Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM
1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine
*Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus : “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega.
*Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid.
* Prof . A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline.
*I.Nurmela jt.(2008): REÕ on üldistatult eraõiguslike erinormide kogum, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega.
*REÕSeadus § 1.“Seaduse kohaldamisala“: Käesolevat seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi.
REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi; lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks , juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud .
Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole:Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni ( renvoi ).
2) Kvalifitseerimisprobleemid Inglise kohtutes
*Üldise õiguse riikides domineerib territoriaalne lähenemine - keskne osa on lex foril. Välisriigi õiguse kohaldamiseks tuleb vastav küsimus menetluses tõstatada, vastasel juhul kohaldab kohus lex forit, sest kohtutel puudub Inglismaal kohustus kohaldada välisriigi õigust. Inglise õigusteoreetikud aga on välja pakkunud ka kvalifitseerimise lex causae alusel.
* Kvalifitseerimine määratleb kohaldatava normi ja seega kohaldatava õiguse, sellest sõltub õiguse valik. Kvalifitseerimise nn probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates õiguskordades võivad lõplikult kohaldatava õiguse erisused viia erinevate lahenditeni. Problemaatiline on üldise õiguse riikides ka see kas kvalifitseeritakse asja või õigusreeglit.
*Kvalifitseerimise probleem võib ilmneda järgmistes situatsioonides :
a)Lex fori kvalifitseerib õigussuhet või faktilist situatsiooni erinevalt lex causaest.
b)Lex causae kvalifitseerib pidemeid ja mõisteid lex forist erinevalt.(omistavad erineva tähenduse)
c)Erinevused normi käsitlusel.Lahkarvamusel kas tegu menetlus-või materiaalõigusliku normiga.
*Kvalifitsiooniteooriad: a)kvalifitseerimine lex fori alusel; b)kvalifitseerimine lex causae alusel.
*Probleemid võivad tekkida kui üldine õigus puutub kokku tsiviilõigusega ( mandri euroopa)
*Lex causae kvalifitseerimise teooria aluseks on see, et välisriigi õiguse kohaldamisel on vastuoluline kvalifitseerida lex fori alusel. Selle probleemiks on ringkvalifikatsioon-kvalifitseeritakse l’ plikult kohaldatava õiguse kohaselt, mida alles tuvastatakse ning mis ei pruugi osutuda välisriigi õiguseks.
*3) Lugano konventsioonist, põhimõtteliselt- (1988 a.)
16. septembril 1988 sõlmisid liikmesriigid ja EFTA riigid Lugano konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on 1968. aasta Brüsseli konventsiooni paralleelkonventsioon. EFTA riigid ei soovinud ennast vastuvaidlematult allutada Euroopa Liidu kohtusüsteemile.
Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes iga liiki kohtutes. Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata:
  • füüsiliste isikute õigus- ja teovõime , abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;
  • pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes;
  • Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes.
KOHTUALLUVUS -kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse.
Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel.
Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele.
Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab.
*Kui mitmesse kohtusse pöördutakse samas asjas samal ajal, peatab kohus, kuhu pöörduti hiljem, menetluse, kuni tehakse kindlaks kohtu pädevus kuhu pöörduti esimesena. Kõik kohtud võivad peatada va esimene.
*Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ka ametlikud dokumendid. Tunnustamisest võib keelduda kui see on vastuolus nt. lr avaliku korraga-kohus teeb otsuse viivitamata keeldumise kohta. Kohtulik kokkulepe, mis on päritoluliikmesriigis täitmisele pööratav, täidetakse teistes liikmesriikides samadel tingimustel nagu ametlikke dokumente.
Kohtualluvus kindlustusasjade puhul- kindlustusanda vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis võib hagi esitada nt. selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht jne. Kindlustusandja võib algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht.
Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht.
* Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus.
1) Rahvusvahelise eraõiguse ulatus
REÕ ulatust tuleb eristada REÕ normide ulatusest ja kollisiooninormi ulatusest. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme, tsiviilmenettluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni), kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme. ( Kollisiooninormid määratlevad, missugust õiguskorda rakendatakse õigussuhtele, kus esineb välismaine element).
*REÕ ulatuse käsitlused saab jagada kolmeks: 1)REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); 2)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid (angloameerika õiguskorrad, šveits, ja ka eesti); 3)REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava materiaalõiguse(tsiviilõiguse) normid.(see on kõige laiem ulatus).
*REÕ normid harilikult kujundavad osa siseriigi õigusest, kuid nende allikateks on sageli rahvusvaheline kokkulepe, et olla tõsiselt rahvusvahelised, peab REÕ normisid saavutama rahvusvahelisel kokkuleppel. Sellest on alguse saanud püüe panna rahvusvaheliselt maksma ühiseid konfliktinorme. Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid saab tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid füüsilisi isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides.Eestis hagemisel rakenduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku jurisdiktsiooninormid.
Nt. Isiku elukoht on välisriigis,aga kahju tekitatakse Eestis, siis saab hageda kahju tekitamise kohas.
*Eesti REÕ ulatus hõlmab tsiviilmenetluse norme. REÕS väljatöötamisel võeti eeskuju Saksamaa ja Šveitsi REÕ normidest, kuid ka neil riikidel on erinevad seisukohad REÕ ulatusest.
2) Renvoi
On mitmetähenduslik termin, mida kasutatakse doktriinide ja vormide tähistamisel, probleemide lahendamise tehnika, lahendab vastuolusid eri riikide REÕ normide vahel. Lahendatakse erinevused eri riikide kollisiooninormides.
*Vormid:a)tagasisaade-kohaldatakse oma riigi õigust; b)edasiviide- kohaldatakse välisriigi õigust.
*Selle käsitlus sõltub kuidas lex fori määrateleb välisriigi õigust. Nt. Eestis on välisriigi õiguse õigusteoreetiline määratlus viidud kooskõlla renvoi määratlusega. Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid.
*Neli Renvoi käsitlust :
a) Eiramine -Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus)
b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest.
c)Ühekordne renvoi- osalise renvoi teooria. Jaguneb edasiviidet tunnustavaks (nt Belgia) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Sks.ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist.
d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid.
*Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina . Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini.
*Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoid (edasiviidet mittetunnustavat), see loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (Kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori’t ja välisriigi õigust kohaldab erandjuhtudel (Pooled saavad aga ka kokku leppida välisriigi õiguse kohaldamises). Teatud õigussuhete puhul kohaldatakse aga renvoid eiravat käsitlust. Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS-is piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi.
*Kahekordse ehk Inglise renvoi teooria kohaselt forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi siseriikliku õigust ja välisriigi kollisiooninorme sh renvoi sätteid. Inglise kohus lahendab asja nii
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #1 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #2 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #3 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #4 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #5 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #6 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #7 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #8 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #9 Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on eksami küsmustega, mis on põhjalikult ning korrektselt ära vastatud
riigi õigus , välisriigi õigus , alaline elukoht , kodakondsus , renvoi , teovõime

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
docx
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
54
doc
Rahvusvaheline õigus
20
doc
Rahvusvahelise eraõiguse konspekt õpiku järgi
122
docx
Rooma eraõigus
16
pdf
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
25
doc
Rahvusvahelise õiguse põhikursus
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun