RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS (0)

RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS 
 
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS 
•  REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ  piirdub  
ERAõigusega. 
•  Välismaine element võib avalduda näiteks: 
- teo tegemise kohana 
- välismaise isikuna 
- välismaal asuva asjana  
•  Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi 
•  REÕ  mõiste  võib  olla  erinevates  riikides  erineva  mahuga,  samuti  kujutada  endast  nii 
materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme 
 
REÕ NORMI OLEMUS 
•  Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis 
viitab vastava riigi õigusele 
•  REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: 
- ulatus e.  õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; 
-  pide  e. viide  kohaldatavale õigusele. 
•  Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema  viidatud  riigi  materiaalõigus (nt renvoi „ 
tagasisaade ja edasiviide“ puhul) 
 
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG 
•  Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: 
- personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu 
- territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega 
•  REÕ arengu eeldused: 
- rahvusvahelise kaubanduse areng 
-  erikohtud  välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) 
-  erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) 
•  Tänapäevase REÕ arengulavaks sai  Haagi  Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), 
esimene 1893. aastal 
 
REÕ ALLIKAD 
•  Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi  konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad  
•  Eksisteerib rida regionaalseid allikaid . EL-i raamistikus on olulisemad: 
- määrus 1215 /2012 ( kohtualluvus tsiviilasjades) 
- määrus 2201/2003 (kohtualluvus abielu ja vanemliku vastutuse asjades) 
- määrus 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) 
- määrus 864/2007 ( lepinguväliste võlasuhete suhtes kohalduv õigus) 
- siseriiklikud REÕ  regulatsioonid  
•  Alternatiiviks on materiaalõiguse ühtlustamine 
 
REÕ ALLIKATE KOHALDAMINE 
•   Hierarhia  
- EL määrused 
- Konventsioonid ja õigusabilepingud 
- REÕS / TsÜS 
•  Ajaline  dimensioon  (akti jõustumise aeg) 
•  Aktide omavahelised äranimetatud seosed 
•  Kes on õigusliku vaidluse osapooled (õigusabilepingute kohaldamise eeldus) 
 
REÕ ARENG  KAASAEGSES EESTIS 
•   Kollisiooninormid  tsiviilseadustiku üldosa seaduse  osana  1994. aastast (kohaldub õigussuhetele, 
mis tekkinud enne 1. juulit 2002) 
•  Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 1. juulist 2002 
•  Tsiviilkohtumenetluse  seadustik  1. jaanuarist 2006 (kohtualluvus) 
•   Kohtupraktika ... 
 
 
VÄLISRIIGI ÕIGUSE KOHALDAMINE 
•  Kohus  (ja  ametiasutus)  on  seotud  välisriigi  õigust  kohaldama,  kui  see  tuleneb  seadusest, 
välislepingust või tehingust 
•  Välisriigi õiguse kohaldamiseks ei pea  taotlust  esitama, see toimub automaatselt 
•  Kohus selgitab välja kohaldatava välisriigi õiguse sisu ning lähtub vastavas riigis kehtivast õiguse 
tõlgendamisest ja praktikast 
•  Kui välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti 
õigust 
 
MITME ÕIGUSKORRAGA RIIK 
•  Kui  REÕ  norm  viitab  mitme  õiguskorraga  riigi  õigusele,  siis  kohaldatakse  selle  riigi  õigusega 
ettenähtud õiguskorda 
•  Mitme  õiguskorraga  riigis  võib  eksisteerida  ka  formaalselt  eraldiseisev   haldusüksus ,  millel  ei 
pruugi olla  iseseisvat  õiguskorda 
•  Kui  riigil  puuduvad  sätted,  mis  võimaldaksid  konkreetset  õiguskorda  kindlaks  määrata, 
kohaldatakse  erandina õigussuhte  asjaoludega kõige tugevamalt seotud õiguskorda 
 
EDASIVIIDE JA TAGASISAADE 
•  Edasiviiteks on Eesti REÕ normi poolt välisriigi õiguse kohaldamisele viitamine 
•  RVEÕS kohaselt teistkordset edasiviidet ei arvestata, st kui viidatud välisriigi õigus (vastav REÕ 
säte) näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis kolmanda riigi õigust ei kohaldata 
•  Tagasisaateks on REÕ normi poolt viidatud välisriigi õiguse (vastava REÕ sätte) kohaselt Eesti 
õiguse  kohaldumine . Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. 
•  Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust 
 
KOHTUALLUVUSE MÕJU 
•  Kohtualluvuse normid määravad rahvusvahelisel tasandil ära  esmalt , millise riigi kohus peaks asja 
lahendama  
•  Kohus lähtub oma asukoha menetlusnormidest ja REÕ normidest 
•  REÕ  normid  võivad  olla  riigiti  erinevad,  mistõttu  lõppastmes  võib  kohaldatav  õigus  sõltuvalt 
kohtualluvusest olla erinev 
 
AVALIK KORD 
•  Välisriigi õigust ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt  vastuolus  
Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avalik kord). 
•  Avaliku korra riive korral kohaldatakse välisriigi õiguse asemel Eesti õigust 
•  Avaliku  korraga  sarnast  välisriigi  õiguse  välistamise  mõtet  kannavad  endast  ka  kohustuslikud 
seaduse sätted ja poolte endi poolt REÕ normide kohaldamise kokkuleppeline välistamine 
 
FÜÜSILINE ISIK 
•  Elukoha kindlaksmääramisel kohaldatakse Eesti õigust 
•  Kodakondsuse määramisel lähtutakse riigi õigusest, mille kodakondsuse üle otsustatakse 
•  Mitme riigi kodakondsuse puhul tugevam seos, kodakondsuse puudumisel arvestatakse elukohta 
•  Õigus- ja teovõimele kohaldatakse reeglina elukohariigi õigust 
 
JURIIDILINE ISIK 
•  JI-le kohaldatakse asutamise riigi õigust 
•  Kui JI põhitegevus või juhtimine toimub tegelikult Eestis, kohaldatakse JI-le Eesti õigust 
•  Kohaldatava  õiguse  ulatus:  õiguslik  olemus;  teke  ja  lõppemine;   õigusvõime ;  nimi  või  ärinimi; 
organid ;  sisesuhted;  vastutus  kohustuste  eest;  seadusjärgne   esindus ;  osaluse  õiguslik  olemus, 
osaluse tekkimise ja teostamise põhimõtted. 
•  Tehingu teist poolt kaitstakse JI õigusvõime ja organi esindusõiguse piirangu osas, kui see on tolle 
elukoha või tegevuskoha õigusele tundmatu 
 
ASJAÕIGUSE TEKKIMINE/LÕPPEMINE 
•  Asjaõiguse  (AÕ)  tekkimine  ja  lõppemine  sõltub  riigi  õigusest,  kus  asi  asus  AÕ  tekkimise  või 
lõppemise ajal 
•  Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega 
•  Kui AÕ tekkimine või lõppemine toimub üldõigusjärgluse teel, kohaldatakse üldõigusjärglusele 
kohaldatavat õigust, v.a. kui seda piirab/välistab asja asukohariigi õigus 
•  Teel oleva asjale tehingu alusel AÕ tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse sihtkohariigi õigust, 
kui pole kokku lepitud tehingule kohaldatava või lähtekohariigi õiguse kohaldamises 
 
SPETSIIFILISED  ESEMED 
•  Kaubadokumendile  kohaldatakse  temas  sätestatud  või   väljaandja   tegevuskoha  või  sihtkohariigi 
õigust. Võib laieneda asjale endale. 
•  Õhusõidukile kohaldub riikkondsuse riigi, vee- sõidukile registreerimise või kodusadama riigi, ja 
raudteesõidukile kasutusloa andmise riigi õigus 
•  Intellektuaalse vara suhtes kohaldatakse riigi õigust, mille territooriumi jaoks kaitset taotletakse 
•  Registreeritud  väärtpaberi  suhtes  kohaldatakse  registri  asukohariigi  õigust.  Väärtpaberi  puhul 
määratakse  õigusega  selle  õiguslik  olemus;  omajale  kuuluvate  õiguste  sisu,  tekkimine  ja 
lõppemine;  käsutamise  tagajärjed;  õiguste  teostamise  tingimused;  tagatisena  kasutamine; 
koormavate õiguste  järjekoht ;  vahendaja õigused ja kohustused väärtpaberi suhtes. 
 
VÕLAÕIGUSE  ÜLDREGULATSIOON 
•  Kohaldamisele  kuuluvad  need  Eesti  õiguse  sätted,  mida  tuleb   kohaldada   sõltumata  lepingule 
kohaldatavast õigusest 
•  Lepingule kohaldatakse: 
- poolte poolt kokkulepitud riigi õigust; 
- kokkuleppe puudumisel riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. 
•  Tugevaim seos leitakse järgmiselt: 
- poole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse; 
- majandus- või kutsetegevuses lepingu täitmisel lähtutakse peamisest või lepingu täitmisega seotud 
tegevuskohast; 
- kinniasjaõiguste puhul  kinnisasja  asukoht. 
 
TARBIJA- JA  TÖÖLEPINGUD  
•  Tarbijalt ei tohi võtta tema  elukohariigi kohustuslike normidega tagatud kaitset 
•  Kaitse on piiratud juhtumitega, kus tarbijale on tema elukohariigis tehtud spetsiaalne pakkumine 
või  reklaam , või võetud vastu tellimus, või tarbijale korraldatud tehinguks reis teise riiki 
•  Töötajalt ei tohi võtta õiguse valiku puudumisel kohalduva õiguse kohustuslike normidega tagatud 
kaitset 
•  Töölepingule kohaldatakse poolte kokkuleppe puudumisel  töötaja   hariliku  töökohariigi õigust või 
selle puudumisel tööle võtmise tegevuskoha riigi õigust 
 
LEPINGU  SISULINE / VORMILINE KEHTIVUS 
•  Sisuline kehtivus määratakse kindlaks õiguse alusel, mis  kuuluks  kohaldamisele, kui leping oleks 
kehtiv 
•  Kui eelnimetatu tagajärg ei oleks vastavalt asjaoludele õiglane, võib pool oma elukohariigi õiguse 
alusel väita, et ta pole lepingut sõlminud 
•  Eri riikides asuvate isikute poolt lepingu sõlmimisel loetakse leping vormiliselt kehtivaks, kui see 
vastab neist ühe või lepingule kohaldatava riigi õiguse vorminõuetele 
•  Kinnisasjaõigust käsitlev leping on vormiliselt kehtiv, kui vastab  kinnisasja  asukohariigi õiguse 
vorminõuetele 
 
NÕUDE LOOVUTAMINE /ÜLEMINEK 
•  Nõude loovutamisel lähtutakse uue ja vana  võlausaldaja vahel õigusest, millele leping allub 
•  Loovutatavale nõudele kohalduv õigus määrab loovutatavuse, loovutaja/ omandaja  vahelise suhte, 
võlgnikult kohustuse täitmise nõudmise eeldused ja selle, millal loetakse võlgik kohustuse täitnuks 
•  Nõude üleminekul seaduse alusel kolmandale isikule, kes on täitnud võlgniku kohustuse, lähtutakse 
võlausaldaja õiguste ülemineku osas kolmanda isiku kohustusele kohaldatavast õigusest 
 
EL MÄÄRUS NR 593/2008 
•  Kohaldatakse üksnes lepingulistele võlasuhetele tsiviil- ja kaubandusasjades 
•  Rida  välistusi  nagu  perekonna-  ja  ülalpidamissuhetest  tulenevad  võlasuhted,   abikaasade  
varasuhetest  tulenevad  võlasuhted,  pärimisasjadest  tulenevad  võlasuhted,  vahekohtu-  ja 
kohtualluvuskokkulepped, äriühinguõigusega reguleeritud suhted, lepingu sõlmimisele  eelnenud  
toimingutest tulenevad võlasuhted jms 
•  Määrus reguleerib kohaldatava õiguse määramist sõltumata sellest, kas lõppastmes on kohaldatav 
liikmesriigi õigus või muu riigi õigus 
 
ÜLDREEGLID KOHALDUVA ÕIGUSE OSAS 
•  Reeglina kohaldatakse poolte poolt valitud õigust ja pooled võivad seda õigust valida/muuta igal 
hetkel kokkuleppel 
•  Kolmanda riigi, sh EL-i mittekuuluva riigi õiguse kohustuslikud sätted kehtivad, kui  asjaolud  seda 
tingivad 
•  Õiguse valiku puudumisel määratakse kohalduv õigus kindlaks sarnaselt RVEÕ põhimõtetele, kuid 
spetsiifilisemalt  (vt Art 4) 
•  Vormilise  kehtivuse  puhul  (vt  Art  11)  lähtutakse  samas  riigis  või   erinevas   riigis  viibimisel 
sõlmimise juhtumitest, tarbija puhul elukohariigi õigusest 
 
ABISTAVAD  REEGLID 
•  Hariliku  viibimiskoha  all  mõistetakse  JI  puhul  peakontori   asukohta ,  FIE  puhul  peamist 
tegevuskohta , filiaali jms puhul nende asukohta 
•  Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist  lahendust  
pakkuvast materiaalõiguse  normist  
 
LEPINGUVÄLISED  KOHUSTUSED 
•  RVEÕS regulatsiooni kohaldatakse üksnes EL määrust  864/2007 täiendavalt 
•  Pooled võivad pärast kohustuse tekkimise aluseks oleva teo/sündmuse  toimumist  kokku leppida 
Eesti õiguse kohaldamises 
•  Kui  kohustus  on  tugevamalt  seotud  mõne  teise  riigi  õigusega,  kui  sellega,  mis  RVEÕS  järgi 
kohalduks, kohaldatakse selle teise riigi õigust 
 
LEPINGUVÄLISTE KOHUSTUSTE LIIGID 
•  Alusetu rikastumise nõudele kohaldatakse selle riigi õigust: 
- mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhtele, mille alusel kohustus täideti; 
- kus teise isiku õiguse rikkumine toimus; 
- kus alusetu  rikastumine aset leidis (muud juhud ) 
•   Käsundita   asjaajamisele  kohaldatakse  riigi  õigust,  kus   asjaajaja   teo  tegi;  teise  isiku  kohustuse 
täitmisel kohustusele kohaldatavat õigust 
•  Kahju  õigusvastase   tekitamise   juhul  lähtutakse  teo/sündmuse  toimumise  või  kannatanu  nõudel 
tagajärje saabumise koha riigi õigust 
•  Kahjuhüvitise suurus on Eestis piiranguga 
 
MÄÄRUS NR 864/2007 
•  Kohaldub lepinguväliste võlasuhete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades 
•  Välistatud  on  kohaldumine  perekonnasuhetest  ja  pärimisasjadest,  samuti  isiklike  õiguste 
rikkumisest  tulenevatele LV võlasuhetele 
•  Kahju mõiste hõlmab õigusvastaselt tekitatud kahju, alusetu rikastumise, käsundita  asjaajamise  ja 
lepingueelsete kohustuste rikkumise tagajärgi 
•  Määrus reguleerib kohaldatava õiguse määramist sõltumata sellest, kas lõppastmes on kohaldatav 
liikmesriigi õigus või muu riigi õigus 
 
KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE 
•  Kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekib, sõltumata sellest, millises riigis kahju põhjustanud 
sündmus toimus või kaudsed tagajärjed ilmnesid 
•  Tootja vastutuse puhul kohaldatakse: 
- kahju tekkimise ajal kannatanu hariliku elukoha riigi õigust, kui toodet turustati seal; muul juhul 
- toote omandamise koha riigi õigust, kui toodet turustati seal; muul juhul 
- kahju tekkimise riigi õigust, kui toodet turustati seal. 
•  Kõlvatu konkurentsi puhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus see mõjutab konkurentsisuhteid või 
tarbijate ühishuve. Kui mõjutab vaid konkreetse konkurendi huve, kohaldub üldsäte. 
 
KÕT  ERIJUHTUMID  
•  Konkurentsi piirava tegevuse puhul kohaldatakse riigi õigust, kus turgu mõjutatakse. Kui mõju 
avaldub rohkem kui 1 riigis, võib  hageja  valida vaidlust lahendava kohtu asukohariigi õiguse, kui 
see on üks neist riikidest. NB! Kokkulepe välistatud 
•  Keskkonnakahju  puhul  kohaldub  üldsäte  või  hageja   valikul   kahju  põhjustanud  sündmuse 
toimumise riigi õigus 
•   Intellektuaalomandi   rikkumise  puhul  kohaldub  selle  riigi  õigus,  mille  jaoks  kaitset  taotletakse. 
Ühenduse õiguse rikkumise puhul võib kohalduda ka rikkumise toimepanemise riigi õigus. 
 
ALUSETU RIKASTUMINE 
•  Kui  alusetust  rikastumisest  (AR)  tulenev  LV  võlasuhe  tugineb  poolte  vahel  olemasolevale 
lepingust või KÕT-ist tulenevale suhtele, kohaldatakse nimetatud suhtele kohalduvat õigust 
•  Kui  üldsätet  ei  saa  kohaldada,  ja  poolte  harilik  elukoht  on  samas  riigis,  kus  AR-i  põhjustanud 
sündmus toimus, kohaldub selle riigi õigus 
•  Kui ka eelnevat  sätet ei saa kohaldada, kohaldatakse AR-i asetleidmise riigi õigust 
•  Kui  alusetust  rikastumisest  tulenev  LV  võlasuhe  on  ilmselgelt  tihedamalt  seotud  muu  riigiga, 
kohaldatakse selle riigi õigust 
 
KAA JA  CULPA  IN CONTRAHENDO 
•  Käsundita asjaajamise (KAA) puhul on kohalduva õiguse  regulatsioon  sisuliselt identne alusetu 
rikastumise suhtes kohalduvaga 
•  Lepingueelsetest  kohustustest  (CIC)  tulenevale  võlasuhtele  kohaldatakse  õigust,  mis  kohaldub/ 
oleks kohaldunud vastavale lepingule 
•  Kui CIC puhul eelnev ei aita, kohaldub: 
- riigi õigus, kus kahju tekib; 
- riigi õigus, kus kahju põhjustanud sündmuse ajal oli mõlema poole harilik elukoht; või 
- muu riigi õigus, millega LV võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud. 
 
ÕIGUSE  VALIKUVABADUS  
•  Kokkulepe kohalduva õiguse osas on võimalik: 
- pärast kahju põhjustanud sündmuse toimumist; 
- majandustegevusega tegelevate isikute puhul ka enne kahju põhjustanud sündmuse toimumist. 
•  Kui kõik kahju põhjustanud sündmuse asetleidmise ajal olukorda mõjutanud asjakohased  asjaolud 
esinevad muus riigis, kohalduvad selle muu riigi õiguse sätted, millest ei saa kokkuleppega kõrvale 
kalduda 
 
KOHALDUVA ÕIGUSE REGULEERIMISALA 
•  Kohalduva õigusega reguleeritakse eelkõige: 
- vastutuse alus ja ulatus 
- vastutuse(st) piiramine/jagamine/vabastamine 
- kahju ja hüvitisnõude olemasolu/ laad /suurus 
- hüvitisnõude ülemineku võimalus, sh pärimine 
- vastutus teise isiku tegude eest 
- kohustuse lõppemise/aegumise tingimused 
•  Määrus ei kitsenda kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldumist 
 
ABISTAVAD REEGLID 
•  Hariliku  viibimiskoha  all  mõistetakse  JI  puhul  peakontori  asukohta,  FIE  puhul  peamist 
tegevuskohta, filiaali jms puhul nende asukohta 
•  Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist lahendust 
pakkuvast materiaalõiguse normist 
•  Määruses osutatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda vaid ilmselge vastuolu korral kohtu 
asukohariigi avaliku korraga 
•  Määrus  ei  välista  muus  ühenduse  konkreetset  valdkonda  reguleerivas  õigusaktis  sisalduva 
kollisiooninormi kohaldumist 
 
PÄRIMISÕIGUSE ÜLDREEGLID 
•  Pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust 
•  Erandina  võib  testamendiga  või  pärimislepinguga  määrata,  et  pärandile  kohaldatakse  
kodakondsuse riigi õigust 
•  Pärimisele kohaldatav õigus määrab: 
- viimse tahteavalduse liigid ja toime 
- pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse 
- pärandi  ulatuse  
- pärijate ringi ja nendevahelised suhted 
- vastutuse pärandaja võlgade eest 
 
TESTAMENT  JA  PÄRIMISLEPING  
•  Testamendi ja pärimislepingu vormile kohaldatakse Haagi 1961. a konventsiooni. Testament on 
vormiliselt kehtiv, kui ta vorm vastab: 
- selle tegemise koha, või 
- testaatori korralduse tegemise aegse või tema surma aegse kodakondsuse või elukoha riigi, või 
- testaatori korralduse tegemise aegse või tema surma aegse hariliku viibimiskoha, või 
- kinnisasjade puhul nende asukohamaa siseriiklikule õigusele. 
•  See, kas testaatoril oli teatud kohas elukoht, otsustatakse reeglina selles kohas kehtiva õiguse järgi 
•  Testamendi  ja  pärimislepingu  tegemise,  muutmise  ja   tühistamise /lõpetamise  võime  suhtes 
kohaldatakse elukoha või kodakondsuse riigi õigust 
•  Pärimislepingule kohaldatakse pärandaja lepingu sõlmimise aegse elukoha või kodakondsuse riigi 
õigust 
 
ABIELU SÕLMIMINE 
•  Eestis sõlmitakse abielu vastavalt Eesti õigusele 
•  Välismaal sõlmitud abielu tunnustatakse, kui see vastas korra osas sõlmimise riigi õigusele ja sisu- 
liste  eelduste osas mõlema elukohariigi õigusele 
•  Abielu  sõlmimise  eeldustele,  takistustele  ja  sellest  tulenevatele   tagajärgedele   kohaldatakse 
abielluja  elukohariigi õigust 
•  Kui  elukohariigi  õiguse  kohaselt  ei  ole  Eesti  kodanikul  eeldused  täidetud,  kohaldatakse  Eesti 
õigust, kui selle järgi oleks eeldused täidetud 
•  Kui varasema abielu lõppemise otsus on Eestis tehtud/tunnustatud, ei takista see abielu sõlmimist 
ka vastuolu korral abielluja elukohariigi õigusega 
 
ABIELU ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED 
•  Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse: 
- abikaasade ühise elukoha riigi õigusega; 
- eri riikides  elamise  korral ühise kodakondsuse riigi õigusega; 
- viimase ühise elukoha riigi õigusega, kui ühe elukoht on selles riigis. 
•  Kui  eeltoodud  alused  ei  ole  rakendatavad,  määratakse  abielu  õiguslikud  tagajärjed  selle  riigi 
õigusega, millega avaldub abikaasadel kõige tugevam seos 
 
ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSED 
•  Kui puudub abieluvaraleping, siis kohaldatakse varalistele õigustele abielu üldistele tagajärgedele 
kohaldatavat õigust 
•  Abieluvaralepinguga  võib  valida  varalistele  õigustele  kohalduva  õiguse,  milleks  võib  olla  ühe 
abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus 
•  Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi 
abieluvaralepingu vorminõuetele 
•  Kui vähemalt üks abikaasa elab Eestis või tegutseb siin majandustegevusega, saab Eesti õigusest 
erinevatele varalistele õigustele tugineda 3. isiku suhtes vaid juhul, kui too oli sellest teadlik 
 
ABIELU LAHUTAMINE  JA  KEHTETUS  
•  Abielu lahutamisele kohaldatakse abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust, mis rakendus  
lahutusmenetluse alustamise ajal 
•  Kui lahutamine ei ole  selliselt  kohaldatava õiguse järgi lubatud või on lubatud vaid väga rangetel 
tingimustel, kohaldatakse Eesti õigust, kui ühel abikaasal on  Eesti  kodakondsus  või elukoht, või 
ta omas seda abielu sõlmimise ajal 
•  Abielu kehtetusele kohaldatakse abielu eeldustele kohaldatavat õigust 
•  Ülalpidamiskohustustele  kohaldatakse  1973.  a  Haagi  konventsiooni  regulatsiooni  (eelkõige 
abikaasad ) 
 
LAPSE JA VANEMA SUHTED 
•  Vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldub lapse elukohariigi õigus 
•  Põlvnemise tuvastamisel ja vaidlustamisel lähtutakse lapse sünnijärgse elukohariigi õigusest 
•  Vanema  suhtes  võib  põlvnemist  tuvastada  ja  vaidlustada  ka  vanema  elukohariigi  õiguse  järgi. 
Kehtib ka lapse omaksvõtu suhtes. 
•  Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi 
•  Lapsendamisel lähtutakse lapsendaja elukohariigi, abikaasade puhul abielu üldistele tagajärgedele 
kohalduva, või lapse/ muu isiku nõusoleku vajadusel lapse elukohariigi õigusest 
 
KOHTUALLUVUS ÜLDISELT 
•  Kohtualluvus – isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus 
•  Siseriiklikuks allikaks eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustik 
•  Rahvusvahelisteks allikateks: 
- EL määrus 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 
- Haagi konventsioonid ja muud rahvusvahelised konventsioonid 
•  Rahvusvaheline  allikas  määrab,  millises  riigis  vaidlus  tuleks  lahendada,  siseriiklik  aga  määrab 
vastavas riigis kindlaks ka vaidlust lahendava kohtu 
 
KOHTUALLUVUSE LIIGID 
•  Üldine kohtualluvus –  kostja elu- või asukohajärgne kohus 
•  Valikuline kohtualluvus – üldisele kohtualluvusele  alternatiivne  kohtualluvus, võimalus pöörduda 
erinevatesse kohtutesse 
•   Erandlik  kohtualluvus – ainuvõimalik vaidluse lahendamise koht, tõrjub kõrvale üldise ja valikulise 
kohtualluvuse. Erandlikku kohtualluvust ei saa muuta ka kokkuleppega, v.a vahekohtukokkulepe. 
•  Kohtualluvuse kokkulepe  –  reeglina kujutab endast erandlikku kohtualluvust, mis baseerub poolte 
kokkuleppel 
KOHTUALLUVUSE LIIKIDE JÄRJEKORD 
•  Erandlik kohtualluvus 
•  Erandlik kohtualluvuse kokkulepe või kohtu- alluvusega nõustumine (hagile vastamine või  istungil  
osalemine kohtualluvust vaidlustamata) 
•  Tarbijate ja töötajate kaitseks kehtestatud valikuline kohtualluvus 
•  Tavaline valikuline kohtualluvus 
•  Üldine kohtualluvus 
 
RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS 
•  Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus 
•  Asi  allub  Eesti  kohtule,  kui  Eesti  kohus  võib  selle  lahendada   pädevuse  ja  kohtualluvuse  sätete 
kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt. 
•  Rahvusvaheline  kohtualluvus  ei  ole  erandlik,  kui  seaduses  või  välislepingus  ei  ole  ette  nähtud 
teisiti. 
•  Euroopa Liidu siseselt on kohtualluvuse küsimused ühtlustatud Nõukogu määrusega nr 1215/2012 
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 
 
EN MÄÄRUS 1215/2012 ÜLDISELT 
•  Kohaldatav üksnes EL-is ning piiratud tsiviil- ja kaubandusasjadega. Rida muid välistusi Art-s 1. 
•  Oluline ei ole isiku kodakondsus, vaid elukoht. Mitte-EL kodanik või äriühing allub regulatsioonile 
tulenevalt oma elu- või asukohast EL-is. 
•  Elukoha määramisel lähtutakse Art 62 kohaselt 
•  lex fori’st või kontrollitava elukohariigi õigusest 
•  Juriidiliste isikute puhul lähtutakse asukoha määramisel Art-st 63: 
- põhikirjajärgne asukoht; või 
- juhatuse asukoht; või 
- peamine äritegevuse koht. 
 
KOHTUALLUVUSE LIIGID MÄÄRUSES 
•  Üldine kohtualluvus – kostja alalise elu- või asukohariigi kohus (Art 4) 
•  Valikuline kohtualluvus – nt lepinguga seotud asjad jm (Art 7, 8) 
•  Erandlik kohtualluvus – nt  kinnisvaraga seotud asjaõigused (Art 24) 
•  Kohtualluvuse  kokkulepe  (Art  25)  –  eeldatakse  vähemalt  kirjalikku  taasesitamist  võimaldavat 
vormi, teatud piirangud seoses tarbijalepingute ja töölepingutega (vt Art 19 ja 23) 
 
ALGATAMINE, PEATAMINE, LÕPETAMINE  
•  Menetluse algatamise  eelduseks on kohtualluvuse (pädevuse)  tuvastamine kohtu poolt. 
•  Asi  loetakse  välisriigi  kohtu  menetlusse  võetuks,  kui  too  on  teinud  esimese  menetlustoimingu 
(TsMS) 
•  Määruse Art 32 loeb menetluse  reeglina alustatuks kohtule hagi  esitamise ajast 
•  Hagi  esitamisel  mitme  riigi  kohtule,  peatab  hagi  hiljem  saanud  kohus  menetluse  kuni  hagi 
esimesena  saanu on oma pädevuse kindlaks teinud 
•  Menetlus lõpetatakse, kui esimesena  hagi saanud kohus on pädev asja lahendama. Sama kehtib 
seotud menetluste ja ainupädevuse puhul. 
 
KOKKUVÕTE 
•  Rahvusvahelise eraõigusega määratakse ära: 
- millises riigis,  millises kohtus  ja millise menetlusreeglistiku järgi vaidlus lahendatakse 
- millise riigi materiaalõigust vaidlusaluse asja lahendamisel kohaldatakse. 
•  Kohaldatav menetlusõigus lähtub kohtu asukohast (lex fori), kohaldatav materiaalõigus aga poolte 
kokkuleppest, tugevamast seosest või rahvusvahelise eraõiguse normist 
•  Kohtualluvuse ja menetlusreeglite küsimus on oluliselt erinev, kui valitakse vahekohtumenetlus. 
Ka materiaalõiguse kohaldamisel on vahekohtus võimalik rakendada suuremat paindlikkust.