Puidutöötlemine I, II, III (3)

Puidutöötlemine I
1.1. Ajalugu
Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul.
Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri , mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist.
1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19.
1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko , Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk .
1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas.
Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine,
tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel),
puiduhinna kõikumine,
rohelised ja elukeskkond,
uued abi- ja viimistlusmaterjalid ,
uus majanduslik areng (väiketootmine),
toodete turg (uued ekspordinõuded).
Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega.
1.2. Olukord ja arengusuunad
Saetööstuse ettevõtteid 1997.a. 1442 , milledest 97% alla 2 000 m3 aastavõimsusega; 2% ehk 30 firmat toodavad 2 000-10 000 m3; 0,7% e. 10 firmat 10 000-50 000 m3 ja 0,3% e. 4 firmat üle 50 000 m3. Imavere, Sõmerpalu, Paide ja Vanavõidu Paikuse Vara, Sauga , Barrus jt.
Suuremad ettevõtted lahendavad kergemini kõik varumise ja turustamisega seotud probleemid. Väiksematel raskused vananenud tehnikaga saavutada kvaliteeti ja raskem tooret hankida.
Puidutööstustes kaasaegne tootmine Viljandis a/s Aken ja Uks, analoogne Haapsalus. Lasita-Aken. Liimitud massiivpuidu tootmine - laienev.
Puidutööstustest osa lõikab ise metsa ja veab saeveskisse, teine osa ostab ainult vajalikku sortimenti.
1. odavamalt spetsiaalsortimente, tulu paberipuust, suurem tööhõive.
2. tarvilik toore kohale tooduna, kõrgem hinda, saab nõuda kvaliteeti.
Puit tooraine paljudele tööstustele, nõuded tooraine kvaliteedile -mõõtudele erinevad.
Kus algab puidutöötlemine ja millal on lõppenud metsaülestöötamine, vaieldav, sõltub tehnoloogiast .
1.3. Metsa- ja puiduressursid
Maailma metsavarude mitmesuguseid arve. Eestis suur erinevus Statistikaameti ja SMI vahel.
Üheksakümnendate algul tagavara juurdekasvuks 2.95 m3/ha, 1994.a. Metsanduse Aastaraamatus on 4,98 m3/ha. 2001.a. -4,9 ja eram 5,7 m3/ha.
Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit.
2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004).
Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3.
Arengukava aastani 2010:
Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3)
Puuliik
Palk
Peenpalk
Paberipuu
Küte
Jäätmed
Kokku
Mänd
867
388
395
119
336
2104
Kuusk
1171
470
647
419
489
3196
Kask
411
330
921
409
520
2591
Haab
203
85
642
594
321
1844
Sanglepp
51
52
203
122
105
533
Hall-lepp
22
91
927
794
496
2330
Kokku
2723
1417
3734
2457
2267
12597
22
11
30
20
18
100
Okaspuu
2038
858
1041
538
825
5300
Lehtpuu
686
559
2693
1919
1442
7298
1995.a. saetööstuse kogutoodang oli vaid 350 000 tm, kui metsavarumisega tegeles 1090 ettevõtet, väljaveoga 108, saematerjali tootmisega 1442, puithoonete tootmisega 66, puidust tarbeesemete tootmisega 693, puidust ehitustoodete ja detailide valmistamisega 913, puitplaatide tootmisega 85.
Puidust toodang Eestis 1992 - 2002
Produkt
Mõõtühik
1992.a
2000.a.
2001.a.
2002.a.
Saematerjal
1000 m3
300,0
1436,5
1623,0
1824,9
Vineer
1000 m3
6,5
18,4
29,2
38,5
Kiudplaat
1000conv.m2
7777
17700
17300
18300
Laastplaat
1000conv.m3
85,0
175,8
185,9
187,2
Tselluloos
1000 t
35,0
54,4
51,7
65,3
Paber
1000 t
33,4
52,4
53,3
63,5
Kartong
1000 t
1,1
1,9
Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus
2000.a. 2002.a.
Kokkupandavad majad 5,4% 7%
Tööstuslik ümarpuit 24,9% 15?
Tselluloosi laast ja küttepuit 4,3% 4
Saematerjal 26,9% 26
Spoon , vineer 3,6% 3
Tisleri - ja ehituspuit 5,3% 4
Mööbel 15,4% 16
Laast- ja kiudplaat 6,0%
Muu 8,2% 8
2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%.
1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
Metsaümbertöötlemise tööstus: mehhaaniline, keemiline, bioloogiline ja hüdrotermiline.
Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine
Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid , kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.).
Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus , sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt.
Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus:
I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber:
1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine , freesimine , kuivatamine .
2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid.
3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine .
4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine.
II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide ,- põllumasinate osad, spordiinventar. Toodang on keeruka konstruktsiooniga, detailiderohke, sageli liimitud ja tisleriseotistega. Omavad sageli kaitse- või viimistluskihti. Kasutavad pooltooteid oma tooraineks : lauad, laast-, kiudplaadid , vineer, liimitud toorikud, spoon.
III. Spetsiaaltootmise grupp. Tinglikult kuulub siia tootmine, kus tooraineks on ümarmets ja pooltooted , toodangu konstruktsioon on äärmiselt lihtne: tiku -, pliiatsi -, tünni, vooritarvete, taara jne. tootmine. puitjäätmete kasutamine, puidujahu, fibroliidi, arboliidi ja teiste plaatmaterjalide tootmine ning detailid laastu -liimi segudest.
2. Tootmisprotsess
2.1.Tehnoloogilise protsessi üldandmed
VL: Tehnoloogia (