Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia (0)

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia .
Teemad.

• Tisleri kutsekirjeldus
  
• Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks
  
• Töökoha ettevalmistamine
  
• Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine
  
• v
  

Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid

• Puidu raiumine
  
• Saagimine
  
• Hööveldamine
  
• Peiteldamine
  
• Puurimine
  
• Puidu pinna silumine
  
• Lihvimine
  

Tisleri kutsekirjeldus .
Puidu töötlemisega seotud ametinimetused
Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :

• Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)
  
• Laudsepp
  
• Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)
  

• Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :
  

Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid

• Puidutööpingi tööline – seadistab puidupinke vastavalet töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendele pinkide .
  

• Puittoodete koostaja ´- valmistab puidust detailidest koostusid ja valmistooteid kasutades koostamise tööoperatsioone
  

• Puittoodete viimistleja – valmistab puitpindasid ette viimistluseks ning katab neid erinevate viimistluseks ning katab kasutades erinevaid sobivaid viimistlusviise .
  

Tisler on töötaja, kes :

• Töötab puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes
  
• Kasutab oma töös nii käsitööriistasid ja puidutöötlemismasinaid
  
• Valmistab puidust detaile, koostusid ja valmistooted (uksed, aknad, mööble jne.)
  

Tisleri ametioskused :

• Tunneb töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi
  
• Oskab lugeda ja koostada jooniseid ja eskiise
  
• Osakb kasutada puidu kästitööristasid ja neid tööks ette valmistada.
  

• Omab teadmisi lõiketöötlusviisidest
  

• Oskab kasutada puidulõikepinke ning neid seadistada
  

• Tunneb erinevatele toodele esitatavaid kvaliteedinõudneid
  

• Tunneb ohutuid töövõtteid ja ohutustehnika nõudneid masinatega töötamisel .
  

• OSKAB koostada detaili/toote valmistamiseks vajalike operatasioonide järjekorda
  

• Tunneb puittoodete kosntruktsiooni ja nende koostamisel kasutatavaid seotisi .
  

Kutsestandard

• Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukas tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit .
  
• Kutsestandardid koostab ja nende omistamiseks eksamite läbiviimist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda
  
• Kutse omistab Mööblitootjate liit.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavalt koolitust või 1- aastast töökogmust tislerina
  
• II kutsetaseme taotlemisel vähemalt põhihariduse olemasolu ning tisleri kutsestandardile vastvalt koolitus või 3- aastane töökogemus tislerina
  
• III kutsetaseme taotlemisel vähemalt keskharidust, juhendamise kogemust ning tisleri kutsestandatrdile vastavalt koolitust ja 3- aastast töökogemust tislerina või 5- aastast töökogemust tislerina
  

Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks .

• Vastavalt teistavale tööle valitakse vajaminev materjal.
  
• Materjal peab kvaliteedilt vastama tehtava töö iseloomule .
  
• Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks.
  

Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega
Ümarpuit :

• Saepalk
  
• Vineeripakk
  

Saematerjal :

• Servamata saematerjal
  
• Servatud saematerjal
  

Toorikud ja pooltooted

• Saetud toorikud
  
• Hööveldatud toorikud
  
• Täispuidust liimkilp
  
• Tislerikilp
  

Plaatmaterjalid :

• Puitlaastplaadid
  
• Melamiinplaadid
  
• Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid )
  
• Ristvineer
  

Spoon :

• Treitud spoon lehtedena
  
• Höövelspoon lehtedena
  
• Koostatud spoonisärk
  

Valida tuleb selline tooraine , mille kasutamine :

• Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus
  
• Tagav suurima tööviljakuse
  
• On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks
  

Massiivpuit peab olema kuivataud ja peab oma niiskuselt vastama tehtava töö iseloomule :

• Ehituspuit ( seinad, katused ) 15....15%
  
• Laudsepatööd (uksed, aknad) 12...15%
  
• Tisleritööde jaoks (mööbel ) 8...10%
  

Parim tulemus saadakse, kui kasutatava materjali niiskus vastab sellest valmistatud toote kasutuskoha keskkonna parameetitele ehk tasakaaluniiskusele .

• Igasusne materjal peab olema ladustatud vastavalt nõuetele
  
• Materjali hoidetingimused peavad tagama
  
• Kaitstuse väliskeskkonna mõjude eeest (niiskus, temperatuur)
  
• Materjali kvaliteedi säilimise hoidmisel .
  
• Materjali virn peab olema kaitstud vihma eest katusega
  
• Virna alus peab olema horisontaalne ja tasane – see hoiab ära materjali 1kaardumise pikaajalisel hoidmisel .
  
• Materjali virn peab asuma selliselt , et ei oleks takistatud õhu liikumine läbi virna
  
• Saematerjal peab olema virnastatud vahelippidele – see tagab õhu vaba liikumise lävi virna
  
• Vahelippide arv ja asukoht peab olema vastav materjali mõõtudele – see hoiab ära materjali kaardumise virnas seismisel
  
• Plaatmaterjalid peavad olema virnastatud siledale horisontaalsele aluspinnale see tahab nende säilismise sirgena
  
• Materjal peab olema kaitstud niiskuse eest
  
• Plaatmaterjalide kättesaamise hõlbustamiseks tuleb need ladustada sorteeritult liikide ja mõõtude kaupa .
  
• Kõik materjalid tuleb tuua piisavalt varakult ruumi, kus neid töödeldakse
  
• See on vajalik selleks, et materjal saavutaks ruumi niiskuse ja temperatuuri .
  

See on eriti oluline kui :

• Kasutatakse äsja kuivatist tulnud materjali – materjali peab jõudma jahtuda ruumi temperatuurini
  
• Tuuakse talvel materjal tootmisruumi – materjal peab jõudma soojendada ruumi temperatuurini
  

Enne tööleasumist on oluline kontrollida kas hangitud materjal vastab nendele näitajatele, mis hankijaga kokku lepiti :

• Materjali kvaliteedilt
  
• Materjali koguselt
  

Hiljem on juba raske esitada hankijale võimalikke pretensioone .

• Töökoha varustus ja organiseerimine peab vastama tehtavale töö iseloomule :
  
• Töö keeruks
  
• Nõutav kvaliteet
  
• Töö maht (toodete kogus )
  

Töökohal peab olema piisavalt ruumi, et sinna saaks mugavalt pigutada :

• Vajalikud materjalid
  
• Valmistoodang
  
• Töölaud
  
• Tööriistad ja abuvahendid
  

Töökoha valgustus .
Töökoha valgustus peab vastama nõuetele .
Eristatakse :

• Ruumi üldvalgustus
  
• Töökoha kohtvalgustus – töölaua või tööpingi töötsoonis
  

TÖÖkoha ventilatsioon .
Kuna igasugune puidu töötlemine on seotud laastude ja tolmu tekkimisega , peab töökoht olema tagatud hea ventilatsioon
Eristatake :

• Ruumi üldventilatsioon
  
• Puidutöötlemispinkide kohtventilatsioon .
  

Õige töökoha ettevalmistamine peab tagama :

• Töö ohutu teostamise
  
• Töötulemuse vajaliku kvaliteedi
  
• Parima võimaliku tööviljakuse antud töö teistamisel .
  

Töölaud .
Töölaud peab vastama tehtava töö iseloomule.
Töölaua kõrgus peab vastama töö tegija kasvule .
Vajadusel tuleb kasutada kõrgendusi.
Töölauana võib kasutada :

• Käepärast sobivate mõõtudega lauda
  
• Spetsiaalset tisleripinki .
  

Tisleripink .

• Tisleripink on sajandite jooksul väljakujunenud konstrukstriooni ja funktsioonidega tööpink puidutöö tegemiseks .
  
• Tiselripink on valmistatud kõvadest puuliikidest, meie oludes enamasti kasest .
  

Tisleripink võimaldab töödeldavat detaili mugavalt ja mindlalt kinnitada töötlemise ajaks .
Detaili kinnitamiseks on tisleripingil :

• Käiguraam
  
• Külgmine sururaam
  
• Pingipulgad .
  

Joonise ja detailide spetsifikatsiooni koostamine .
Igasuguse, ka näilidelt kõige lihtsama töö teostamiseks on otstarbeks töötada välja joonis .

• Lihtsama töö puhul piisab lihtsat käsitsi tehtud eskiisist
  
• Keerulisem töö nõuab õhjalikumaid jooniseid .
  

Koostejoonis ja deatili tööjoonis

• Koostejoonis – kujutab kogu toodet või üksikut koostu kolmvaatena, annab ülevaate tootest või koostust .
  
• Koostejoonisele märgitakse toote gabariitmõõdud
  
• Detaili tööjoonis – kujutab üksikut detaili kolmvaatena
  
• Tööjoonisele kantakse kik selle detaili valmistamiseks vajalikud admed ( mõõdud , mõõtude lubatud kõikumised, pinnasiledused )
  

Kaks lihtsat põhimõtet millele peab joonis vastama :

• Joonis peab olema nii lihtne kui võimalik ja nii üksikasjalik kui vajalik .
  
• Joonis peab määrama üheselt valmistava detaili või toote kõik üksikasjad (kuju, mõõtmed jne .)
  

Joonis või eskiis koosneb järgmistest osadest :

• Detaili vaated
  
• Detaili lõiked (vastavalt vajadusele )
  
• Vajalikud mõõdud
  
• Pinnasiledused
  
• Lubatud mõõtude kõikumised
  
• Kui valmistatav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbekas koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon
  

Spetsifikatsioonis on näidtaud :

• Detaili nimetus
  
• Detaili puhtad mõõdud
  
• Detaili tooriku mõõdud
  
• Detailide tükiarv tootes
  
• Kasutatav materjal
  

Mõõtmed ja märkimine .
Mõõtevahendid, mida puidutöötlemises kasutatakse :

• Tollipulk
  
• Mõõdulint
  
• Joonlaud
  
• Nihkkaliiber .
  

Nihkkaliiber ehk nihik .

• Nihik ehk nihkmõõdik on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks
  
• Nihik koosneb :
  
• Mõõteharudega joonlaud millimeeter skaalaga
  
• Sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist nooniuse skaalaga
  

Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt

• Joonlaua skaalalt loetakse täismillimeetrid
  
• Nooniuse skaalalt loetakse millimeetri osad
  
• Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 või 0,05 mm
  
• Mõõtevahed valitakse :
  
• Vastavalt mõõdetavale pikkusele
  
• Vastavalt vajlikule täpsuseks
  

Märkimise vahendid mida puidutöäötlemises kasutatakse :

• Nurgik
  
• Rööbits
  
• Sirkel
  

Nurgikud mida puutöös kasutatakse :

• Fikseeritud nurgaga nurgikud
  
• Täisnurkne ehk vinkelnurgik - harud on üksteise suhtes täusnurgaga alla ehk vinklis
  
• Mittetäisnurkne ehk tiidusnurgik – harud on pksteise suhtes 45kraadi nurga all .
  

Muudetava nurgaga nurgik ehk miiunurgik

• Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt
  
• Miiunurgikuga saab mõõta ja mõrkida täisnurgast erinevaid nurki .
  
• Muudetava nurgaga ehk miiunurgik
  
• Miiunurgikuga saab mõõta ja märkida täisnurgast erinevaid nurki .
  
• Miiunurgiku harud on kinnitatud üksteise külge liikuvalt.
  

Rööbits

• Rööbits on abinõu millega saab märkida detailile mõõtusid ja tõmmata servaha või otsaga paralleelseid jooni
  

Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid .
Puidu raiumine .
Puidu töötlemine kirve abil :

• Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine
  
• Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine
  
• Lõhkumine – küttepude lõhkumine .
  

Kirveste liigid :

• Raiumiskirves
  
• Tahumiskirves
  
• Lõhkumiskirves
  

Kirveste liigid erinevad üksteisest :

• Tera kuju poolest
  
• Tera teritusnurga poolest
  
• Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest .
  

Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist :

• Raiumiskirves 850
  
• Tahumis kirves 75…800
  
• Lõhkumiskirves 900
  
• Kirvevars valmistatakse lehtpuust ( kask , vaher , saar)
  
• Vars kinnitatakse kiiluga .
  

Liimeister ehk laastunuga

• Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
  
• Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga .
  

Koorimisraud .

• Kasutatakse palkide koorimisel .
  

Puidu lõikamine

• Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast
  
• Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile :
  
• Ettenähtud kuju andmine
  
• Ettenähtud mõõtmete andmine
  
• Vajaliku pinnasileduse saavutamine .
  

Puidu käsitsi lõikamise viisid on :

• Raiumine, Tahumine
  
• Saagimine
  
• Hööveldamine
  
• Peiteldamine
  
• Lihvimine .
  

Lõikuri elemendid .

• Puidu lõikamisel kasutatakse kiilukujulise lõiketeraga instrumente
  
• Kiilukujulist lõiketera iseloomustatakse nurkparameetriga :
  
• Tera nurkparameetrid on igal töötlemisviisil erinevad
  
• Nurkparameetrid sõltuvad töödelavast materjalist .
  

Saagimine .

• Saag on puidutöö üks tähtsamaid tööriistu.
  
• Käsisaega saab teha erinevaid operatsioone : järkamine, lahkamine jne…
  
• Sõltuvalt otstarbekas on olemas väga erinevaid käsisae tüüpe
  
• Kõik käsisaed koosnevad enamasti saelehest ja käepidemest .
  
• Saelehe elementide nimetused .
  

Saehammaste tüübid .

• Sõltuvalt saagimisviisist on saehambad erineva profiilifa .
  
• Kaldhambad – mõeldud puidu pikikiudu saagimiseks
  
• Sarikhambad – mõeldud puidu ristikiudu saagimiseks .
  

Kaldhambad pikikiudu saagimiseks .

• Teritatakse risti saelehega
  
• Lõikeserv on hamba tipus
  
• Lõikab puitu ainut edasiliikumisel .
  

Sarikhambad ristikiudu saagimiseks

• Teritatakse hamba külgservad
  
• Lõikeserv on hamba külgserv
  
• Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel .
  

Segasaagimise hambad .

• Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks
  
• Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel
  

Räsa .

• Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem .
  
• See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega .
  

Saehammaste räsamine

• Räsa suurus sõltub :
  
• Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel
  
• Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem
  
• Sae teritamine toimub viiliga
  
• Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile
  
• Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist .
  

• VUKSSAAG
  
• RAAMSAAG
  
• TAPISAAG .e. ROOGSAAG
  
• JAAPANISAAG
  

Sae töökorda seadmine .

• Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja :
  
• Saehambaid äsada
  
• Saehambaid teritada
  
• Ainult korralikult teritatud ja räsatud saag tagab :
  
• Puhta lõikepinna
  
• Sirge lõikejoone .
  

Saelehe puhastamine

• Pikka aega seisnud sae leht läheb rooste
  
• Selleks, et saag liiguks puidus takistuseta on vaja saeleht roostest puhastada
  
• Selleks kasutatakse lihvpaberit
  
• Kui saeleht on kattunud vaiguga, puhastatakse see lahustiga .
  

Saelehe õgvendamine

• Kõveraks paindunud salehega on raske saavutada sirget lõikejoont
  
• Kõver saeleht tasandatakse haamriga siledal metallpinnal .
  

Saelehe tasandamine

• Selleks, et kõik hambad saagimisel lõikaksid, peavad hambatipud olema ühel kõrgusel
  
• Saelehte tasandatakse viiliga .
  

Pikisaagimine .
Ka pikisaagimisel toeta laud kahe pukile, nihutades neid saetee edenedes
, et vältida laia plaadi läbipaindumist, aseta selle alla kummalegi poole saeteed lauad .
Ristisaagimisel
Pikka lauda saagides toeta see kahele pukile. Kui materjal on õhuke ja vetruv, aseta selle alla toekam laud . Lühike laud kinnita pitskruviga ühe puki külge .
Sae õige hoidmine, mis tagab kontrolli täpsuse üle .

• Kui saetee kipub sulguma, saab seda lahti suruda puidust kiilu abil .
  
• Saagimise lõpetamisel toeta teise käega detaili vaba serva .
  
• Teatud juhtudel on saagimisel sobilik kasutad abinõusid näit. järkamisrenni .
  

Vead saagide töös

• Saag seab halvasti, pinna siledus on madal :
  
• Hamba kuju ei vasta tehtavale tööle
  
• Hambad on nürid või valesti teritatud
  
• Hambad ei ole ühepikkused
  
• Räsa on liiga suur antud töö jaoks või räsa ebaühtlase suurusega .
  
• Saag ei püsi ettemärgitud lõikejoonel :
  
• Ühe poole hambad on nürid (saag on tabanud naela või mingit muud metalleset )
  
• Räsa on ühele poole suurem kui teisele poole .
  

Hööveldamine .

• Hööveldamine on pinna tasandamine spetsiaalse tööriistaga – höövliga
  
• Käsihöövel koosneb höövli korpusest ja terast
  
• Höövli korpus võib olla valmistatud puidust või metallist .
  

Peiteldamine .

• Puidu lõiketöötlemine käsiinstrunemdi peitli abil .
  
• Peitleid kasutatakse avade ja pease töötlemiseks puitu
  

Peitel koosneb :

• Peitlitera – kvaliteetsest süsinikterasest
  
• Peitlipea – tugevast puidust või plastist .
  
• Tapipeitli tera teritusnurk : 20…250
  
• Peitli tera paksus on 4…60
  
• Peitli terasid valmistatakse laiusega : 4, 6, 8, 19, 12, 15, 18 , 20, 25, 30, 40, 50mm
  

Vastavalt otstarbele on olemas väga erinevaid peitli kujusid :

• Tapipeitel ehk purask .
  

Kasutatakse sügavate tapipesade töötlemiseks

• Lapikpeitel .
  

Kasutatakse lõikamiseks, pinna silumiseks, pesade raiumiseks .

• Õõnespeitel .
  

Kasutatakse õnaruste töötlemiseks .
Peiteldamise töövõtted .
Peiteldamisel on oluline detaili kinnitamine, kuna enamasti läheb peitliga töötamiseks vaja kahte kätt:

• Ühe käega hoitakse peitlit
  
• Teise käega surutakse peitlile või lüüakse puuhaamriga vastu peitli pead .
  

Treipeitlid .

• Tööriistad, mida kasutatakse puidu treimiseks treipingiga
  
• Vastavalt otstarbele on treipietleid väga erineva kujuga .
  

Nikerduspeitlid .

• Tööriistad puidupinnale mitmesuguste sisselõigete tegemiseks .
  
• Eesmärgiks on pinna kaunistamine .
  

Puurimine .

• Ringikujulise ristlõikega avade töötlemine materjalidesse toimub puuridega
  
• Instrumendiks on puur , mille pöörlev liikumine tekitab materjali ava .
  

Naaskelpuur .
Spiraalpuur .

• Matelliteritusega
  
• Kaks lõiketera
  
• Kaks spiraalsoont laasut väljatoomiseks avast
  
• Koonilise otsaga .
  

Puurisabade kujud .

• Silindriline .
  
• Kooniline .
  
• Neljakandiline .
  

Töövahendid puidu pinna silumiseks .

• Viilid ja rasplid
  
• Kaaplehed .
  

Lihvimine .
Lihvimiseks nimetatakse puidu pinna silumist abrasiivmaterjalidega, millega juures eladatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt
Lihvimine on vajalik :

• Eelneva mehhaanilise töötlemise jälgede tasandamiseks
  
• Vahelihvina kahe viimistluskorra vahel .
  
• Lihvimist materjlidega .
  
• Lihvmaterjal – paber – või riidealusele liimitud abrasiivpulber
  
• Sõltuvalt otstarbest kasutatakse erineva jämedusega lihvmaterjale .
  
• Lihvmaterjalide teralisuste rida :
  

36, 40, 50, 60, 70, 80, 100, 120, 150, 180, 240, 280, 320 .

• Mida suurem on number, seda peenema teralisusega on tegemist .
  
• Kalibreeimine 40….60
  
• Esimene lihvimine 60…80
  
• Teine lihvimine 100….120
  
• Kolmas lihvimine 150….180
  
• Laki vahelihimine 280…320
  

Vajaliku pinnasileduse saavutamiseks on reeglina vaja lihvida mitme jämedusega lihvmaterjaliga .
Põhimõte – jämedamalt peenemale .
Teralisuse erinevus ei tohiks olla üle ühe astme .
Käsitsi lihvimine töövõtted

• Käsiklotsiga lihvimine .
  
• Pika lihvimislauaga lihvimine .
  
• Elektriliste käsiinstrumentidega lihvimine
  

Tähtis on :

• Lihvimisel liigub lihvmaterjal alati pikikiudu.
  
• Valida antud vajaduseks sobiva teralisusega lihvmaterjal
  
• Valida sobiv eri teralisusega lihvimiste arv
  
• Lihvimine on alati viimane operatsioon enne viimistlemist .
  

Haamrid .

• Metallhaamer – erinevateks töödeks
  
• Puithaamer – peiteldamiseks
  
• Condomhammer – toote monteerimiseks .
  

Kruvikeerajad .

• Kasutatakse kruvide sissekeeramiseks
  
• Kruvide abil on võimalik ühendada detaile omavahel koostudeks ja koostusid terviktooteks .
  

Erinevad otsikute variandid vastvalt kasutatavatele kruvidele :

• Lapik
  
• Ristpea – Philips ja pozi
  
• Pozidriv kruvi pea .
  
• Kasutatakse üldotsrabeks .
  
• Otsikute mõõdud
  
• Ristpea otsik : 0…4
  
• Torx otsik : T-10, T-15, T-20, T-25, T-30,
  
• Torx otsik kuju
  
• Kasutatakse nii meeterkeermega kui puidukeermega kruvidele .
  

Pitskruvid .
Kasutatakse : *Detaili fikseerimiseks töötlemisel

• Liimitud toorikute valmistamisel
  
• Detailide monteerimisel koostuks
  

Elektrilised käsitööriistad .

• Elektritrellid.
  
• Tikksaed.
  
• Ketassaed.
  
• Höövlid.
  
• Ülafreesid.
  
• Lihvmasinad .
  

Elektritrelli ohutu kasutamine

• Ära kanna laiu riideid, mis võivad haakuda puuri külge
  
• Veendu, et juhe ei jää puurimisel ette
  
• Ära tõste trelli juhtmest
  
• Kontrolli, et juhe ja pistik poleks vigastatud
  
• Kinnita detail kindlalt töölauale .
  

TIKKSAAG .
Tikksae ohutu kasutamine

• Kontrollli, et sae liikumistee oleks vaba
  
• Veendu, et juhe ei jää saagimisel ette
  
• Veendu, et saetera on terav ja kindlalt kinnitatud
  
• Lõiget lõpetades vähenda survet saele .
  

Ketassaag .

• Materjali tükeldamiseks
  
• Materjali servamiseks .
  

Sae välajulatuse reguleerimine :
Saag ei tohi materjalist rohkem välja ulatada kui 2….3mm
Elektriketassaer ohutu kasutamine

• Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD
  
• Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette
  
• Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse
  
• Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras .
  

Elektriline ülafrees .
Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga .
Ülafreesi ohtu kasutmine :

• Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis
  
• Juhi freesi alati kahe käega
  
• Kinnita detaili kindlalt töölauale
  
• Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud .
  

Lamellifrees .töötlemiseks soonte freesimiseks vaipease parandamiseks kiiludega .
Elektrilised lihvimismasinad .
On olemas järgmised variandid :

• Lintlihvmasinad
  
• Taldlihvjad
  
• Nurklihvijad
  
• Ekstsentriklihvijad
  

Taldlihvija .
Lihvmasina ohutu kasutamine

• Ära tööta kulunud ja rebenenud servadega lihvlindiga
  
• Kasuta lihvimisel kindlasti kaitseprille ja tolmumaski
  
• Kui masinal on olemas tolmukogumiskott siis ei kasuta alati seda
  

Ohutusnõuded elektriliste käsitööinstrumentide kasutamine

• Tööta ainult töökorras ja elektriliselt kontrollitud tööriistaga
  
• Ära eemalda,ega kiilu kinni seadme kaitseid
  
• Jälgi alati valm. Poolt etteantud juhiseid
  
• Ära koorma instrumenti üle
  
• Kasuta ainult teravaid lõikeinstrumente
  
• Kasuta alati individuaalseid kaitsevahendeid .
  

Puidutöö on alati seotud tolmu tekkega .
Kasuta alati tolmumaski, et kaitsta ma hingamisteesid tolmu eeest .

• Tolmumask
  

Lihtne vahetatava filtriga tolmumaski, mask kaitseb hingamisteid tolmu ja ebameeldivate mittemürgiste aurude eest .

• Elektrilised käsitööinstrumendid tekitavad teeglina küllaltki tugevat müra .
  
• Kasuta alati kõrvaklappe, et kaitsta oma kuulmist .
  

Puoditöö käigus on alati oht kildude ja pindude tekkkeks .
Kasuta alati kaitseprille, et kaitsta oma silmi võimalike puidu ja metallliosakeste sattumise eest silma .
Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgistest dokumentidest

• Toote joonised
  
• Tootedetailide spetsifikatsioon ehk loetelu
  
• Materjaliarvestus tootele
  
• Materjalide jurdelõikuskaardid
  
• Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart
  
• Kvaliteedinõuded toote kohta .
  

Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgmistest dokumentidest

• Toote joonised
  
• Toote detailide spetsifikatsioon ehk loetelu
  
• Materjaliarvestus tootele
  
• Materjalide juurdelõikuskaardid
  
• Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart
  
• Kvaliteedinõuded toote kohta .
  

Puittoode

• Toode koosneb enamasti paljudest osadest
  
• Toote koostisosad :
  
• Detailid
  
• Koostud
  
• Koostus omakorda koosnevad detailidest .
  
• Detail . toote algosa, mida enam väiksemateks komponentideks ei saa lahutada Näide : kapi külg, lagi
  
• Koost – toote algosa, mis võib koosneda mitmest detailist Näide : raamuks, sahtel .
  
• Koostud saadakse detailide ühendamisel seotiste abil .
  
• Seotis – viis detailide omavaheliseks ühendamiseks
  
• Seotis koosneb kahest või enamast detailist .
  

Detailide spetsifikatsioon

• Kui valmistav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbeks koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon
  

Toote detailide spetsifikatsioonile kantakse järgmised andmed :

• Toote nimetus
  
• Detailide nimetused
  
• Detailide puhtad mõõdud (pikkus, laius, paksus) ühikus on mm
  
• Detailide toorikute mõõdud (pikkus, laius, paksus ) , ühikus on mm
  
• Detailide arv tootes tk .
  
• Detaili valm. Kasutatud materjal
  
• Materjali kogus tootele
  
• Vastavalt sellele, kas kasutatud materjali arvestatakse ka materjalivajadust ka m2 või m3
  
• Toorik on materjalilõik mis on ettenähtud mingi kindla detaili valm.
  

Näide

• Saematerjali – saetud toorik
  
• Plaatmaterjal suures formaadis – toorik
  
• Spoon – koostatus spoonisärk .
  
• Detaili puhas mõõt – lõplik mõõt millega detail läheb toote külge
  
• Tooriku mõõt – mõõt mille peale tükeldatakse materjal antud detaili jaoks .
  

Materjali juurdelõikuse eesmärk on tagada :

• Materjali parim ärakasutamine ehk minimaalsed kaod
  
• Vajalike toorikute nomenklatuuri (erinevate mõõtudega toorikute vajalik tükiarv ) täitmine
  
• Toorikute vajalik kvaliteet
  
• Kuna tooriku mõõdud edasise töötlemise käigus enamasti muutuvad on toorik mõõtmetelt suurem kui detail, mille valmistamiseks ta on mõeldud
  
• Tooriku mõõdud on töötlemisvaru võrra suuremad kui detaili puhtad mõõdud .
  

Töötlemisvaru :

• Töötlemistvaru on mõõt mille võrra detaili tooriku mõõt on suurem detaili puhtast mõõdust .
  
• Töötlemisvaru on materjali osa, mis eemaldatakse toorikust edasise töötlemise käigus
  
• Töötlemisvaru on vajalik detaili täpsesse mõõtu töötlemiseks .
  

Töötlemisvaru suurus sõltub :

• Kasutavast materjalist
  
• Seadmetest millega toorik töödeldakse puhtasse mõõtu
  

Saetud tooriku töötlemiscarud töötlemiseks puhtasse mõõtu .

• Pikkuses : ca 30…50 mm
  
• Laiuses : ca 8….10 mm
  
• Paksuses : ca 6…8 mmmoodust töölemisvaru
  
• Operatsioonide töölemisvarud kab operatsioon
  
• Töötlemisvaru jaguneb erinevate töötlemise operatsioonide vahel
  
• Igal operatsioonil eemaldatav materjali kiht moodustab operatsiooni töötlemisvaru
  
• Opertatsioonide töötlemisvarud kokku moodustavad üldise summaarse töölemisvaru .’
  

Vajalik töötlemisvaru suurus sõltub :

• Toormaterjali omadustest ja kvaliteedist (niiskus, kaardumine , pinnakaredus )
  
• Kasutadaolevate seadmete tehnoloogilistest võimalustest
  
• Detaili mõõtudest ( suuremal detailil vajatakse reeglina suuremaid töötlemisvarusid)
  
• Konkreetse töötlemisvaru suuruse iga operatsiooni kohta määrab tehnoloog kes antud toote tehnoloogilist protsessi välja töötab
  
• Töötlemisvarude suurused fikseeritakse tehnoloogilistel kaartidel .
  

Väljatuleku protsent .

• Materjalide kasutamise efektiivsus on igasuguse tootmise juures suure tähtsusega
  
• Oluline on olemasolevast toorainest saada võimalikult palju antud kvaliteedinõuetele vastavat toodangut
  
• Materjali juurdelõikust isel . materjali ärakasutamise seisukohast kasuliku väljatuleku näitajaga .
  
• Väljatuleku protsent sõltub :
  
• Kasutada oleva materjali mõõtudest ( suuremast mõõdust reeglina saab parema väljatuleku)
  
• Kasutada oleva materjali kvaliteedi ( materjalis esinevad defektid )
  
• Vajalike toorikute mõõtudest (kuidas materjali mõõdud jagunevad tooriku mõõtudeks)
  
• Vajalike toorikute kvaliteedist (toorikutes lubatud defektid)
  
• Kasutadaolevatest sedametest .
  

Jäätmed mehhaanilisel töötlemisel .

• See osa materjalist, mis jääb tooraine juurdelõikamisel üle ja mida ei õnnestu kasutada migni muu toodangu valm., nimetatakse jäätmeteks .
  
• Tükkjäätmed juurdelõikusest
  
• Saepuru saeteede arvelt
  
• Laastud ristlõike töötlemisest .
  

Toote materjalidevajadus .
Toote valmistamiseks kasutatavad materjalid jagunevad :

• Põhimaterjalid (saematerjal, puitlastplaat, spoon jne…)
  
• Abimaterjalid ( liimid , viimistlusmaterjalid, furnituurid , lihvmateralid jne..)
  

Toode võib koosneda kas ühest viõi mistmest põhimaterjalist
Näiteks mingil kapil võib olla kasutatud selliseid MATERJALE :

• Korpus puitlaastplaat spoonitud
  
• Sahtlid männi liimkilbist
  
• Tagaseinad ja sahtlipõhjad ristvineerist
  
• Toote materjalivajadus arvutatakse igale põhimaterjalile eraldi .
  

Lähteandmeteks materjalivajaduse arvutamisel on :

• Detailide puhas maht tootele (m2 või m3)
  
• Töötlemisvaru
  
• Toorikute maht tootele
  
• Toorikute väljatuleku protsent materjalist ( plaatmaterjalist või saematerjalist )
  

Töötlemisvarud plaatmaterjali puhul :

• Tükeldatud plaatmaterjali töötlemisvarud laiuse ja pikkuse töötlemisel ca 8…10 cm
  

Plaatmaterjali juurdelõikuskaart

• Juurdelõikus kujutab endast tooraine tükeldamist vajaliku vormiga, mõõtudega ja kvaliteediga osadeks ehk toorikuteks
  
• Juurdelõikuskaart on läbimõeldud eeskiri plaatmaterjali tükeldamiseks toorikuteks .
  

Juurdelõikuskaart peab tagama :

• Materjali parima ärakasutamise ja minimaalsed kaod
  
• Juurdelõikuskaardil peavad olema näidatud järgmised andmed :
  
• Plaadi mõõdud, mida selle kaardi järgi tükeldatakse
  
• Toorikute mõõdud ja tükiarvud, mida selle kaardi järgi saadakse .
  
• Puidukiudude suund materjalis (kui on olemas)
  
• Toorikute väljatuleku protsent selle kaardi jäärgi ,
  

Materjali kasuliku väljatuleku protsent

• Kasuliku väljatuleku protsent näitab kuipalju materjali jõuab lõpuks toote külge ja kui palju läheb jäätmetena kaotsi .
  
• Mida väikem on kasuliku väljatuleku % seda suuremad on materjalikaod ja seda suuremaks kujuneb toote lõpphind .
  

Plaatmaterjalide puhul :

• Saadakse väljatuleku % kasutatud plaatmaterjali mahi ja sellest saadud toorikute mahu suhtena
  
• Plaatmaterjalide puhul arvutatakse väljatuleku % vastavalt juurdelõikuskardile
  
• Väljatuleku % on iga juurdelõikuskaardi puhul erinev .
  

Saematerjali puhul :

• On väljatuleku % kasutatud saematerjali mahu ja saadud toorikute mahu suhe
  
• Saematerjalile reeglina juurdelõikuskaarti ei tehtea
  
• Servatud saematerjal tükeldatakse toorikute arvestades puidurikkeid ja nõutavat kvaliteeti .
  

Servamata saematerjal töödeldakse toorikuteks enamasti kahe operatsiooniga

• Järkamine
  
• Lahkamine
  
• Saematerjali puhul leitakse vajalik materjali kogus arvestades väljatuleku protsendiga, mis on teada pikema aja kogemuste põhjal .
  

Tehnoloogia kaart

• Enne töö alustamist on otstarbekas määrata kindlaks tehtavate tööde ehk operatsioonide järjekord
  
• Operatsioonide järjekord fikseeritakse tehnoloogilisel kaardil
  
• See hõlbustab tunduvalt töötamist ja hoiab ära võimalikud vead .
  
• Tehnoloogiline kaart on aluseks toote valm.
  
• Tehnoloogiline kaart koostatakse iga tootes oleva detaili kohta
  
• Lisakd koostatakse tehnoloogiline kaart ka toote monteerimise ja pakkimise kohta .
  

Tehnoloogilisele kaardile kantakse järgmised andmed :

• Toote nim, millise juurde antud detail kuulub
  
• Detaili nimetus
  
• Materjal, millest antud detail on valm.
  
• Detailide arv tootes .
  
• Detaili puhtad mõõdud (mm)
  
• Detaili maht (m3) või pind (m2)
  
• Tooriku mõõdud, millest see detail valm. (mm)
  
• Tooriku maht (m3) või pind (m2)
  
• Maht arvutatakse järgmiselt :
  
• Pikkus x Laius x Paksus = maht (m3)
  
• Pindala arvutatakse järgmiselt :
  
• Pikkus x Laius = pindala (m2)
  
• Operatsioonide ehk töötlemiste järjekord
  
• Korraga töödeldavate detailide arv
  
• Detaili mõõdud pärast töötlemist
  
• Seadme või töökoha nim. millel töötlemist tehakse .
  

Operatsioonide järjekord tisleritoodete valmistamiseks :
Operatsioonide järjekord on üldjuhul sarnane :

• Materjali tükeldamine toorikuteks
  
• Baaspinna moodustamine
  
• Puhtasse mõõtu töötlemine
  
• Soonte, profiilide jne. töötlemine
  
• Avade ja pesade töötlemine
  
• Lihvimine
  
• Viimistlemine
  
• Monteerimine * pakkimine
  

Operatsioonide järjekord saematerjalist detailide valmistamisel .

• Sematerjali tükeldamine toorikuteks ehk järkamine koos defektide väljalõikamisega
  
• Materjali lahkamine toorikuteks
  
• Esimene baaspinna töötlemine
  
• Paksuse töötlemine
  
• Teise baaspinna töötlemine
  
• Laiuse töötlemine
  
• Täpsesse pikkusesse lõikamine
  
• Puurimine
  
• Lihvimine
  
• Viimistlemine
  

Baaspinna mõiste .

• Puidust toorik on algselt ebamäärase kujuga ja ebatasaste pindadega
  
• Selleks, et taga töötlemise käigus vajalik täpsus, tuleb esimese operatsioonina töödelda tooriku pind, mis on edasisel töötlemisel aluseks ehk esimeseks baaspinnaks .
  
• Esimese baaspinna moodustamine tähendab reeglina ühe lapikpinna töötlemist tasapinnaliseks – hööveldamine käsihöövliga, rohthöövelpingiga
  
• Kõigi järgmiste pindade asend on määratud esimese baaspinna suhtes
  
• Baaspindasid võib detailil olla mitu .
  

Operatsioonide järjekord plaatmaterjalist (ristvineer, puitlaastplaat) Detailide valmistamisel .

• Materjali juurdelõikus kordses mõõdus toorikuks
  
• Kordses mõõdus tooriku tükeldamine
  
• Laiuses puhtasse mõõtu lõikamine
  
• Pikkuses puhtasse mõõtu lõikamine
  
• Puurimine
  
• Lihvimine
  
• Viimistlemine .
  

Detailide viimistlemine .

• Peitsimine
  
• Ooteaeg kuivamiseks
  
• Esimene lakkimine
  
• Ooteaeg kuivamiseks
  
• Vahelihvimine
  
• Teine lakkimine
  
• Ooteaeg kuivamiseks .
  

Toote monteerimine ja pakkimine

• Koostude monteerimine
  
• Toote lõppmontaaz
  
• Pakkimine .
  

Kvaliteedinõuded .

• Kvaliteedinõuded määravad terve rea toodet iseloomustavaid näitajaid
  
• Kvaliteedinõuded lepitakse kokku toote tellijaga / ostjaga
  
• Selgelt ja konkreetselt kokkulepitud
  

Kvaliteedinõuded hoiavad ära hilisemad vaidlused ja võimalikud reklamatsioonid .
Kvaliteedinõuded määravad kindlaks :

• Kasutatud materjalile esitatavad nõuded (lubatud defektid ja puidurikked )
  
• Töötlemise kvaliteedile esitatavad nõuded (töötlemise täpsus, pinnasiledus )
  
• Viimistluse kvaliteedile esitatavad nõuded
  
• Toote pakkimisele esitatavad nõuded
  
• Tellimuse täitmise aeg .
  
• Kui tarbija (ostja) ei ole rahul toote kvaliteediga , on tal õigus põõrduda kaebusega toote müüja või valmistaja poole .
  
• Reklaamatsioon – on ostja-, või tellijapoolne pretensioon toote omaduste , see tähendab kvaliteedi kohta
  
• Reklamatsiooniga põõrdutakse, see tähendab kvaliteedi kohta
  
• Kui pretensioon on põhjendatud, parandab valmistaja toote oma kuludega ära, või vahetab uue toote vastu välja
  
• Töötlemisvaru on mõõt, mille võtta detaili tooriku mõõt on suurem detaili puhtast mõõdust
  
• Töötlemisvaru on materjali osa mis eemaldatakse toorikust edasise töötlemise käigus
  
• Töötlemisvaru on vajalik detaili täpsesse mõõtu töötlemiseks .
  
• Saematerjali pikkus
  
• Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0….7,0 m sammuga 0,3m
  

ÕPIMAPP .

Detaili eskiis

Plaatmaterjali juurde lõikuskaart

Detaili tehnoloogia

Tappseotise eskiis .

• Puittoodetes kasutatavad detailidjagatakse vastavalt nende kujule mõõtmetele ja proportsioonidele tinglikult järgmiselt :
  
• Lauad
  
• Prussid
  
• Prussikud ehk peenprussid
  
• Kilbid
  
• Tüüpdetailid, millest puittooted koosnevad :
  
• Laud – detaili laius ületab paksuse kaks ja enam korda
  
• Pruss – detaili laius ületab paksuse vähem kui kaks korda
  
• Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm
  
• Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus .
  
• Kõik detailid võivad olla valmistatud :
  
• Monoliitsena ühest tükist ( näit. saematerjalist, plaatmaterjalidest )
  
• Koostatuna osadest kasutades liimühendust (näit., sõrmjätkatud prussid, liimkilp)
  
• Konstruktsioodides tuleks eelistada koostatu (liimitud) detaile kuna :
  

• Need muudavad vähem oma kuju (kaardumine, kõverdamine ) võrreldes monoliitsete detailidega
  

• On homogeensemea struktuuriga – seega tugevamad
  

• Puiduriketele (näit. okste) mõju tugevusele ja välimusele on väiksem .
  

• Kõik detailid võivad olla valmistatud :
  

• Monoliitsena ühet tükist ( näit. massivpuidust , plaatmaterjalidest )
  

• Koostatuna osadest kasutades liimühendust nt : sõrmjätkatud prussid, liimitud toorik liimkilp.
  

• Pealistatauna spooniga nt : sees puitlaastplaat, pinnal spoon .
  

• Massivpuidust monoliitsena valmistatud detailid muudavad kergesti oma kuju – kaarduvad , kõmmelduvad, lähed propellerisse
  

• Seda põhjustavad puidu ehituse eripära :
  

• Aastarõngaste asend detaili ristlõikes
  

• Puidu niiskuse muutumine .
  

• Kõikidel detailidel on vaadeldavad järgmised elemendid :
  

• Lapikpinnad
  

• Servpinnad
  

• Kandid – lapikpinna ja servpinna ühinemisel tekkivad jooned
  

• Nurgad .
  

• Tüüpkoostud, millest puittooted koosnevad :
  

• RAAMID
  

• KARBID
  

• Puidust või puidulisest toorainest valmistatud materjalidest valmistatakse väga erinevaid tooteid :
  

• Ehtiuskonstruktsioonid
  

• UkSED – aknad
  

• Mööbel ja sisustuselemendid
  

• Tarbeesemed
  

• Muusikariistad ja sprodivarustus
  

• Masinate ja seadmete detailid
  

• Taara ja pakendid .
  

• Mööbel
  

• Mööbel on ruumi spetsiaalselt kujundatud sisustus, mis on mõeldud täitma erinevat funktsiooni :
  

• Istumiseks ( toolid , järid, pingid =
  

• Toetamiseks
  

• Lamamiseks voodid , diivanid
  

• Töötamiseks lauad
  

• Esemete paigutamiseks kirstud , kapid .
  

• Mööblitoodete liigitus vastavalt nende kasutuskohale :
  

• Kodumööbel
  

• Büroode ja ühiskondlike ruumide mööbel
  

• Kodumööbel – tooted, mis on mõeldud kasutamiseks elamutes
  

• ELUtoamööbel
  

• Magamistoamööbel
  

• Söögitoa mööbel
  

• Köögimööbel
  

• Esikumööbel
  

• Lastetoamööbel
  

• Vannitoamööbel
  

• Vannitoamööbel
  

• Aiamööbel
  

• Mööblitoodete liigitus vastavalt kasutusotstarbele :
  

• Mahutusmööbel ehk korpusmööbel ( kapid, riiulid, kummutid jne…)
  

• Lastemööbel (toolid, taburetid, järid, pingid)
  

• Lauad (söögilauad, diivanilauad, töölauad )
  

• Voodid ( koosneb karkassist ja eraldi madratsist
  

• Pehme mööbel ( diivanid, tugitoolid)
  

Mööblitoodete liigitus vastavalt konstruktsioonile

• Mittelahtivõetav mööbel – toote seotised on mittelahtivõetavad, toode koostatakse valmistajatehases
  
• Lahtivõetav mööbel – toote seotise on lahtivõetavad kasutades koostefunrituuri, toode koostatakse tarbija juures .
  
• Liigitus erinevate tunnuste järgi .
  
• Statsionaarne mööbel
  
• Teisaldatav mööbel
  
• Sisseehitatud mööbel
  
• Teisendatav ehk transformeeritav mööbel – tooted mida saab kasutamise käigus muuta ja mis mis võivad täita erinevaid funktsioone.
  
• Mööbliesemed koosnevad paljudest erinevatest detailidest
  
• Detailide erinevad pinnad võivad olla erineva kvaliteediga :
  
• Materjali kvaliteedi osas
  
• Viiimistluse kvaliteedi osas .
  
• Põhimõte on selles, et kõik pinnad ei pea olema valmistatud ühesuguse kvaliteediga
  
• Loogiline on teha tähtsamad ehk enamnähtavad pinnad kõrgema kvaliteediga ja vähemtähtsad .e. vähemnähtavad pinnad madalama kvaliteediga
  
• Selline lähenemine tagav toote optimaalse omahinna .
  
• Mööblieseme pindade klassifikatsioon :
  
• Nähtavad pinnad – toote normaalse kasutamise juures nähtavad
  
• Nähtavad välispinnad
  
• Nähtavad sisepinnad
  
• Mittenähtavad pinnad - toote normaalse kasutamise juures mittenähtavad
  
• Mittenähtavad välispinnad
  
• Mittenähtavad sisepinnad .
  
• Eespinnad - pinnad mis moodustavad fassadii
  
• Tööpinnad – pinnad mis moodustavad toote juures tööpinnad lauaplaadid kummuti laed köögikapi tööpinnad .
  

PUITTOODETELE ESITATAVAD NÕUDED .

• Puidust valmistatud toodete konstruktsioonile esitatakse terve rida nõudeid, mis puudutavad :
  
• Toodete valmistamist
  
• Toodete kasutamist
  
• Ultiliseerimist pärast kasutuse lõppu .
  
• Funktsionaalsus – toode peab olema mugavalt kasutatav vastavatlt oma kasutusotstarbele .
  

Näide :

• Tool peab oma mõõtudelt ja kujult võimaldama sellel istuda .
  
• Kapp peab võimaldama paigutada sinna esemeid , mille mahutamiseks ta on mõeldud .
  
• Puittoodetele esitatavad nõuded :
  
• funktsionaalsus
  
• Esteetilisus
  
• Tehnoloogilisus
  
• Ergonoomilisus
  
• Töökindlus / tugevus
  
• Kasutamise ohutus
  
• Kvaliteedinõuded
  
• Patendipuhtus .
  
• ESTEETILISUS – toote vorm, proportsioonid värvilahendus jne. peavad vastama üldiselt heakskiidetud või konkreetse sihtgrupi maitse nõudmistele
  
• Ehk lihtsamalt öeldes – toode peab eeldatavale tarbijale meeldima .
  
• Tehnoloogilisus – toodet peab olema võimalik optimaalsete kulutustega toota
  
• KOntstruktsioon peab arvestama konkreetse tootja olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega ( seadmed , töövahendid, töölise oskuste tasee jne)
  
• Konstruksioon peab arvestama kasutatavate materjalide omadusi ja mõõtmeid
  

Näit.

• Saematerjali kvaliteet ja mõõdud
  

Plaatmaterjalide tahvli suurus .

• Unifitseeritus – tooted peaks sisaldama minimaalse arvu erinevaid komponente (DETAILID, SÕLED, FURNItuur , kinnitusvahendid ) , materjale, viimislusvariante
  
• vÕIMAluse korral tuleks kasutada selliseid komponente, mis on teiste tootmises olevate toodete koosseisus olemas
  
• Näiteks samad sahtli detailid ( külg, tagatäkk, põhi)
  
• Erinevate tooteseeriate juures .
  
• Ergonoomilisus – tootega seotud mõõtmed peavad vastama selle kasutusotstarvekst tulenevatele vajadustele
  
• Igal tarbeesemel, mööblitootel on mingid funktsionaalsed mõõdud, mida peab toote konstrueerimisel arvestama
  
• Mööbliesemete funktsionaalsed mõõdud on tuletatud inimese kehaehitusest ja mõõtudest .
  

Detaili eskiis

Plaatmaterjali juurdelõikus kaart

Töötlemisvarud ja toorik

Tappseotis

Kapi korpus .

• Mahutusmööbli funktsionaalsed mõõdud
  
• Riiuli kõrgus
  
• Riiuli sügavus .
  

Voodi .

• Voodi funktsionaalsed mõõdud :
  
• Madratsi pealispinna kõrgus põrandast .
  
• Madratsi standardsed mõõdud .
  
• Töökindlus/tugevus – toote mehhaaniline tugevus peab tagama selle tõrgeteta toimimise vastavalt kasutusotstarbele eeldatava kasutusaja vältel
  
• Toote kõik koostisosad peavad olema sellise tugevusega, et nad kuluksid võrdselt ja oleksid kasutusaja lõpuks oma ressursi ammendanud .
  
• Näide : mööblihinged, sahtli siinid .
  
• Kasutamise ohutus – toode peab olema ohutult kasutatav vastavalt oma kasutusotstarbele
  
• Konstruktsiooni tugevus
  
• Stabiilsus
  
• Kasutatud materjalide hügieenilisus (näit. keskkonda lenduvate keemiliste ainete hulk)
  

Kvaliteedinõuded :

• Kvaliteedinõuded on määratletud toote juurutamise lähteülesandes
  
• Materjalide kvaliteet ( näit. puidurikete osas)
  
• Viimistluse kvaliteet (näit. värvitoon, läige)
  
• Kasutatud furnituuri kvaliteet .
  

Disain .
Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest .

• Huvitavamad
  
• Turvalisemad
  
• Loodussäästlikumad
  
• Suurema kasutusmugavusega .
  
• Disain on protsess, mille käigus leitakse probleemile uus ja parem lahendus .
  
• Disain uurib kasutajate praktiliste ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamise võimaldusi .
  
• Disain on konkurentsieelis ettevõtjale ja lisaväärtus tarbijale.
  
• Kasutatud furnituuri kvaliteet .
  
•