Riigikaitse: *riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president, sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks. *kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile. *2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7% *USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Koda...
2. ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS. Lk 8-35 2.1 RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE JA RIIGI PÕHIMÕISTED Lk 8-26 2.1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE. RIIGI ERINEVUS SUGUKONDLIKU KORRA VÕIMUORGANISATSIOONIST. AVALIK VÕIM, RAHVAS JA TERRITOORIUM RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara ...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kuj...
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
Õiguse alused Andres Õige Õiguse mõiste Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga . Õigus, kui vahend eesmärkide saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tas...
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse...
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ...
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Maila Rumessen JU148 Miks õigus muutub? Sissejuhatus Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist , kuid kultuuri enda määratlusi on hetkel üle 900. Eesti keeleski on sõnal ,, õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Üheks võimaluseks on õigust defineerida järgmiselt - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õiguse algust ei saa kirja panna, sest see on alati olnud meiega. Õigus eksisteerib koos peredega, rahvusega, ühiskonnaga. Seda perioodi, mida õiguses kirja pole pandud, nimetatakse eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vas...
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikku...
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: ...
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, keelest, Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel...
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
Minu kokkupuuted kohaliku võimuga Iseseisev töö põhiseadusega Praegune EV põhiseadus on vastu võetud 28,juuni 1992 rahva hääletusel. Seadus jõustus 1992. Põhiseaduse eesmärk on tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. EV on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel, see on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Mina leian, et see paragraf on vastuolus põhiseadusega kuna mingi aeg võeti vastu samasooliste abielu. Samasooliste abielu ei aita Eesti rahval püsima jääda, minu arust tuleks see seadus uuesti keelata kuna see rüvetab perekonna mõistet. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õ...
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratl...
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
annaabi.ee 
