Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise eraõiguse eksami küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tunnusta, alaline, kohtualluvus, kodakondsus, domitsiil, renvoi, teovõime, kollisiooni, hagi, säte, materiaalõigus, doktriin, kohtumenetlus, vahekohtu, kollisiooninormid, brüssel, käesolev, ettekirjutus, ulatuse, pädevus, vastuolus, õigusvõime, võlasuhte, võlasuhe, kaasad�taja, erand, määrust, suhtest, määratlus, kohaldada, kohtutelkohaldatakse. Lõplikult kohaldatav õigus võib, kuid ei pruugi olla välisriigi õigus. Unilateraalsete kollisiooninormide puhul on kohaldatavaks õiguseks Eesti õigus. Multilateraalsete kollisiooninormide puhul võib kohaldada välisriigi kollisiooninorme, kuid need ei pruugi tingimata viia lõplikult välisriigi siseriikliku õiguse kohaldamiseni. Lõplikult kohaldatav õigus sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. Forum ja lex fori Forum (turuplats ld.k.) tähistab hagi menetlevat kohut (kohtunikku), kuid seda väljendit kasutatakse ka kohtu asukoha jurisdiktsiooni (kui pädevuse ja mitte kohtualluvuse) tähistamiseks. Lex fori tähistab kohtu asukohariigi õigust ehk menetlusriigi õigust, st. Kohtu asukohariigi materiaalõigusnorme REÕ norme ja menetlusnorme. Lex fori printsiip hagi menetlev kohus kohaldab printsiibis menetlusriigi norme, st eelkõige
materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus)
Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub lepingu su
riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.1 (1) Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik Abielu lõpetamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt, kus vähemalt üheks osapooleks on Eesti kodanik Rahvusvahelise eraõiguse seadus § 57. sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on .Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata,
toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on antud abielu kehtiv Eestis. 3. Saksa kodanik, kes elab Belgias, soovib teha tehingut Eestis. Millise riigi õiguse järgi määratakse kindlaks tema õigusvõime ja teovõime? § 12 ütleb, et füüsilise isiku õigus- ja teovõimele kohaldatakse tema elukohariigi õigust, antud juhul siis Belgia õigust. 4. Juriidiline isik on asutatud Soomes. Juriidiline isik teeb tehingu Eestis. Millise riigi õiguse järgi määratakse kindlaks selle juriidilise isiku õigusvõime? § 14 alusel kohaldatakse juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud
EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Riigivastutuse põhimõte. Ning sisustanud EL-i õiguse sätteid. RIKKUMISMENETLUS- Rikkumismenetlus (ELTL art 258) on Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes Euroopa, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. Eesmärk on tagada EL-i õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides. Rikkumismenetlus jaguneb: Kohtueelne menetlus komisjon esitab liikmesriigile põhjendatud arvamuse, liikmesriigil 2 kuud vastamiseks. Kohtumenetlus komisjon esitab hagi Euroopa Liidu Kohtusse. Hagi saab esitada üksnes tingimusel, et kohtueelne menetlus on läbitud. Vaidluse ese peab jääma samaks kohtueelses menetluses ja kohtu menetluses. Rikkumise olemasolu saab tuvastada üksnes Euroopa Liidu Kohus. Kui Euroopa Liidu Kohus rikkumise tuvastab (kohtuotsusega), siis nõutakse liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamiseks vajalike meetmete võtmist. Kui rikkumismenetlus on jõudnud kohtumenetluse faasi: Hagi esitaja: Euroopa Komisjon.
.....................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus...................................................................................................9 17.Tegevusetuse menetlus............................................................................................10 18.Kahju hüvitamise hagid.........
VÕS§ 45 lg 1 kohaselt võib seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras tingimuse kasutajalt nõuda ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist,tingimuse soovitajalt aga soovitamise lõpetamist ja soovituse tagasivõtmist. 18.Tarbijate kollektiivsete huvide kohtulik kaitse tüüptingimuste kasutamisel Tarbijakaitseametil ja tarbijate kollektiivseid huve esindavatel vabaühendustel on õigus esitada kohtule spetsiaalne hagi ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise keelamiseks tulevikus ning kasutamise soovituste tagasivõtmiseks. Selline hagi võimaldab efektiivsemalt kaitsta tarbijate huve,kuna üksik tarbija ei pea ilmtingimata üksi oma huvide kaitseks kohtusse pöörduma. Hagi tagamise abinõuna või hageja nõuda kohtult kostja poolt tüüptingimuste kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamist,samuti soovituse tagasivõtmist.
ÕIGUSÕPETUS. Tsiviilseadustik 1. Füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks on teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis tekivad sünniga ja lõppeb surmaga. Seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Selles ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda. 1. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib 18 a saamisega. Alaealisel on piiratud teovõime. 2. Füüsiline isik tunnistatakse surnuks, kui 5 aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus. Surnuks tunnistab kohus. Kui isik jäi teadmata kadunuks katastroofi või õnnetuse tagajärjel, tunnistatakse ta surnuks 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada ,
kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis
................................................................................6 2. PÄDEVUS.....................................................................................................................9 2.1. Erinevad menetluse liigid.......................................................................................9 Eelotsusetaotlused.....................................................................................................9 Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi..................................................................10 Tühistamishagi.........................................................................................................10 Tegevusetushagi.......................................................................................................10 Apellatsioonikaebus.................................................................................................11 Teistmine....................................
11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus. 7. Tsiviilõiguse üldküsimused 1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on õigusvõime ja teovõime? FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 on inimesel piiratud teovõime. Tal on õigus teha
õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Füüsilised isikud peavad olema elusalt sündinud kui lollakalt see ka ei kõlaks. 5
kehtestamise keeld Teenuste vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 49: asutamisvabaduse piirangute keeld · ELi toimimise lepingu artikkel 56: piiriüleste teenuste osutamise vabaduse piirangute keeld · Artiklid 51, 52 ja 62: erandid seoses asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist käsitlevate keeldudega Isikute vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 21: ühenduse kodakondsus · ELi toimimise lepingu artikkel 45: töötajate vaba liikumisega seotud piirangute keeld Kapitali vaba liikumine · ELi toimimise lepingu artikkel 63: kapitali vaba liikumisega seotud piirangute keeld 23
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
Abielu olulisemad põhimõtted: 1. heteroseksuaalsuse põhimõte-abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel; 2. konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel; 3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
Samuti on nende ametnikel nagu diplomaatilistel esindajatel immuniteet. Üksikisiku staatus rahvusvahelisel tasandil oleneb otseselt riikide tahtest, sest üksikisik saab oma rahvusvahelised õigused ja kohustused ennekõige riikide loodud õiguse ja käitumise tulemusena. Üksikisik ei oma õigust esitada rahvusvahelisi nõudeid ega ligipääsu rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Üksikisikuid võib võtta vastutusele rahvusvahelise õigusrikkumise eest. Vastutus õigusrikkumise eest võib järgneda kas siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel. Riik Riigi olemasolule viitavad õiguslikud tunnused Riikide õiguste ja kohustuste Montevideo konventsioon (1933) art 1: · alaline elanikkond o liikmed elavad riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktisoonile
pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest.
tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse
Euroopa Parlamendil oli õigus Euroopa Komisjonilt nõuda õigusloome initsieerimist ja blokeerida komisjoni koosseisu määramist. Euroopa Kontrollikoda sai sama taseme staatus Euroopa Liidu Kohtuga, loodi Euroopa Keskpankade süsteem ja asutati Euroopa Keskpank, Parlamentaarne Ombusdsman ja regioonide komitee.Kirjeldati susidiaarsuse printsiip-mis on Euroopa ühenduste pädevuses ja mis .. ja Euroopa kodakondsus.Toodi sisse uued otsustusvaldkonnad:kultuur, rahva tervis, arengukoostöö ja tehti olulisi muudatusi varasemates valdkondades. Acquis communautaire abil pidid liikmesriikides tekkima ühtsed standardid, aga nn cherry pickina tõi õiguse fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid. 1997 Amsterdami leping Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Õigussubjektsuse määravad õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isikuõigusvõime on võime algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul
süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus 4) Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis-
2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad
Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle vastu on hagi esitatud, hagi - kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Õigus- riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mis tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Tavaõigus- õigusnormide ja tavade kogum, õiguseks muutunud tava. Moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ühiskonnas. subjektiivne õigus-isikule kuuluvad õigused.
juhtumit; 2. otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires; 3. õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast; 4. senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada; 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid
kohtud, õigusemõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde.
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
annaabi.ee 
