriskummaline kahetine elu, kus eksisteeris kahetine elu – oma sisemine nö tegelik arvamus ja suhtumine ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul.
Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972.
Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks läänelikuuudisteajakirjanduse põhimõtted ja pidasid meedia kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks . Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti.
Kuna ajakirjandus muutus ettevõtluse haruks, siis müistagi hakati seda hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse, eetilise ja esteetilise väärtusega teksti. Toimus trükisõna tiraažide langus. Meediamaastik mitmekesistus ja läänestus ning enam ei räägitud ainult väga tõsistel ja olulistel teemael.
NLKP KK Sekretäride surmad: Breznevi surmast tuli teade esialgu Õhtuelehte, mille peatoimetaja läks ähmi täis ning jooksis arhiivikappide juurde, et välja otsida Stalini surmapäeval ilmunud Õhtulehe, et teada mille järgi joonduda ja kuidas uudist serveerida . Kuna aga kõik tähtsad uudised pidid esmalt ilmuma EKP Keskkomitee häälekandjas Rahva Hääl, siis otsustati, et lihtlabane EKP linnakomitee häälekandjas antud tähtsat teadet avaldada ikkagi eitohi, nõnda ilmuski Õhtuleht ilma igasuguseta teateta ning raadiotest hakati pärastlõunal Brezhnevi surmateadet ette lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes.
GLASTNOST:1987 kuulutas Gorbatšov välja glastnosti ehk avalikustamise.
Perestroika: Totalitaarne meediasüsteem hakkas lagunema 80ndate teisel poolel, perestroika ajal. selle tulemusena oli tekkinud Eestisse poliitiline avalikkus, mis hakkas seni kehtinud nõukogude reziimi pöördumatult õõnestama. Koostöö poliitikute ja kultuuriajakirjandusevahel oli muutuste ajal väga tihe. Perestroika tõi kaasa ka tiraažide suurenemise ning erinevate ajakirjade väljaandmise, lisandus vähemalt 350 uut ajakirja. Lehed propageerisid põhiliselt rahvameelsust ja iseseisvust.

1987 ja edasi. Väikeste ajalehtede tekkimine, erinevused suurte ja sõltumatute lehtede töös, ajalehtede erastamine osakutega. Väikeosanike väljaostmine Postimehe arengu näitel – Kadastik , Tõnisson , Schibsted. Ärimudeli olulisus. Kontsentreerumine kui kiiresti tekkinud kasumite väljund – Mararov Muusik Managmendi näitel äriimpeeriumi tekkimine, tõus ja langus. Hans Luige meediagrupi tekkimine. Kahe suurkontserni tekkimine, välisinvestorite osalus ja roll. Bonneri väljaostmine Luige poolt, EG börsile minek. Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine.
EG börsile minek: EG sai esimesks börsil noteerunud Balti meediakontsern ning ta läks börsile selle pärast et toetada laienemist välisturule.. 1989 asutatud nädalaleht EE oli kasvanud hiiglaslikuks meediakontserniks, millele eesti piirid jäid kitsaks. 2007a.
Bonneri väljaostmine Luige poolt: Hans. H Luik ostis 2001a Bonnerilt 50% Egst tagasi. Koos Luike sõprade ja Ühispanga abiga õnnestus tal pingutus uskumatult lühikese ajaga ellu viia. Tegemist oli keerulise olukorraga, kuna pangast pidi välja lunastama ka Bonneri garantiikiri ühele ettevõtte laenule.
Makarov : oli üliedukas kuni tegi enda televisiooni ning jäi võlgadesse.
Hans Luige meediagrupi tekkimine: EG alustas tegevust 1989 aastal, mil avaldati EE esimene väljaanne. Ajaleht ei olnud kuigi menukas ning raha sissetoovaks allikaks, kuid nutikas peatoimetaja Luik näris läbi, millega ajaleht läbi lööks ning sai võimaluse ajalehe võileiva hinna eest ära osta. Luik panustas reklaami müügile ning ajalehest sai hüppelise kiirusega väga menukas ning tugev väljaanne
. Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine 2015a taandus Eesti Meedia aktiivsest juhtimisest Mart Kadastik ning müüs Linnamäele(firms UP Invest ) maha 20% aktsiatest, mille läbi hakkas UP Investile kuuluma 70% Eesti Meedia aktsiatest. Aktsiaid müüsid ka Luht, Kull ja Issak ning Kadastik lahkus ka nõukogu esimehe kohalt.

Kuidas mõtleb ajakirjanik? Millest ta lähtub oma töös? Uudis kui ajakirjanduse alustala. Legitiimsus. Usaldusväärsus . Uudisväärtused. Usaldusväärsus kui ajakirjanduse ärimudeli alustala.
Ajakirjanik lähtub oma töös sellest, et uudis oleks aktuaalne , eetiline ning kindlasti peaks olema uues meedias ka kasu toov faktor e klikimagnet. Usaldusväärsus on ajakirjanduse juures äärmiselt oluline. Ajakirjanduse usaldusväärsuse madalseis on USAs fikseeritud juba 1980del ning oli tingitud sellest, et see seisneb ajakirjanike nn getostamises, nad ei tegele mitte rahva probleemidega vaid on haritud ja privileegitud spetsialistid kes vahendavad eeskätt oma kitsast eriala. Ajakirjanduse usaldusväärtus tõuseks, kui ajakirjanikud tegeleksid inimeste probleemidega ning tuleksid rahva poole üle. Lugeja ei taha kuigivõrd enam tõsist teemat, vaid pigem meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega.
Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus , erakordsus, konfliktsus , värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus .
Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal

Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid.
Integreeriutud uudisruum:
Ühendatud toimetustes on liidetud erinevad tugistruktuurid ja paberlehe ning veebiväljaande osakonnad.
Selline lähenemine võimaldab ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid , et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike, vaid peatoimetajate tasemele . Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse.
Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust.
Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused.

Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused. Dialoogsus ja protsessuaalsus. Mis on nüüd uudiste asemel? Kommentaarid, nende tekkimine ja ajalugu. Kas kommentaar on uudise osa või mitte? Kaks suhtumist – omanikud ja väljaandjad tahavad et oleks ja et ei oleks. Kas kommentaar saab uudist mõjutada? Anonüümsed kommentaarid ja brändi usaldusväärsus.
Interneti tõttu on ajakirjandus oluliselt kaotanud oma mõjuvõimu. Netimeedia on lõhkunud klassikalise žanrisüsteemi ja lugude ülesehituse mudelid, võtnud kasutusele paberile easobiliku keele, lisanud uudisväärtusele kommenteerimisväärtused. Lisaks on interneti lõputu ja kõigile avatud avarus toonud kaasa pidurdamatu sõnavoolu.
Kommenteerimisväärtused:sündmuse, inimese, probleemi, nähtuste jne omadused, mis panevad inimesed kiiresti selle kohta kommentaare esitama. Kõrge kommenteerimisväärtus võib olla teemadel , mis pole eriti uudisväärtuslikud. Kommentaar on kindlasti uudise osa, kuna uudis ja kommentaar moodustavad terviku.
Anonüümsus lubab erinevatel rühmadel ja organisatsioonidel kommentaaride voogu kergesti juhtida ning selle läbi avalikkusega manipuleerida . Anonüümsete kommentaaride mõju: tõukab eemale ja võõranda uusi tulijaid. Määrib väljaandja brändi ning toob kaasa materiaalse vastutuse solvangute ja laimu eest.
Anonüümsed kommentaarid tekivad: väärarvamus kollektiivse aju tekkimisest, usk mikroühiskonna iseorganiseerumisvõimesse, ahne soov genereerida rohkem külastusi ning hirm kaotada reguleerimise korral külastajad. Nime puudumine hävitab enesekontrolli pidurid ning võtab vastutuse enda tegude eest. Staatuse puudumine internetis hävitab sotsiaalse kontrolli. Tulemuseks asjaolu, et anonüümne kommentaator tunneb end karistatumana kuna ta on nimetu . Nähtamatu ning väljaspool sotsiaalse kontrolli mehhanisme .
Ajakirjanduse dialoogistumine: lugejate kommentaarid.

Interneti mõju isiksuse muutumisele. Ananüümsus kui mask . Nimepuudumise tagajärjed. Puuduvad hierarhiad, kes on vanem, tähtsam, nõrgem jne, mille järgi me oma käitumist suuname vastavalt ühiskonna normidele. Puuduvad võimu välised atribuudid , staatusesümbolid. Mis juhtub kommentariumis? Kommentaariumi radikaliseerimine. Uuringud: radikaaliseerunudkommentaarium mõjutab negatiivselt brändi, mille all see toimub ja vähendab sisu usaldusväärtust. Võimalused kommentaariumi kontrollida: viitega ülespanek ja kustutamine, modereerimine jooksvalt, autori või täiskasvanu viibimine kommentaariumis ja bännimine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 2 allalaadimist

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980 #1

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980 #2

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980 #3

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980 #4

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristiina.tammik Õppematerjali autor

ajakirjandus internet kommentaarid kadastik väljaanne toimetaja peatoimetaja majanduskriis televisioon

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.

Sotsiaalteadused