Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus (2)

Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus:
1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad.
2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur.
3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks?
4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel).
5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel?
6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad?
7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes?
8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel?
9. Kuidas toimub lepingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramine, kui lepingus puudub kohaldatava õiguse kokkulepe? Millistele piirangutel tuleb tähelepanu pöörata?
1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks.
Ese – REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga.
Allikad – jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv.
1) Õigusaktid;
2) RV lepingud ;
3) Kohtupraktika;
4)Tava ja praktika;
5) Õigusteadlaste arvamused;
6) Arbitraazi praktika
2. Kollisiooninorm nt REÕS §10– on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus . Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks: 1) ulatuseks-õigussuhetele või selle aspektile, millele normi kohaldatakse; 2) pidemeks-viiteks kohaldatavle õigusele. Kollisiooninormi pide viitab kohaldatavle õigusele, pidet jagame kahkes: üks(REÕS §10) või mitu pidet(REÕS §50 lg1)
3. Lex Causae – ehk lõplikult kohaldatav õigus. Tähendab selle riigi õigust, millest tulenavat konkreetset siseriikliku normi, pretsetenti, või tava õigussuhetele lõplikult kohaldatakse. Võib olla nii siseriiklik kui välisriigi õigus. Tuvastamine – õigussuhetele kohaldatava kollisiooninormi tuvastamise järgselt tuleb määratleda, mida kujutab endast viide välisriigi õigusele, selleks tuleb tuvastada lex causae.
Eestis lähtutakse pideme ja õigussuhte kvalifitseerimisel lex fori põhimõttetest. Samas anglo-ameerika õigussüsteemis lähtutakse lex causae põhimõttest. Kvalifitseerimisest sõltub õiguse valik, kuna see määratleb kohaldatava õiguse, st normi.
Lex Fori – kohtu asukoha riigiõigus. Lex fori põhimõte kehtib, kui kohaldatavat õigust ei saa üheselt kindlaks määrata. 
4. Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumid on: 1) kohtualluvus; 2) Lex Causae määratlemine; 3)nõude aluse ja õigussuhte kvalifitseeerimine; 4) kohaldatava õiguse tuvastamine kollisiooninormide kaudu; 5) lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine.
Kohaldatav õigus sõltub kohtualluvusest, st kui Eesti kohus kohaldab Eesti REÕS, siis välisriigis toimuvas menetluses kohaldab kohus välisriigi REÕ norme. Kvalifitseerimisel tuleb tähelepanu pöörata õiguse valikule, kuna kvalifitseerimine määrstleb kohaldatava õiguse, st normi.kaks võimalust lex fori või lex causae alusel.
Välisriigi õiguse sisu väljaselgitamist reguleerib REÕS §4. Piirangud välisriigi õiguse väljaselgitamisel on otsesed ja kaudsed .
5. Füüsilised isikud REÕSis – Füüsiliste isikutega tehingu tegemisel kasutatakse füüsilise isikuga kõige lähemalt seotud õigust. Füüsiliste isikutega seotud õiguse kindlaks määramine võib toimuda: 1) kodakondsuse alusel; 2) elukoha alusel; 3) domitsiili alusl; 4) hariliku viibimiskoha alusel.
Juriidiliste isikute käsitlemisel lähtutakse: 1) rahvusliku kohtlemise printsiibist; 2) asutamise koha printisiibist; 3)asukoha printsiibist; 4) tgevuskoha printsiibist; asutamisriigi printsiip. Juriidilisisele iskule kohaldatakse tema põhikirja v asutamislepingu registreerimise koha riigi õigust(REÕS§14 ,1)
6. Dokumendisuhtlus – Selleks et ühes riigis väljastatud dokument kehtiks teises riigis, tuleb dokumendi koostamisel kasutada RV aktsepteeritud tõestusjõudu.. apostillikonvensiooni kohaselt on dokument: kohtudokument, haldusdokument ,notariaaldokument. Nõude välisriigis väljastatud dokumentidele tulevad nt: tõestamiseadusest, konsulaarseadusest, apostillikonvensioonist jne.
Rahvusv dokile antakse nõutav vorm: 1) doki legaliseerimise; 2)kinnitamise apostille kaudu; 3)formaalsuseta dokumendisuhtluse kaudu. Legaliseerimine on konsulaartoiming. Legaliseeritakse originaali, selle notariaalselt kinnitatud ärakirja, väljavõtet, millel kõik originaalandmed ja pitser . Välisriigi avalik dok tuleb legaliseerida välisministeeriumis või välisesinduses,kus see on välja antud. Apostill on tunnistus , millega kinnitattakse püsivalt dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust, see kinnitattakse püsivalt doki külge. Apostillida tuleb riigis, kus see välja antud. Apostillid atuleb kui kasutada doki ke son ühienud Haagi konvensiooniga.
7.
8. Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine – REÕS §2 lg 2Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis.
Tähelepanu tuleb pöörata kvalifitseerimisele, sest sellest sõltub õiguse valik, kuna kvalifitseerimine määratleb kohaldatava õiguse, st normi, selleks 2 võimalust: lex fori või lex causae alusel.
9. Kohaldatava õiguse kindlaks määramine lepingus - Kohaldatav õigus on üks osa tahtest, väljendatakse lepingu sõlmimisel. Kohaldatav õigus tuleb kindlaks määrata lepingu sõlmise hetke seisuga. Kui lepingu sõlmimise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, siis lepitakse kohaldatav õigus kindlaks lepingupoolte viibimiskoha alusel, lepingu sõlmimise hetkel.