Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused (0)

RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM
1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine
*Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus : “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega.
*Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid.
* Prof . A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline.
*I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega.
*REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi.
REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi; lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks , juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud .
Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole:Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni ( renvoi ).
2) Kvalifitseerimisprobleemid Inglise kohtutes
*Üldise õiguse riikides domineerib territoriaalne lähenemine - keskne osa on lex foril. Välisriigi õiguse kohaldamiseks tuleb vastav küsimus menetluses tõstatada, vastasel juhul kohaldab kohus lex forit, sest kohtutel puudub Inglismaal kohustus kohaldada välisriigi õigust. Inglise õigusteoreetikud aga on välja pakkunud ka kvalifitseerimise lex causae alusel.
* Kvalifitseerimine määratleb kohaldatava normi ja seega kohaldatava õiguse, sellest sõltub õiguse valik. Kvalifitseerimise nn probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates õiguskordades võivad lõplikult kohaldatava õiguse erisused viia erinevate lahenditeni. Problemaatiline on üldise õiguse riikides ka see kas kvalifitseeritakse asja või õigusreeglit.
*Kvalifitseerimise probleem võib ilmneda järgmistes situatsioonides :
a)Lex fori kvalifitseerib õigussuhet või faktilist situatsiooni erinevalt lex causaest.
b)Lex causae kvalifitseerib pidemeid ja mõisteid lex forist erinevalt.(omistavad erineva tähenduse)
c)Erinevused normi käsitlusel.Lahkarvamusel kas tegu menetlus-või materiaalõigusliku normiga.
*Kvalifitsiooniteooriad: a)kvalifitseerimine lex fori alusel; b)kvalifitseerimine lex causae alusel.
*Probleemid võivad tekkida kui üldine õigus puutub kokku tsiviilõigusega ( mandri euroopa)
*Lex causae kvalifitseerimise teooria aluseks on see, et välisriigi õiguse kohaldamisel on vastuoluline kvalifitseerida lex fori alusel. Selle probleemiks on ringkvalifikatsioon-kvalifitseeritakse l’ plikult kohaldatava õiguse kohaselt, mida alles tuvastatakse ning mis ei pruugi osutuda välisriigi õiguseks.
*3) Lugano konventsioonist, põhimõtteliselt- (1988 a.)
16. septembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile.
Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata:

• füüsiliste isikute õigus- ja teovõime , abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;
  
• pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes;
  
• Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes.
  

KOHTUALLUVUS -kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse.
Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel.
Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele.
Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab.
*Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene.
*Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ka ametlikud dokumendid. Tunnustamisest võib keelduda kui see on vastuolus nt. lr avaliku korraga-kohus teeb otsuse viivitamata keeldumise kohta. Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.
Kohtualluvus kindlustusasjade puhul- kindlustusanda vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib hagi esitada nt. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht jne. Kindlustusandja võib algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht.
Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
* Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
1) Rahvusvahelise eraõiguse ulatus
REÕ ulatust tuleb eristada REÕ normide ulatusest ja kollisiooninormi ulatusest. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme, tsiviilmenettluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni), kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme. ( Kollisiooninormid määratlevad, missugust õiguskorda rakendatakse õigussuhtele, kus esineb välismaine element).
*REÕ ulatuse käsitlused saab jagada kolmeks: 1)REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); 2)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid (angloameerika õiguskorrad, šveits, ja ka eesti); 3)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava materiaalõiguse(tsiviilõiguse) normid.(see on kõige laiem ulatus).
*REÕ normid harilikult kujundavad osa siseriigi õigusest, kuid nende allikateks on sageli rahvusvaheline kokkulepe, et olla tõsiselt rahvusvahelised, peab REÕ normisid saavutama rahvusvahelisel kokkuleppel. Sellest on alguse saanud püüe panna rahvusvaheliselt maksma ühiseid konfliktinorme. Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid saab tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid füüsilisi isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides.Eestis hagemisel rakenduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku jurisdiktsiooninormid.
Nt. Isiku elukoht on välisriigis,aga kahju tekitatakse Eestis, siis saab hageda kahju tekitamise kohas.
*Eesti REÕ ulatus hõlmab tsiviilmenetluse norme. REÕS väljatöötamisel võeti eeskuju Saksamaa ja Šveitsi REÕ normidest, kuid ka neil riikidel on erinevad seisukohad REÕ ulatusest.
2) Renvoi
On mitmetähenduslik termin, mida kasutatakse doktriinide ja vormide tähistamisel, probleemide lahendamise tehnika, lahendab vastuolusid eri riikide REÕ normide vahel. Lahendatakse erinevused eri riikide kollisiooninormides.
*Vormid:a)tagasisaade-kohaldatakse oma riigi õigust; b)edasiviide- kohaldatakse välisriigi õigust.
*Selle käsitlus sõltub kuidas lex fori määrateleb välisriigi õigust. Nt. Eestis on välisriigi õiguse õigusteoreetiline määratlus viidud kooskõlla renvoi määratlusega. Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid.
*Neli Renvoi käsitlust :
a) Eiramine -Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus)
b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest.
c)Ühekordne renvoi- osalise renvoi teooria. Jaguneb edasiviidet tunnustavaks (nt Belgia) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Sks.ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist.
d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid.
*Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina . Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini.
*Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoid (edasiviidet mittetunnustavat), see loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (Kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori’t ja välisriigi õigust kohaldab erandjuhtudel (Pooled saavad aga ka kokku leppida välisriigi õiguse kohaldamises). Teatud õigussuhete puhul kohaldatakse aga renvoid eiravat käsitlust. Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS-is piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi.
*Kahekordse ehk Inglise renvoi teooria kohaselt forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi siseriikliku õigust ja välisriigi kollisiooninorme sh renvoi sätteid. Inglise kohus lahendab asja nii nagu seda oleks lahendanud asjaomase välisriigi kohus. Inglise renvoi kohaldamine on pigem erand kui reegel.
3) Rooma konventsioonist, põhimõtteliselt
Konventsiooni sätteid kohaldatakse lepinguliste kohustuste suhtes igas olukorras, kus tuleb valida eri riikide õiguse vahel.Koldatav õigus reguleerib eelkõige: tõlgendamist , lepingutest tulenevate kohustuste täitmist, rikkumiste tagajärgede hindamist, kohustuste lõpetamise viise, lepingu tühisuse tagajärgi. Ei kohaldata:

• füüsiliste isikute õiguslikku seisundit ning õigus- ja teovõimet käsitlevate küsimuste suhtes;
  
• lepinguliste kohustuste suhtes, mis on seotud: testamendi ja pärimisega, abielust tulevate varaliste õigustega; perekondlike sugulus -, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate õiguste ja kohustustega, sealhulgas ülalpidamiskohustusega väljaspool abielu sündinud laste suhtes.
  
• vahekohtukokkulepete ja kohtu valiku kokkulepete suhtes;
  
• usaldusfondi (trust) loomisele ning suhetele asutajate, usaldusomanike ja kasusaajate vahel;
  
• Tõendite ja menetluste suhtes; kindlustuslepingute suhtes, mis hõlmavad Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide territooriumil olevaid riske.
  

*Konventsioonis määratletud õigust kohaldatakse sellest olenemata, kas tegemist on lepinguosalise riigi õigusega või mitte.
VALIKUVABADUS -Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud.
*Konventsioonis nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
*Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste kohustuste suhtes oma õigusnormid , loetakse iga territoriaalüksust käesoleva konventsiooni alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel omaette riigiks.
*TARBIJALEPINGUD- ei või poolte valitud õigus põhjustada tarbija ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud õigus, siis kohaldatakse tarbija elukoha riigi õigus.
*INDIVIDUAALSED TÖÖLEPINGUD -valitud õigus ei tohi põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest. Kui ei valitud, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus töötaja lepingujärgselt oma põhitööd teeb.
1) Väliselemendid ja pidemõisted rahvusvahelises eraõiguses- Füüsilised ja juriidilised isikud, kollisiooninormide osa, mis viitab ära millise üiguse alusel küsimus reguleeritakse. Lex rei citae
Füüsiline isik: isiku õigusi ja kohustusi määravad nii isiku kodakondsusriigi kui ka elukohariigi õigus. Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus , kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Kui seadust tuleb kohaldada nendele füüsilistele isikutele, kelle kodakondust ei ole võimalik kindlaks määrata või pagulastele, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta.
Elukohariigiõigus vs kodakondsusriigiõigus PIDEMÕISTED:
Kuigi põhiliselt kasutatakse elukohariigi või kodakondsusriigi õigust, eristatakse 4 pidemõisted:

• kodakondsus- füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse olemasolu tuvastatakse.
  
• elukoht- määravaks on isiku füüsiline kohalolek
  
• domitsiil- alaline elukoht. Kodakondsust saab olla mitu, domitsiili aga 1.
  
• tavaline elukoht- regulaarne , olulist aega kestvat kohalolekut ilma kavatsuseta kohta alaliselt elama jääda. Tavaline elukoht peab olema legaalne ja vabatahtlik. Võimalik on ka tavalise elukoha puudumine- kui ühest kohast on lahkunud ja teist pole veel omandanud .
  

Füüsilise isiku õigusvõime :
Välismaalaste õigusvõime võrdsustatakse reeglina oma riigi kodanike ja elanike õigusvõimega.
välisriigi füüsilise isiku õigusvõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust.
Õigusvõime tekib reeglina elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust.
Füüsilise isiku teovõime:
Välisriigi füüsilise isiku teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust. Isik, kes tegi tehingu, kuigi ta oli oma elukohariigi õiguse järgi teovõimetu või piiratud teovõimega, ei või oma teovõime puudusele tugineda , kui ta oleks olnud teovõimeline selle riigi õiguse järgi, kus ta tehingu tegi. See ei kehti juhul, kui teine pool tema teovõime puudusest teadis või teadma pidi.
Notariaalsete tehingute tegemisel lasub notaril kohus kontollida, kas isik on teovõimeline.
Juriidilised isikud:
Juriidlised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks.
Asukohaõigus vs asutamisriigi õigus:
Asukoht on seotud kohaga, kus juriidilise isiku üle teostatakse kontrolli. Reeglina on selleks juriidilise isiku juhtorganite tegutsemiskoht, mis võib erineda asutamiskohast.
Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime:
Eraõiguslikult juriidilisel isikul algab õigusvõime registreerimisel ja avalik-õiguslikul seaduses sätestatud ajast. Juriidiliste isikute teovõime määratletakse asutamisriigi ehk registreerimise riigi alusel.
Eraõigust loetakse rahvusvaheliseks seetõttu, et tsiviilõiguslik suhe kandub üle ühe riigi välispiiri, sisaldades n-ö väliselementi:
Eristatakse 3 liiki väliselementi:

õigussuhtes osaleb välismaa kodanik või juriidiline isik

õigussuhte objekt (näiteks päritav vara) asub välismaal

õigussuhte aluseks olev juriidiline fakt leidis aset välismaal (näiteks, tehingu sõlmimine välismaal, isiku surm välismaal jms.).
Kollisiooninormide liigitamine:

multilateraalsed- võib kohaldada mis tahes riigi õigust, kui pide seda lubab

unilateraalsed- kohaldatavaks õiguseks on selle riigi õigus, kust norm tuleneb.
LEX REI SITAE- tähendab, et vara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asi asub ehk asja asukohamaa õigust.
2) Vahetegemine materiaalõiguse ja menetlusnormide vahel:
*REÕ normid nimetatakse väga sagedasti ka kollisiooni – ehk konfliktnormideks ja rahvusvahelist eraõigust ise kollisiooniõiguseks ehk konflikt- õiguseks
*REÕ normid on materiaalõiguse normid.
Üks jagu norme sisaldab eneses peaasjalikult olulisi määrusi teatud õigussuhete korraldamiseks. Sarnased normid kannavad materjaalsete normide nime.
Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda-kuidas asjad käivad. Materiaalõiguse normid ei rakendu iseenesest; eeldavad, et subjekti mitteõiguspärase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguses sätestatud sundi.
Menetlusnormid on need, mida tegelikult kohaldab asja arutav kohus. Need on normid, mis reguleerivad kohtumenetlust ja menetluse juhtimist - nt kohtuistungite korraldamine, taotluste lahendamine, menetlusdokumentide kättetoimetamine, kohtuotsuse koostamine ja otsuse sisu, tähtajad jne
Kvalifitseerimise kaudu püütakse kindlaks teha, kas tegemist on menetlusnormi või materiaalõiguse normiga.
*Kohtutes tehakse vahet õigusel ja abinõul.
On oluline vahet teha materiaalõigusel ja menetlusõigusel. Materiaalõigus tähendab lepingu olemasolu ja menetlusõigus abinõud selle rikkumise vastu. Kui lepingut ei ole, kuid põhikirja kohaselt võib see jõustuda, siis on tegemist menetlusõigusega. Seda reguleerib lex fori.
3)Määrused Brüssel I ja Brüssel I-bis, põhimõtteliselt-millega on tegemist?
BRÜSSEL I on 22.dets 2000.a vastu võetud määrus, mis reguleerib kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades.
Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ei kohaldata ka:

• Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes; füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes.
  

KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.
*Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene.
*Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ka ametlikud dokumendid. Tunnustamisest võib keelduda kui see on vastuolus nt. lr avaliku korraga-kohus teeb otsuse viivitamata keeldumise kohta. Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.
*Kohtualluvus kindlustsusasjade puhul- kindlustusanda vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib hagi esitada nt. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht jne. Kindlustusandja võib algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht.
*Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
BRÜSSEL bis-1 .Selle Brüssel I-bis määruse eesmärgiks on parandada ja soodustada kohtuotsuste ringlust ning edasi arendada juurdepääsu õigluse saavutamisele.
Brüssel I-bis on selle edasiarendamine ja mõningates küsimustes on teistmoodi lahendatud ja paremat õigusselgust ja õiguse kohaldamise võimalust pakkuvad sätted.
Määrus kehtib kõikides EL liikmesriikides, sh Taanis .
Määruses määratakse kindlaks, millise liikmesriigi kohtutel on pädevus otsustada rahvusvahelist elementi sisaldava tsiviil- või kaubandusvaidluse üle.
Muudatused:

• lis pendens- Selleks, et piirata kuritegevust, sätestab uus määrus eraldi lis-kohtumenetluse reegli. Kui eri liikmesriikide kohtusse on esitatud hagi samal alusel, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem menetluse seniks , kuni on kindlaks tehtud kohtu pädevus, kuhu pöörduti esimesena.
  
• Brüssel I- bis reguleerimisalas muutus see, et määrust ei kohaldata ka riigi vastutuse suhtes tegevus või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel. SEDA ENNE EI OLNUD KIRJAS
  
• Brüssel I-bis muutis ajutiste meetmete reguleerimist- nüüd reguleeritakse neid meetmeid tunnustamise ja täitmise reeglitena, kuid kohtu poolt kohaldatavad ajutised meetmed, mille kohaselt kostjalt ei nõutud kohtusse ilmumist, ei tuleks siiski käesolev määruse alusel tunnustada ega täita, v.a kui meedet sisaldav otsus toimetatakse kostjale enne täitmisele pöörmist.
  
• Muudatused, mis puudutavad kohtualluvuse valikut: Art 25 sätestab konkreetselt, et kohtualluvuse kokkulepet, mis on osa lepingust, käsitatakse lepingu muudest tingimustest sõltumatu kokkuleppena. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ei saa vaidlustada üksnes seetõttu, et leping ei ole kehtiv.
  
• Protseduuri, mis käsitleb tunnustamist ja kohtuotsuse täitmist on muudetud: Selleks et täita kohtuotsust teises liikmesriigis pole enam vaja selle täidetavaks tunnistamist.
  

1) Üldtunnustatud pidemõisted (lad k): kirjuta vähemalt 7 neist koos selgitusega
1)Lex loci ehk Lex loci contractus - toimingukohaõigus. Kui pooltel puudub registrijärgne asukoht või elukoht ühes ja samas riigis ja kui leping on sõlmitud poolte juuresolekul, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus leping sõlmiti. Lepingu sõlmimise riigi õigus.
2)Lex loci solutionis-Täitmiskoha õigus. Lepingu või kohustuse täitmise riigi õigus, ehk kus see kohustus täideti, seda õigust rakendatakse.
3)Lex rei sitae- Asjakohaõigus. enamikes Euroopa riikides, ka USA-s on rahvusvahelise asjaõiguse põhireegliks, et kinnisasjade suhtes kohaldatakse asja asukohariigi õigust. Eesti on seda reeglit üldistanud kõikide asjaõiguste suhtes, ka vallasasjad, kuna need aga võivad asukohta muuta, siis on vallasasjade puhul sellest printsiibist tehtud erand.
4)Lex causae-Lõplik kohaldamisele kuuluv õigus on selle riigi õigus, millest tulenevalt konkreetset siseriikliku eraõiguslikku õigusakti, pretsedenti või tava õigussuhtele lõplikult kohaldatakse. See mida kohaldatakse võib, aga ei pruugi olla välisriigi õigus. See mida lõplikult kohaldatakse sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist.
5)Lex fori-Tähistab kohtu asukohariigi ehk menetlusriigi õigust. Hagi menetlev kohus kohaldab eelkõige menetlusriigi norme, st Rahvusvahelise eraõiguse norme ja menetlusnorme.
6)Lex loci delicti- on rahvusvahelise eraõiguse erimõiste ja tähistab selle riigi õigust, kus toimus lepinguväliseid kohustusi tekitanud kahjustav sündmus. ehk kahju tekkimise riigi õigus.
7)Lex contractus-riigi õigus, mida kohaldatakse lepingu sisule kas kokkuleppel või õiguse valiku puudumisel.
8)Lex personalis- jaguneb lex domicilii ja lex patriae -ks. füüsilisele või juriidilisele isikule kohaldatav õigus.
9)Lex domicilii- Lex personalis alaliik. Füüsilise isiku elukoha või juriidilise isiku asukoha õigus.
10)Lex patriae- Lex personalis alaliik. kodumaa ehk kodakontsusriigi õigus. Isiku kodumaa õigus.
(panin neid rohkem, saab 7 valida)
2) Välismaa õiguse tõendamisest ja välistamisest Inglismaal
Völismaa üiguse tõendamine inglismaal on omapärane, sest nemad ei lähene asjale nii nagu meie, et pooled esitavad seal teise riigi seaduse tekste ja vajadusel võidakse eesti kohust aidata õiguse väljaselgitamisel, inglismaal ei tülgetdata, vaadata tekste ise. Nemad kuulavad üle ja annavad ekspert tunnistaja , kes kirjeldab antud küsimuse jaoks olulist välismaa õigust, kes ei pruugi olla jurist . Eelistatud on selles riigis praktiseerijad, millise riigi õigusest juttu on.
Välisriigi õiguse sisu tõendatakse nagu fakti. Seega peavad välisriigi õiguse sisu tõendama pooled ise; kohtunikel ei ole lubatud välisriigi õiguse sisu ise uurida. Kui poolte esitatud tõendid on vasturääkivad, võib kohtunik hinnata ekspertide usaldusväärsust ja tal on lubatud kaaluda esmaseid tõendeid (näiteks välisriikide seadusi ja kohtupretsedente), eriti kui need on kirjutatud inglise keeles ning neis kasutatavad üldmõisted on Inglise kohtunikule tuttavad.
Välisriigi õiguse sisu tõendatakse tavaliselt eksperditõenditega. Kohtule ei piisa üksnes välisriigi seadusteksti või kohtupretsedendi materjalide või ametiasutuselt pärineva dokumendi esitamisest. Eksperditõendeid välisriikide õiguse kohta tohib esitada igaüks, kes on „piisavalt kvalifitseeritud, et seda oma teadmiste või kogemuste põhjal teha,” olenemata sellest, kas nimetatud isikul on õigus tegutseda vastavas kohtualluvuses õigusala töötajana või mitte. Siiski on ekspertideks tavaliselt akadeemilise kraadiga isikud või kõnesoleva kohtualluvuse õigusala töötajad. Kui välisriigi õiguse sisu on seoses varasema Inglise kohtuasjaga juba määratletud, võib sellele viidata kui välisriigi õiguse sisu tõendile ning sellisel juhul eeldatakse, et välisriigi õiguse sisu ja antud kohtuasja puhul määratletud õiguse sisu kattuvad, kui ei ole tõendatud teisiti.
Tõendamiskoormis on välisriigi õigusele toetuval poolel. Kui välisriigi õigust ei ole suudetud rahuldavalt tõendada, kohaldatakse tavaliselt Inglise õigust. Kui aga ei ole põhjust arvata, et välisriigi õigus mingilgi moel sarnaneks Inglise õigusega (nt Euroopa mõne teise jurisdiktsiooni maksuseadus), võidakse hagi jätta läbi vaatamata.
VÄLISMAA ÕIGUSE VÄLISTAMISEST:
Suurepärane näide selle kohta on tsiviilõiguse doktriin , mille kohaselt iga kodumaise reegli eesmärk on kaitsta rahva heaolu ja olla ülimuslik teise riigi õiguse ees. Ülevaatlikult öeldes, ei tunnusta Inglismaa seda, mis erineb nende enda õigusest ning keeldub jõustamast Lisaks on sundvõõrandamise seadus, mida küll tunnustatakse, kuid ei pöörata täitmisele. Välismaa õigust, mis on kriminaal , müügitulu või avalik-õigusliku iseloomuga . Kohus võib kohaldada kohustuslikke eeskirju, mille tulemusena välistatakse välismaa õiguse kasutamine.
3) Rooma I määrus, põhimõtteliselt- kohaldamisala, millega tegeleb, mis on välistatud, mida see määrus ei käsitle, mõningad põhiprintsiibid .
Rooma I on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis 17. juuni 2008.a võeti vastu ja on mõeldud lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta. Selle määruse üldeesmärgiks on on õiguskindluse tagamine Euroopa õigusruumis.
Seda määrust kohaldatakse seaduste konflikti korral lepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruses nimetatud mis tahes õigust kohaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte. Käesoleva määruse alusel lepingu suhtes kohaldatav õigus reguleerib eelkõige: tõlgendamist, lepingu täitmist; võlasuhte rikkumise tagajärgede hindamist; kohustuse lõppemise viise; lepingu tühisuse tagajärgi
Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele. Selle määruse reguleerimisalast jäetakse välja ka:

• füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused;
  
• võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest; abikaasade varasuhtest, testamentidest ja pärimisasjadest.
  
• võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõlakirjadest;
  
• arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped
  
• küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus;
  
• sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel;
  
• võlasuhted, mis tulenevad lepingu sõlmimisele eelnenud toimingutest
  
• Määrust ei kohaldata tõendite ja mentluste suhtes
  

PÕHIPRINTSIIBID:

VALIKUVABADUS-Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Kui õigust ei valita, siis määratakse kindlaks. Lepingupoolte vabadus kohaldatavat õigust valida peaks olema lepinguliste võlasuhete asjades rahvusvahelise eraõiguse süsteemi nurgakivi .

TÕENDAMISKOORMIS- Lepingut või tehingut võib tõendada mis tahes viisil, mida tunnustab kohtu asukohariigi õigus .

Harilik viibimiskoht tuleb õiguskindluse huvides selgelt määratleda. Äriühingutel ja jr isikutel-peakontori asukoht. Majandustegevuses fü isikul- peamine tegevuskoht.

Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad lepinguliste võlasuhete suhtes oma õigusnormid, peetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.

Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukoha riigi avaliku korraga.

VEOLEPING- Kui õigus jäi valimata, siis selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht.

KINDLUSTUSLEPING- Kui pooled on jätnud kohaldatava õiguse valimata, kohaldatakse kindlustuslepingu suhtes selle riigi õigust, kus on kindlustusandja harilik viibimiskoht.

INDIVIDUAALNE TÖÖLEPING -valimata, siis riigi õigus kus ta teeb harilikult tööd.

TARBIJALEPINGUD-reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht.
Konfliktide ärahoidmine – REÕ-se Europaniseerumisest-milline on ühtlustamise , erinevate riigide argumatiseerimine euroopa liidus.
Määrus- otsekohaldatav ja siduv liikmesriikidele (va kui pole otse vastu väitnud nagu Taani mõnel juhul) .
Direktiivid - Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud , kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele."
Lepinguõiguse alal on Euroopa Liidus alates 1970. A astatest vastu võetud mitmeid tarbijaõigusi käsitlevaid õigusakte (peamiselt direktiive), millega on ühtlustatud liikmesriikide siseriiklikku õigust. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires.
Europaniseerumise all peetakse silmas protsessi, kus Euroopa Liidu õigus mõjutab liikmesriigi õigust. Euroopa Liidu üldpõhimõtteid silmas pidades on europaniseerumist vaadeldud kahel tasandil. Esiteks on seda tehtud olukorras, kus liikmesriigid peavad järgima Euroopa Liidu üldpõhi-mõtteid, kui nad tegutsevad Euroopa Liidu õigus ega neile antud pädevuse piires ning eelkõige nimetatud olukorras räägitakse europaniseerumisest. Teiseks nähakse ka võimalust, et liikmesriigid kujundavad oma õiguskorda kuuluvaid üldpõhimõtteid teatud mahus vastavuses Euroopa Liidu üldpõhimõttega puhtalt liikmesriigi pädevusse kuuluvates asjades.
3) Rooma II määrus, põhimõtteliselt-viidata REÕS-ile ja ka VÕS-ile.
*Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta, mis võeti vastu 11. juuli 2007. Seda kohaldatakse seaduste konflikti korral lepinguvälistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele, samuti riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevutusest riigivõimu teostamisel. Välja jäetakse reguleerimisalast ka lepingulised võlasuhted, mis tulenevad:
a)perekonnasuhtest
b)abikaasade varasuhtest, testamendist, pärimisasjadest
c)vekslitest, tšekkidest, võlakirjadest
d)äriühinguid ja muid juriidilisi isikuid, organiseeritud ühendusi käsitlevast õigusest
e)tuumakahjustusest
f)eraelu puutumatusest, isiklike õiguste rikkumisest , laimust
Reguleeritavad küsimused: vastutuse alus ja ulatus, vastutusest vabastamise alused, kahjude olemasolu jne.
-Liikmesriikidena käsitletakse kõiki peale Taani.Määrus on otsekohaldatav ja siduv liikmesriikidele.
* Lepinguvälised võlasuhted on : (REÕS-is on reguleeritud esimesed 3)
a)Kahju õigusvastane tekitamine- kohaldatakse selle riigi õigust kus kahju tekib, olenemata sellest kus see sündmus, mis kahju tekitas aset leidis. Kahju tekkimise aluseks olev tegu/sündmus peab olema õigusvastane selle riigi õiguse kohaselt kus see tegu tehakse või sündmus toimub.
b)Alusetu Rikastumine -Kui see lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, siis kohaldatakse sellele konkreetele õigussuhtele kohaldatavat õigust,kui seda ei saa kindlaks määrata ja pooled viibivad samas riigis, siis kohaldatakse selle riigi õigust kus nad viibivad. Kui ikka ei saa kohaldatavat õigust kindlaks määrata, siis kohaldatakse selle riigi õigust, kus tegevus aset leidis.Kui alusetul rikastumisel on aga tihedam seos muu riigiga,kohaldatakse seda.
c)Käsundita asjaajamine -Täpselt sama kui alusetu rikastumine
d) Culpa in contra hendo-Lepingueelsetest toimingutest tekinud võlasuhtele kohaldatakse õigus, mida oleks kohaldatud lepingule lepingu sõlmimise korral. Kui ses pole võimalik, siis kohaldatakse kas: selel riigi õigust, kus kahju tekib, kus on poolte harilik viibimiskoht kahju tekkimise ajal või muu riigi õigust, millega see võlasuhe tihedamalt seotud on (tugevama seose põhimõte=
e)Ka tõenäoliselt tekkivad lepinguvälised võlasuhted.
*Pooled saavad ka kokku leppida, mis õigust kohaldatakse, neil on valikuvabadus.
*Eestis on lepinguväliste kohustuste õiguslikult tunnustatud õigustusalused sätestatud VÕS eriosas .
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
Antud määrus reguleerib kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korra tsiviil- ja kaubandusasjades.
Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). Määrust ei kohaldata järgmistes suhetes:

• füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused;
  

• pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus , kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused;
  
• sotsiaalkindlustus ; vahekohtumenetlus;
  
• perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused; testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused.
  

KOHTUALLUVUS-määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.Isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle liikmesriigi kodanike suhtes kehtivaid kohtualluvuse eeskirju.
Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel.
Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele.
Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab.
*Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene.
*Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ka ametlikud dokumendid. Tunnustamisest võib keelduda kui see on vastuolus nt. lr avaliku korraga-kohus teeb otsuse viivitamata keeldumise kohta. Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.
*Kohtualluvus kindlustusasjade puhul- kindlustusanda vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib hagi esitada nt. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht jne. Kindlustusandja võib algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht.
*Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
*Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
2) Domitsiili kontseptsioon Inglismaal:
Domitsiili kohta on kergem tuua näidet kui seda defineerida. Kontseptsiooni põhiideeks on kodu, alaline kodu ja kavatsus jääda sinna elama. Domitsiil on igaühel, aga kui sul võib olla mitu kodakondsust, mitu kodu või võid olla kodutu, siis domitsiili saab olla ainult 1.
Inglise õigus tunnistab kolme liiki domitsiili:

PÄRINEVUSDOMITSIIL- ehk päritolu elukoht. See on sündides omandatud elukoht, mis isiku elu jooksul ei muutu, milleks ei pruugi olla sünniriik – seadusliku lapse puhul isa elukoht, vallaslapse või peale isa surma sündinud lapse puhul ema elukoht, leidlapse puhul leidmise koht;

SÕLTUVUSDOMITSIIL-ehk sõltuvuslik elukoht. See rakendub alla 16.aastastele ja vaimuhaigetele, kes ei saa ise elukohta valida.

VALIKUDOMITSIIL- ehk valikuline elukoht. Seda saavad valida kõik täisealised teovõimelised isikud. Valik peab olema vaba, ei tohi sõltuda töökohustustest jne.
Valikudomitsiili puhul on seega olulised:
a) füüsiline kohalolek
b) bona fide tahe
Inglise õiguse kohaselt isikutel sündimisel pärinevus-domitsiil, alaealisena (kuni 16-a. või abiellumiseni) sõltuvusdomitsiil ning täiskasvanuna valikudomitsiil. Pärinevus/ sõltuvus on neil, kes pole teovõimelised. Kui isik tunnistatakse teovõimetuks vaimuhaiguse tõttu, asendub valikudomitsiil sõltuvusdomitsiiliga.
*Domitsiili erinevus kodakondsusest: Kodakondsust võib olla inimesel mitu, aga domitsiili saab olla vaid üks. Kodakondsust on lihtsam tuvastada tänu passi ja ID-kaardi olemasolule. Domitsiil ja elukoht on inklusiivsed ja territoriaalsed mõisted, kodakondsus aga välistav ja ulatuselt eksterritoriaalne
*P. Stone (1995) on seisukohal, et Inglise domitsiili kontseptsioon erineb oluliselt elukoha mõistest ning et see on tegelikult maskeeritud kodakondsus, mille eesmärgiks on määratleda isiku enda nägemust tema identiteedist (ta toob põhjusena välja vajaduse – Inglased olid lahkumas mandrile õnne otsima ning oli vaja, et nad kuuluksid edasi Inglise jurisdiktsiooni alla).
3) Välismaa menetluste ohjeldamisest Inglise kohtute poolt-
*Inglismaa kohtud ei saa sekkuda teise riigi kohtumenetlusse sellel moel et ta kudagi ohjeldab teise riigi kohut . Inglise kohtul on vastav kaalutlusõigus teha vastavaid ettekirjutusi inglismaal alaliselt elavale isikule, kes välismaal kohtus midagi menetleb, eesmärgiga, et kui inglise kohus leiab teise poole taotluse alusel, et nemad on õige kohus asja arutama, siis ta võib teisele vaidluse osapoolele teha tungiva ettekirjutuse, et lõpetada välismaal see protsess ja tulla Inglismaa kohtusse. Mingisuguseid sekkumisi teise riigi kohtutes menetletavatele asjaoludele teha ei saa, see ei tule kõne alla.
Peamised põhimõtted:
1)Neid ettekirjutusi ei tohi suunata mitte välisriigi kohtule, vaid sellele vaidluse osapoolele, kes menetleb või tahab menetleda asja välismaa kohtus. (Kui aga isik alaliselt ei ela Inglismaal ja tal ei ole olilisi varasid seal, siis seda ettekirjutust tõenäoliselt isik järgima ei pea).
2)Ettekirjutust on kerge teha osapoolele, kes kuulub kohtu jurisdiktsiooni alla, nagu nt Inglismaa Kodanik ja kelle suhtes see ettekirjutus on tõhus vahend.
3)kuigi need ettekirjutused on suunatud isikutele, mitte kohtutele, on siiski tegemist sekkumisega välisriigi kohtu jurisdiktsiooni, ja seega tuleks seda ettekirjutuste tegemiste õigust teostada hoolega.
4)Erinevad põhimõtted kehtivad juhul kui ettekirjutuse eesmärk on takistada osapoolel menetleda asja välisriigi kohtus, sest kokku oli lepitud teisiti ja menetledes asja välisriigi kohtus rikuks ta vahekohtu kokkuleppet või sätet lepingus, mis näeb ette ainupädevuse nt Inglismaale .
5)Seda õigust tuleks rakendada vaid siis kui õigusemõistmise eesmärgid seda nõuavad.
PS: ei tea kui korrektne tõlge :D
1) Abielu ja lahutus ning abieluvara küsimused REÕ-s, 190-198 lk õpik.
a)Abielu sõlmimise eeldused-REÕ perekonnaõiguse sätete eesmärk on tagada ühes riigis sõlmitud abielu ja selle õiguslike tagajärgede tunnustamine ka teistes riikides. Abielu on võimalik sõlmida välisriigis selle välisriigi õiguse kohaselt või välisriigis asuvas välisesinduses. Abielu eeldused: iga, teovõime, abielu sõlmimise takistuste puudumine. Kõikide eelduste täitmine tagab abielu sisulise kehtivuse. REÕ-s abielu sõlmimise eelduste suhtes kohaldatava õiguse määramise teooriad:
-Kahekordse elukoha doktriin-abiellumise eeldused määratakse mõlema abikaasa elukohariigi õiguse alusel kumulatiivselt(mõlemad saavad oma elukohariigi õiguse kohaselt abielluda )
-Ühise abielulise kodu doktriin-kohaldatakse selle riigi õigust, kuhu nad peale abielu plaanivad elama minna. Eestis kehtib esimene, ehk kahekordse elukoha doktriin.
*Eestis kehtimiseks peavad välismaal sõlmitud abielud vastama mõlema abikaasa elukohariigi õigusest tulenevatele eeldustele, korrale, mõlema abikaasa elukohariigi õigusele.
b)Abielu sõlmimise kord-Abielu vorme on erinevaid(monogaamia, polügaamia ). Eestis ja ka üldiselt Euroopas polügaamiat ei tunnustata. Nii Eestis kui välisriigis sõlmitakse abielud sõlmimise riigi õigusega ettenähtud korras. Täidetud peavad nii vorminõuded kui ka eelduseid (sisu), vastasel juhul võib toimuda abielu kehtetuks tunnustamine.Abiellujatel peab olema võimalik abielluda nii elukoha- või kodakontsusriigi kohaselt kui ka abielu sõlmimise riigi siseriikliku õiguse kohaselt.
c)Lahutus-jagunevad kohtulikeks(USA, Prantsusmaa) ja kohtuvälisteks(Jaapan, Iirimaa ). Inglismaal tunnustatakse siseriiklikult vaid kohtulikke ja vaid teatud tingimustel kohtuväliseid. Eestis tunnustatkse mõlemaid.Reeglina taotletakse lahutust abikaasade elukohariigis ja elukohariigi õiguse alusel. Kui abielu lahutatakse selle riigi õiguse kohaselt kus nad viimasena koos elasid, siis pole vaja, et mõlema kaasa elukohariigi õigus lubaks lahutamist, kuid vähemalt ühe kaasa elukoht peab siis lahutamise alustamise ajal olema selles viimases elukohariigis.(lahutamise riigi õiguse kohaselt peab saama abielu lahutada). Lahutamine eeldab abielu tunnustamist, seega riik kus soovitakse seda lahutada, peab seda ka tunnustanud olema. Lahutatud isik võib uuesti abielluda. Kui abielu lahutamisele kohaldatav õigus ei luba eesti kodanikul või eestis elukohta omaval isikul abielu lahutada, siis on võimalik abielu lahutada Eestis Eesti õiguse kohaselt.
d)Abieluvara- on kas ühisvara - või lahusvara süsteem. Probleem tekib kui kaasad lähevad ühisvarasüsteemiga riigist elama lahusvara süsteemi eelistavasse riiki või vastupidi. Abieluvara määratlemiseks on kolm doktriini:
-muutumatuse doktriin-õigus mis varale laieneb kivistub kas abielu ajal või veidi peale seda, ei muutu enam, isegi kui liiguvad riigist riiki.
-muutlikuse doktriin-varale kohaldatav õigus muutub koos elukohariigi muutumisega.
-osalise muutlikuse doktriin-enne abielu sõlmimist kaasade omandatud vara suhtes kohaldatav õigus ei muutu, kuid peale abielu omandatud varale kohaldatav õigus sõltub asukohariigist.
*REÕS sätestab: Abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse abikaasade poolt valitud õigust(võivad valida ühe abikaasa elukohariigi või kodakondsuse riigi õiguse). Kohaldatava õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud. Kui kohaldatavat õigust ei valita Eestis, siis piisab valitud õiguse vormiliseks kehtivuseks valitud õiguse abieluvaralepingu vorminõuete järgimisest. Kui abikaasad ei ole kohaldatavat õigust valisnud, siis kohaldatakse nende varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajörgedeöe kohaldatavat õigust.
2) Imperatiivsed reeglid ja avalik kord
a)Siseriiklik avalik kord-Seda ei saa universaalselt määratleda. See on iga riigi siseasi ja hõlmab riigi õiguse olulisi põhimõtteid(nt suhtumine polügaamiasse, samasooliste abielusse jms), selle eesmärk on avaliku huvi kaitse. REÕS §7 sätestab, et kui välisriigi õiguse kohaldamine toob kaasa avaliku korraga vastuolus oleva tulemuse( mis mõjutab riigi õiguskorda), siis kohaldatakse Eesti õigust, asendatakse Eesti normidega. Avaliku korra sätet sisaldavad ka kõik Haagi konventsioonid . See on nn reservprintsiip, mida kasutatakse vaid viimase võimalusena välisriigi õiguse kohaldamise välistamiseks.
-Jaguneb lubavaks(välisriigi õigusest tuleneva keelatud tegevuse lubamine Eestis vastuolu tõttu Eesti avaliku korraga, nt saab eesti kodanik abielu lahutada, kui tema elukohariik seda ei luba ) ja keelavaks(välisriigi õigusest tuleneva lubatud tegevuse keelamine Eestis selle vastuolu tõttu Eesti avaliku korraga, nt polügaamse abielu mittetunnustamise eestis) avalikuks korraks.
b)Rahvusvaheline avalik kord/Rahvusvahelised imperatiivsed normid- kõigile riikidele ühiselt imperatiivsed normid, mis edendavad universaalseid huve ja mida kohaldatakse mistahes olukordades . (Nendeks on genotsiidi- , rassilise diskrimineerimise vastane ja inimõigusi , inimvabadust pooldav poliitika jm rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted). Seda ei tohi ajada segi siseriiklike imperatiivsete normide rahvusvahelise ulatusega.
c)Siseriiklikud imperatiivsed normid-Ei saa universaalselt määratleda, ei saa lepinguga kõrvale kalduda, tuleb järgida olenemata asjaolust, et tegemist on välismaise elemendiga õigussuhtega. Eesmärk Eesti õiguse oluliste põhimõtete ja riigi sotsiaal-, majandus-, poliitiliste huvide kaitse. Võivad olla kas era- või avalik õiguslikud või mõlemat korraga. Need normid on kodifitseeritud ja üldjuhul paiknevad siseriiklikes õigusaktides, kuid neid võib leida ka kollisiooninormides. Kohtud peavad imperatiivseid norme kohustuslikus korras kohaldama . Kui välisriigi norm on Eesti õiguskorra imperatiivse sättega vastuolus, kohaldatakse Eesti oma, kuid on võimalik ka välisriigi imperatiivsete normide kohaldamine. Kõik siseriiklikud imperatiivsed normid ei pruugi olla rahvusvahelise ulatusega.
Lisaks: (kui soovid erinevusi/ sarnasusi välja tuua)
*Sarnasus: Nii siseriiklik avalik kord kui siseriiklikud imperatiivsed normid on mõlemad imperatiivse iseloomuga.
Erinevus: kodifitseerituse ja konkreetsuse aste.Ühte peab kohaldama, teist ei pea. Nt. Hea tava (avalik kord) ja alla 18- aastasele alkoholimüügi keeld(imperatiivsed normid).
3) Menetluste peatamisest Inglise kohtutes
*Isegi kui Inglise kohtutel on õigus asja menetleda, see õigus kuulub neile kooskõlas kehtivate eeskirjadega, siis siiski võivad nad keelduda jurisdiktsioonist asja üle ja peatada inglise menetluse. Peatamise eesmärk on sundida osapool asja menetlusse andma kas välismaal või minna vahekohtusse.
*Seda võimu saab teostada kolmes olukorras:
*1)Kui kehtib forum non conveniens doktriin-ehk kui Inglise kohtud leiavad, et protsessi oleks õigem korraldada kuskil mujal riigis, siis võivad nad selle menetluse Inglise kohtutes peatada.
Printsiibid :
a)Põhiprintsiip- Menetlust võib peatada vaid siis, kui kohus on kindel, et on olemas mingisugune teine kohus, kellele jurisdiktsioon saaks kuuluda ja kes oleks sobiv kohus asja menetlema ehk kohus, kes saaks asja menetleda sobivalt, võttes arvesse kõikide osapoolte huvisid ja õigusemõistmise eesmärke(forum non conveniens). Sobivama kohtu otsustamisel võetakse arvesse, kas sellel välisriigil on tugevam seos antud juhtumiga, mugavus, kulud, ka tunnistajate kättesaadavus, muud tegurid nagu kus osapoolte alaline elukoht on või kus nad tegutsevad. b)avalike huvide faktor- Peab vaatama, kas kohtu valik on avalike huvidega kooskõlas, nt transportida 3000 inimest Inglismaale oleks väga kulukas ja maksumaksjate raha läheb selle peale palju. Hagejate jaoks aga on iglise kohus sobivam , suuremad kompensatsioonid. Seega tuleb teada et kui ei suudeta tõestada, et on olemas sobivam kohus välismaal, siis peab menetlus toimuma Inglismaal, isegi kui avalike huvisid arvestades oleks seda sobivam teha välismaal. Avalik huvi võib olla menetluse peatamise põhjuseks, aga forum non conveniens on tähtsam.
2)Kui on välisriigi kohtualluvuse valiku klausel pooltevahelises lepingus- Pooltel on valikuvabadus lepingu sõlmimisel, millise riigi õiguse kohaselt nad tahavad et nende tülid lahendatakse, kui pool peaks lepingut rikkuma. Inglise kohus võib aga keelduda menetlust peatamast, kui see puudutab peale osapoolte huvide veel kolmandate isikute huvisid ja tekib paralleelsete menetluste ja vastuoluliste otsuse oht. Kui see oht oli aga ettenähtav, siis peatatakse menetlus.
3)vahekohtu kasutamise klausel pooltevahelises lepingus-eeldatakse, et pooled on kokku leppinud, et kõik vaidlused mis nende vahel tstatuvad lahendatakse vahekohtus. Sellisel juhul on menetluse peatamine kohustuslik välja arvatud juhul kui kohus on veendunud, et vahekohtu kokkulepe on tühine, mitte toimiv või seda ei ole võimalik teostada.