Meisli teritamine Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepära...
lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja kermisplaatidega puuridel v = 75...100 m/min. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb kohe teritada. Puuri teritamise kujust sõltub puuri püsivusaeg ja suurim lõikekiirus. Eristatakse järgmisi teritusviise: 1) normaalne ühe- või kahekordne teritus; 2) teritamine sideserva järelteritusega; 3) teritamine juhtserva järgiteritusega??? .Kahekordsel teritusel moodustub puuri tipukoonusele teine koonus tipunurgaga 70...750. Selline teritusviis võimaldab suurendada puuri püsivusaega 2...3 korda. Sideserva järelteritamine seisneb puuri tipus mõlemalt poolt piki puuri telge täiendava sisselõike tegemises 3...15 mm pikkuselt ,selle tulemusena väheneb sideserva pikkus. Selline
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nime...
*Mina ei saa mitte *Vaadelgem alternatiive midagi teha *Ta ajab mind hulluks*Mina ise valin, kuidas ma reageerin *Seda nad ei luba *Ma saan koostada efektiivse ettekande *Ma pean seda tegema *Ma tahan seda teha *Kui ainult.... *See oleneb minust 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad · 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud · 6.Loo sünergiat · 7. Sae teritamine FÜÜSILINE 7. Sae teritamine VAIMNE 7. Sae teritamine SOTSIAALNE/EMOTSIONAALNE 7. Sae teritamine HINGELINE
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.2 Sammasterituspink http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html a - hõõritsa teritamine; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html b - avardi teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html c -puuri teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html d - freeside teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html e - süvispuuri teritamine http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
ka tugevad deformatsioonisurved, mida näiteks fileerimisnuga vigastumata ei talu. Merilin Jürine Noad Teritamine terituspulgaga. Nii nuga kui ka teritusvahend peab olema teritamisel puhas. Professionaal teritab noad terituspulgaga iga kasutuskorra järel. Kodus vajavad noad teritamist harvemini. Rasvane nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks
ka tugevad deformatsioonisurved, mida näiteks fileerimisnuga vigastumata ei talu. Merilin Jürine Noad Teritamine terituspulgaga. Nii nuga kui ka teritusvahend peab olema teritamisel puhas. Professionaal teritab noad terituspulgaga iga kasutuskorra järel. Kodus vajavad noad teritamist harvemini. Rasvane nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks
Haapsalu kutsehariduskeskus Noad Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisikord Tera valmistamine. Nugade tüübid. Nugade puhastamine ja hoidmine. Nugade teritamine. Terituspulga hooldamine. Tera valmistamine Traditsioonilises valmistamisprotsessis lihvitakse teratoorik kõigepealt soovitud vormi. Palju tööd ja aega nõudev sepistamine on tänapäeval tavaliselt asendatud valtsimisega: hõõguv teraslatt aetakse läbi valtsi, kus see samaaegselt tavapäraselt kooniliseks vormitakse. Seejärel antakse valtsitud teraslatist teratoorikule temmimise teel sobiv vorm. Järgmisel etapil karastatakse terad soovitud kõvaduse ja sitkuseni
2. Millised noad võiksid kuuluda koka töövahendite põhikomplekti? Üldnuga, kokanuga, koorimisnuga, köögi- ja puuviljanuga, teritaja ja fileerimisnuga. 3. Millised omadused on heal kokanoal? Piisavalt kõrge kannaga, terav, ja pikk tera. 4. Lk.113 Kuidas hoolitseda kokanoa eest? Millega teritatakse kokanuga? * Teritatakse terituskiviga. Hoia noatera, terituskivi suhtes 10 kraadise nurga all. Hoida nuga ületeritamast, lõpeta noa teritamine terituskivil mõne tõmbega, puhasta noa tera. 6. Kirjelda korrektset koka välimust töökohal (isiklik hügieen, riietus, peakate, juuksed, jalanõud) lk 87 * Ei tohi olla ehteid, juuksed ei tohi lahti olla, kokamüts peab peas olema, kokariided peavad olema seljas, kokajalanõud peavad olema jalas, peab olema ilma meigita , peab pesema käsi ennem, kui süüa hakkad tegema, või peale seda, kui sa kuskilt tuled. Planeerimisülesanne: Õpik Toiduvalmistamine suurköögis lk 194 Kartulipuder
müügitöös on minu ülesanne saada inimestest aru. mõista nende vajadusti ja siis vastavalt sellele käituda. 6. LOO SÜNERGIAT Minu jaoks kõige selgemalt jõudis mulle kohale see lause: Sünergia saavutatakse siis kui rühma töötulemus on parem rühma liikme üksiktöö tulemusest. Olulised selle juures on hea enesejuhtimine, ausameelsus ja empaatia. – oskus väärtustada ja kasutada ära inimestevahelisi vaimseid , emotsionaalseid ja psühholoogilisi erinevusi. 7. SAE TERITAMINE K_u_j_u_t_l_e_g_e_,_ _e_t_ _k_o_h_t_a_t_e_ _m_e_t_s_a_s_ _v_a_e_v_a_l_i_s_e_l_t_ _p_u_u_d_ _m_a_h_a_ _s_a_a_g_i_v_a_t_ _m_e_e_s_t_._ _“T_e_ _n_äi_t_e_ _k_u_r_n_a_t_u_d_!_” _h_üüa_t_a_t_e_ _t_e_._ _“K_u_i_ _k_a_u_a_ _t_e_ _s_e_l_l_e_g_a_ _j_u_b_a_ _v_a_e_v_a_ _n_äi_n_u_d_ _o_l_e_t_e_?_” _
Periood, Materjalid, Tegevusalad Asustus, eluviis, Matmiskombed kultuurid töötlemise (pingereas!) eluase oskused MESOLIITIKUM Tulekivi, kvarts, Kalastamine, jaht Asulad Puuduvad teated, Kunda kultuur luud, sarved. (põder, koprad), veekogude arvatavasti maeti 9000-5000 eKr Lihviti, servade hülgeküttimine, läheduses, oli elupaigast eraldi teritamine tulekivi korilus(marjad, soodne kalastada, asetsevale lõhestamise teel seened) küttida veelinde ja matmispaigale metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, koosnesid 3-4
esinurk väheneb (vt.joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor.
Töö- ja tarberiistade Peamised elatusalad Eluviis, eluase, Matmiskombed periood materjalid asustuse + arheoloogiline 2.Töötlemise oskused paiknemine kultuur MESOLIITIKUM 1.Kivi, tulekivi, luu, 1.Kalastamine Rändav eluviis. Puuduvad Kunda kultuur sarv, puit. 2.Küttimine (põder, Eluase püstkoja teated. 9000-5000 eKr 2. Servade teritamine kobras) laadne Arvatavasti maeti tulekivi lõhestamise 3.Korilus (seened, kodaelamu. elupaigast teel luu- ja marjad, pähklid) Elupaigad eemale. sarvesemete rohkus. jõgede ja Inimeste luid järvede kallastel. pole leitud(välja
kultuur, muusika) Tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel. Käelisuse kontrollimine, Meyer (1998) 1. Vaba vaatluse meetod – kumma käega peseb hambaid, kammib juukseid, kuivatab nõusid 2. Vaatlemine mängimisel – kumma käega ehitab klotsidest torni, kasutab pliiatsit, mängib ühe käe mänge (nt noolevise); 3. Käelisuse kontrollimine praktiliste tegevuste käigus – akna avamine, pliiatsi teritamine, lillede kastmine; 4. Kontrolltabel (kumma käega teatud tegevusi läbi viiakse) – söömine, hammaste pesemine, esemete tõstmine; 5. Ajamõõtmise abil – laps viib ühte ja sama tegevust läbi kord ühe, siis teise käega. Mõõdetakse, kui palju aega sooritamiseks kulub; 6. Vaatlemine joonistamisel – lapsele antakse joonistamiseks võimalikult palju erinevaid esemeid (pliiatsid, joonlaud, kustukumm), kätt võib ahepeal vahetada; 7
.......................................................................................................... 6 5.3.1 Kütusesegu valmistamine ........................................................................................ 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine ............................................................................... 7 5.3.3 Karburaatori reguleerimine ...................................................................................... 7 5.3.4 Keti teritamine Ja likesügavuse kontroll ................................................................ 8 5.3.5 Igapäevane hooldus .................................................................................................. 8 5.4 Ohutusnõuded .............................................................................................................. 9 6. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 12
määratleda. Meyer (1998) toob välja erinevaid viise, kuidas kindlaks teha lapse käelisust: · Vaba vaatluse meetod kumma käega peseb hambaid, kammib juukseid, kuivatab nõusid · Vaatlemine mängimisel kumma käega ehitab klotsidest torni, kasutab pliiatsit, mängib ühe käe mänge (nt noolevise); · Käelisuse kontrollimine praktiliste tegevuste käigus akna avamine, pliiatsi teritamine, lillede kastmine; · Kontrolltabel (kumma käega teatud tegevusi läbi viiakse) söömine, hammaste pesemine, esemete tõstmine; · Ajamõõtmise abil laps viib ühte ja sama tegevust läbi kord ühe, siis teise käega. Mõõdetakse, kui palju aega sooritamiseks kulub; · Vaatlemine joonistamisel lapsele antakse joonistamiseks võimalikult palju erinevaid esemeid (pliiatsid, joonlaud, kustukumm), kätt võib ahepeal vahetada;
Fotol on näha üks masinatest, millega tooteid pakendatakse: masina järelvalve selle töö ajal – pakendite kvaliteedi kontroll ja masina seadete muutmine vastavalt vajadusele, et pakendid oleksid korralikult suletud ja kaalud vastaksid tellimusele. masina lõikuri vahetamine – lõikur lõikab tootega täidetud ja kokku keevitatud lindist välja lõplikult valminud paki. masina lõikenugade vahetamine ja teritamine – lõikenoad teevad kilesse mitteläbivad lõiked, mis paki murdmisel moodustavad avause. Lõikenoa suurus oleneb pakendi suurusest. Esimesel pildil (vt. Error: Reference source not found): on näha, millise süsteemiga pakend avaneb ehk pakki kokku vajutades lõiked avanevad ja toode tuleb välja. Teisel pildil (vt. Error: Reference source not found) on näha lõikenoad, millega avaused tehakse.
- Südame funktsioon valud, EKG muutused - Ainevahetuse häired Müraallikad - kiireltliikuvate osadega puidutöötlemise masinad, kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed, suruõhumüra pneumaatilistes süsteemides, ventilatsioonimüra. Võimalusi müra vähendamiseks. - Osta vähest müra tegevad masinad. Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis. - ,,Kapselda" müratekitavad masinaosad. - Vali vähem müra tekitavad lõiketerad. - Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine (balanseerimine). - Väldi lõiketerade mittevajalikku suurt kiirust. - Väldi vibratsiooni teket. - Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel. - Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra. - Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega. Vibratsioon
Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, sest ta oli kõva ja hästi töödeldav. Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt. kivikirveid valmistati kristalsetest kivimitest. Kristalsed kivimid andsid tööriistale sitkuse ja tugevuse. Tööriistad olid küllaltki tahumatud ja algelised- kirvestel polnud silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega. Keraamika võeti kasutusele V aastatuhandel eKr, siis sai alguse ka neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Vanimad nõud valmistati savist, millesse segati kivipuru, taimi ja ka teokarpe. Kujult
............................................................ 6 Vahelduvvoolu aparaat................................................................................................................. 7 TIG keevituspüstolite tüübid........................................................................................................9 Keevituselektroodid......................................................................................................................9 Elektroodide teritamine.............................................................................................................. 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...................................................................................................13 Lisamaterjalid ja nende tähistamine................................................................................
teisele. c. Akutrelliga kasutamisel ei tohi kanda tekstiilmaterjalist kindaid. d. Müra korral üle 85 dB (teabe leiab seadme tehnilistest andmetest) tuleb kanda kuulmiskaitsevahendeid. e. Kaitseks vibratsioonimõjude eest tuleb rakendada lisaabinõusid, näiteks elektritööriistade ja tööotsakute regulaarne hooldamine ja teritamine, käte soojendamine. f. Vältida pikaajalist ühes asendis töötamist g. Töötamisel kõrgemal kui 2m põrandast tuleb kasutada ohutusvahendeid: piiretega töölava, ohutuspiirded, ohutusköis, -traksid. Kõrgemal kui 2m põrandapinnast, ei tohi töötada töötajad kellel on see töötervishoiuarsti poolt keelatud. h
mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine. Nullpunktid, koordinaatsüsteemid, detailide baseerimine. TÖÖPINGI HOOLDUS. Hoolduse eesmärgid. Jahutusvedelikud ja määrdeained. OHUTUSNÕUDED METALLITÖÖTLEMISPINKIDEGA TÖÖTAMISEL. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb · metallilõikepinke, nende ehitust ja kasutusvõimalusi; · tööpinkidel kasutatavaid lõikeriistu;
Kordamisküsimused 1. Etoloogia j põllumajandusloomade etoloogia mõisted Etoloogia- teadus, loomade käitumisest ja selle põhjustest Loomade käitumine- sisemiselt suunatud talitluste süsteem, mis soodustab homöostaasi ja loob eeldusi liigi püsimiseks. Käitumine on kujunenud evolutsiooni käigus loodusliku ja kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja ...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Jumalalt saadud sõnum mille peab välja ütlema. Karismaatikud Karisma Jumala poolt antud võime. Üleminekuriitused. Usulised toimingud mille abil inimene liigub ühest sotsiaalsest staatusest teise. Põhilised on sünd, täiskasvanuk saamine, abiellumine, surm. Sünd. Nimi tähendus(võib muutuda aja jooksul). Vägi. Täiskasvanuks saamine Puberteet (~10-13 a). Initsatsiooni laager. Märgistamine, *Tatoveerimine salgutamine, armistamine, hammaste teritamine, augustamine, venitamine. *Eririiete kandmine (G-nöör) *Abiellumine Kahe perekonna vaheline kokkulepe. Vahetus, pruudilunastus. Kogukond aksepteerib. Miniapelgus - pruut ei tohi vanematega rääkida. (teisest hõimust) *Surm Surnut tuleb leinata. Tootem ja totemism Rühmatotemism Gruppiline(Karja kitsega) Individuaalnetotemism- Tunneb sugulast konkreekse looma inimesega. Soototemism Erinevad (tüdrukud hiired, poisid täid) Tabu - tootem ei tohi tappa, süüa looma
Kiht kantakse peal ioon- plasma menetlusega vaakum keskkonnas Tänu sellisele tehnoloogiale saab katta keerulise kujuga lõikeinstrumente Suureneb kõvadust ja kulumiskindlust . Sünteetiline teemant Sünteetilisi teemante saadake süsinikust ülikõrgel rõhul ( 10 4 MPa) ja kõrgel temperatuuril (1200…20000 ’ C) katalüsaatorite juuresolekul Sünteetilise teemandi Teemandist lõikeriistade teritamine on raksendatud, selleks kasutatakse kalleid, kõrgendatud jäikusega harvalt levinud elektri- erosioonmeetodil töötavaid seamdeid . Teritamisest hoidumiseks kasutatakse tihti ühekordseid lõikureid Tingituna väikestest mõõtmetest võib lõikeriista teritada kuni 12 korda . Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on väga kallid , seetõttu kasutatakse neid puidutööstuses kõrgtootlikes CNC töötlemiskeskustes
Õlast hoovõtu puhul saadakse suurim hoog (joon. 78c) ja kõige tugevam löök. Õlast hoovõttu kasutatakse paksu metalli raiumisel, kui kogu eemaldatav metallikiht võetakse maha ühe korraga, samuti tükeldamisel ja suurte pindade töötlemisel. joon. 80 Käelabakaitse joon. 81 Meisli teritamine joon. 82 Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel (joon. 80). Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu
Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine . Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja : Saehambaid äsada Saehambaid teritada
Vereringe-vererõhk,veresoonte spasmid. Südame funktsioon-valud,EKG muutus. Ainevahetuse häired Müraallikad Kiireltliikuvate osade puidutöötlemise masinad,kukkuvad või kokkupõrkuvad esemed,suruõhumüra süsteemides,ventilatsioonimüra. Võimalusi müra vähendamiseks Osta vähest müra tegevad masinad.Müratase on märgitud masina kasutusjuhendis. ``Kapselda`` müratekitavad masinaosad. Vali vähem müra tekitavad lõiketerad. Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine (balanseerimine). Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel. Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra. Hoolitse selle eest,et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kaitsevahenditega N:kõrvaklappidega või kõrvatroppidega. Vibratsioon On materjaalse keha võnkumine,mida mõõdedakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega
2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1
j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või a. Olge proaktiivne b. Alustage lõppeesmärki silmas pidades c. Seadke esmatähtis esikohale. 2. Avalik Võit teiste inimestega seonduvad harjumused a. Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine ja hingele ülendavate elamuste pakkumine. Golemani emotsionaalse intelligentuse komponentideks on: · Eneseteadvus · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Empaatia · Suhtekorraldus Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vaja vastatsikust sõltuvust, seda ei ole võimalik
kõrvuti/koos. Algas töö ja täiskasvanuks kasvamine. Isad õpetasid poegi ja emad tütreid. Noorusesse kuulus armulaual käimine 1516 aastasena, kuhu pääses, kui tundsid ristiusu põhiteadmisi/tõdesid. Täisea mõõdupuuks peeti teatud oskuste valdamist. Poisi kõlblikkuse prooviks oli ree painutamine, vitsa panek toobrile, kirvevarre voolimine ja aiateiba käsitsi teritamine. Tüdrukutelt nõuti kõiki naistele omaste käsitööde tegemist. “Et oskaks sukka kahandada ja kanda ahendada ja mehele meele järgi olla” öeldi Perhoses. Tüdrukult oodati ka füüsilist küpsust. Pats pidi ulatuma ümber pea veetuna 67 suhu ja sääred pidid olema kaks korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
