Masinaehitustehnoloogia eksamiküsimused 2012 ja vastused (0)

Eksamiküsimused 2012 aines TE.0551 Masinaehitustehnoloogia 
 
1. 
Palun sõnastada masinaehituse  tehnoloogia  mõiste. 
Masinaehituse tehnoloogia on teadus nõutava kvaliteediga masinate valmistamisest 
tootmisprogrammiga määratud koguses ja ettenähtud tähtaegadeks vähima omahinnaga. 
2. 
Mis  iseloomustab üksiktootmist?  
Üksiktootmist iseloomustab toodetavate või remonditavate toodete lai  nomenklatuur  ja väike väljalaske maht.  
3. 
Mis iseloomustab saritootmist? 
Saritootmist iseloomustab toodete piiratud nomenklatuur, mida valmistatakse või 
remonditakse perioodiliselt korduvate väljalastavate partiidena.  
4. 
Nimetage saritootmise viis põhilist tunnust. 
Saritootmise põhilisteks tunnusteks on: 
1) kasutatakse mitmesuguseid pingitüüpe: universaalseid, spetsialiseeritud, eripinke, 
automaatpinke; 
2) tööliste (operaatorite) erinev  kvalifikatsioon ; 
3) töö võib toimuda häälestatud lõikepinkidel; 
4) kasutatakse nii märkimist kui ka erirakiseid; 
5) koostamine toimub ilma sobitamata.  
5. 
Mis iseloomustab masstootmist? 
Masstootmist iseloomustab pikema aja kestel pidevalt valmistatavate või remonditatavate toodete  kitsas  nomenklatuur ja suur  tootmismaht .   
6. 
Palun sõnastada mõiste tehnoloogiline protsess. 
Tehnoloogiline  protsess  on  tootmisprotsessi  osa,  mis  koosneb  sihisuunitlusega  tegevustest  tööobjekti  muutmiseks  ja  (või)  järgnevaks  oleku  määramiseks;  seega 
tehnoloogilise  protsessi  realiseerumisel  toimub  tootmisobjekti  kvalitatiivse  oleku  muutus  (materjali  keemiliste  ja  füüsikaliste  omaduste,  kuju,  mõõtmete,  pinna  kvaliteedi, 
välimuse jm. muutus; tehnoprotsess hõlmab ka kvaliteedi kontrolli).  
7. 
Palun sõnastada mõiste  operatsioon . 
Operatsioon on tehnoloogilise protsessi osa, mida teostatakse ühel töökohal (või ühe 
tehnoloogilise süsteemi  kasutamisel ).  
8. 
Palun sõnastada mõiste paigaldus. 
Paigaldus on tehnoloogilise operatsiooni osa, mida teostatakse töödeldava tooriku või 
koostavate sõlme muutumatu kinnitusega.  
9. 
Mida tähendab tehnoloogiline  siire ? 
Tehnoloogiline  siire  on  tehnoloogilise  operatsiooni  osa,  mida  teostatakse  ühtede  ja   samade   tehnoloogilise  rakistuse  vahenditega  muutumatu  tehnoloogilise  režiimi  ja 
paigaldusega.  
10. 
Mida tähendab abisiire masinaehitustehnoloogias? 
Abisiire  on  tehnoloogilise  operatsiooni  lõpetatud  osa  inimese  ja  (või)  seadme  tegevustest,  millega  ei  kaasne  tooriku  kuju,  mõõtmete  ja   pinnakareduse   muutus,  kuid  on 
vajalikud tehnoloogilise siirde teostamiseks.  
11. 
Mida tähendab töökäik? 
Töökäik  on  tehnoloogilise  siirde  osa,  mis  seisneb  ühekordses  lõikuri  nihutamises  tooriku  suhtes,  millega  kaasneb  tooriku  kuju,  mõõtmete,  pinna  kvaliteedi  ning  omaduste 
muutus.  
12. 
Mida tähendab abikäik? 
Abikäik on tehnoloogilise siirde lõpetatud osa, mis seisneb töökäigu teostamiseks vajalikus ühekordses lõikuri nihutamises tooriku suhtes.  
13. 
Mida tähendab tooriku lähtamine? 
Lähtamine on toorikule või tootele nõutud asendi andmine valitud koordinaatide süsteemis.  
14. 
Mida näitab tooriku lähtamisskeem? 
Lähtamisskeem näitab tugipunktide paiknemist tooriku või toote lähetel (joon. 2.16).  
Märkused: 
1. Lähtamise  skeemil  tähistatakse kõik tugipunktid tingmärkide ja järjekorra   numbritega alustades suurima tugipunktide arvuga lähtest. 
2. Tugipunkti ümberasetamisel skeemi mingilt projektsioonilt teisele, kujutatakse üht punkti ja selle lähedusse kantakse ümberasetatud punktide  numbrid . 
3. Tooriku või toote projektsioonide arv lähtamise skeemil peab olema küllaldane 
tugipunktide paigutamisest ettekujutuse saamiseks. 
 
Joonis 2.16. Tugipunktide tingtähistus järjekorranumbritega 1…6 lähetel I, II ja III: a – tähis ja selle mõõtmed eest- ning külgvaates; b – tähis ja selle mõõtmed plaanis. 
15. 
Mida tähendab lähtamisviga? 
Lähtamisviga  on  tooriku  või  toote  lähtamisel  tegelikult  saavutatud  asendi  hälve  nõutavast  asendist.  Kuid  tingimata  peab  eriti  rõhutama,  et  lähtamise  viga  esineb  ainult 
töötamisel häälestatud lõikepinkidel, st kui toorikutepartiid töödeldakse muutumatul (varem ettenähtud) lõikuri ja tooriku suhtelisel asendil.  
16. 
Nimetage kolm meetodit metallilõikepinkide jäikuse määramiseks. 
On olemas mitmeid meetode metallilõikepinkide ja nende üksikute sõlmede jäikuse 
määramiseks. Põhilised oleksid järgmised meetodid: 
1) staatiline (katsed mittetöötaval lõikepingel); 
2)  tootmismeetod  (katsed toorikute töötlemisel); 
3) dünaamiline (katsed võnkeprotsessil).  
17. 
Nimetage detailide võimalikud kujuvead telglõikes pikitreimisel. 
Detailide võimalikud kujuvead telglõikes: a – koonilisus; b – tünnilisus; c – 
sadulsus. 
a)
b)
c)
 
18. 
Nimetage vähemalt 3 meetodit, mille abil on võimalik vähendada detailide  sisepingeid  ja nende mõju detailide täpsusele. 
1. 
Toorikute seinapaksuste ja jahtumistemperatuuride ühtlustamisega (näiteks, 
jahutamine koos kuumutusahjuga, spetsiaalsete külmikute kasutamisega valamisel). 
2. 
Sepiste, stantsitud- ja keevistoorikute lõõmutamise ja noolutamisega. 
3. 
Toorikute haavlijoatöötlemisega. 
4. 
Ratsionaalsema tooriku konstruktsiooni ja töötlemisrežiimi väljatöötamisega, eriti 
keevistoorikutele.  
19. 
Milles seisneb lõikepingi mõõduline häälestamine? 
Lõikepingi mõõdulise häälestamise eesmärk seisneb lõikurile sellise optimaalse asendi 
andmises lõikepingi paigalduselementide või rakiste suhtes, mis kindlalt tagaksid 
töödeldavate detailide  tegelikud  mõõtmed ettenähtud piires võimalikult pika töö kestvusega kuni järelhäälestamiseni (joon. 2.31). 
  
Joonis 2.31. Täpsusdiagrammi asendi skeem detaili tolerantsitsoon: T – detaili tolerantstsoon; L hm – häälestamismõõde; Lmin - detaili vähim piirmõõde; Lmax - detaili 
suurim piirmõõde. 
20. 
Mis on häälestusmõõde? 
Häälestusmõõde – selline keskmise  jooksva  mõõtme algväärtus töötlemise täpsuse 
diagrammil ,  mille  korral  välistatakse  töödeldavate  detailide  tegelike  mõõtmete  oht  juhuslikult  ületada  detaili  tolerantsitsooni  piiri,  ja   saavutatakse   suurim  võimalik  töö 
kestvus kuni järelhääletamiseni.   
21. 
Mis on järelhäälestamine? 
Järelhääletamiseks  nimetatakse  tehnoloogilise  seadmestiku  ja  (või)  tehnoloogilise  rakistuse  täiendavat  reguleerimist  tehnoloogilise  operatsiooni  teostamisel  selleks,  et 
taastada häälestamisega saadud parameetrite väärtused.  
22. 
Milles seisneb lõikepingi staatiline häälestamine? 
Staatiline häälestamine seisneb selles, et lõikuri paigaldamine lõikepingi ja rakise suhtes tehakse koormamata lõikepingil, st tehnoloogilise süsteemi survestuse puudumisel.  
23. 
Nimetage lõiketöötlemisel sundvõnkumiste võnkumiste  allikaid . 
Sundvõnkumised on sellised võnkumised, mis tekivad ja püsivad  mingite  pidevate häirivate jõudude mõjul. Näiteks on sellisteks: 
- võnkumised, mis  kanduvad  üle lõikepingi vundamendi kaudu väljaspoolt läheduses 
töötavailt pinkidelt, masinatelt; 
- võnkumised, mis on põhjustatud lõikepingi pöörlevate osade, tooriku jm 
tasakaalustamatusest; 
- võnkumised, mida kutsub esile lõikamise katkendlik iseloom (freesi hammaste, 
kammlõikurite jt. töö). 
24. 
Mis on isevõnkumise energiaallikaks metallilõikepinkidel? 
Isevõnkuva liikumise energiaallikaks on lõikepingi  ajam , millel endal ei ole võnkeomadusi. 
25. 
Nimetage kolm võnkumise eemaldamise meetodit lõiketöötlemisel. 
1.  Tehnoloogiliste  süsteemi ja samuti selle sõlmede jäikuse  suurendamine . Jäikuse 
suurendamisel kasvab omavõnkumiste sagedus ja järelikult väheneb võnkumiste 
amplituud . 
2. Võnkuvate masside vähendamine nii, et see ei põhjusta tehnoloogilise süsteemi osade jäikuse vähenemist. 
3. Võnkuva liikumise takistusjõudude suurendamine, mille arvel suureneb energia hajuvus võnkumistel. 
4. Vibratsiooni tekitavate jõudude vähendamine (välisjõud sundvõnkumistel, sisejõud 
isevõnkumistel). 
5. Lõikepingi ülekannetest ja kinemaatilistest ahelatest defektide kõrvaldamine.  
26. 
Mida väljendab pinna  karedus ? 
 Karedus on suhteliselt väikeste sammudega pinna ebatasasuste kogum lähtepikkusel. 
27. 
Nimetage kolm pinnakareduse parameetrit (tähised koos sisulise selgitusega). 
Standard käsitleb järgmisi põhilisi pinnakareduse parameetreid: 
a R - pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve; 
z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi; 
Rmax - pinnakonaruste suurim kõrgus (kõige kõrgema tipu ja kõige madalama nõo 
vaheline kaugus lähtepikkuse ulatuses).  
28. 
Millistel  lõikerežiimi parameetritel on suurim mõju pinnakaredusele? 
Lõikerežiimi parameetreist on karedusele kõige olulisem mõju lõikamise pealiikumise kiirusel ja ettenihkel.  
29. 
Miks toimub pinnakareduse suurenemine lõikekiirustel 15…30 m/min? 
Põhjuseks on  teriku   kasvaja  teke lõikuri esipinnal. Lõikekiirustel üle 30 m/min teriku kasvaja teke lakkab temperatuuri tõusu tõttu lõiketsoonis ja kareduse suurus väheneb. 
Selliste materjalide töötlemisel, millel puudub  kalduvus  teriku kasvaja moodustumiseks, karedus ei sõltu lõikekiiruse muutusest. 
30. 
Kuidas saab vähendada lõiketöödeldud pinnakihtide jääkpingeid? Nimetage vähemalt kolm meetodit. 
Jääkpingete vähenemist pinnakihis võib saavutada: 
- soojuse tekke intensiivsuse vähendamisega; 
- lõikekiiruse vähendamisega; 
- lõikesügavuse vähendamisega; 
- väiksema kõvadusega („pehmemate”) lihvketaste ja  ketta  eemaletõmbamise kasutamisega  lihvimisel ; 
- rikkaliku  jahutuse  kasutamisega.  
31. 
Nimetage vähemalt kolme erimeetodit materjali pinnakihi kalestamiseks. 
  
Sellisteks meetoditeks on: vibrorullimine, haavelkalestamine, temmimine 
(lööktihendamine), ülerullimine ja laiaksrullimine rullikute ja kuulidega, kalibreerimine, teemantsilumine, elektrokeemiline töötlemine jt. 
32. 
Nimetage peale kalestamise veel  meetodeid , mille abil on võimalik lõiketöödeldud pindu muuta tugevamaks (kulumiskindlamaks). 
•  lõõmutamine ( kuumutamine   aeglase  jahutamisega – faasimuutused toimuvad täielikult),  
•   karastamine  (kuumutamine kiire jahutamisega – faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). 
Lõõmutamine 
Karastamine 
Plastsus suureneb  
Kõvadus tõuseb  
Sisepinged vähenevad  
Tugevus suureneb  
Survetöödeldavus  paraneb   
Sitkus väheneb  
Struktuur peeneneb  
Kulumiskindlus   
Lõiketöödeldavus paraneb  
suureneb 
33. 
Mis asi on üldtöötlemisvaru? 
Üldtöötlemisvaru on võrdne antud pinna mehaaniliste töötlemise kogu tehnoloogilise 
marsruudi vahetöötlemisvarude summale, st üldine töötlemisvaru määratakse tooriku ja valmis detaili mõõtmete vahena. 
Üld- ja operatsiooni töötlemisvarude ning tolerantside  valikul  on suur  tehnilis -majanduslik tähtsus.  
34. 
Miks pole soovitatav liialt suur töötlemisvaru, nimetage põhjused? 
Liiga suured töötlemisvarud vähendavad töötlemisprotsessi majanduslikku efektiivsust 
laastuks  mineva  metallikao  tõttu.  Liigsete  metallikihtide  eemaldamine  nõuab  täiendavate  tehnoloogiliste  läbimite  teostamist,  suurendab  töötlemisoperatsioonide 
töömahukust,  energia  ja  lõikurite  kulu,  tõstab  töötlemise  omahinda.  Suurendatud  töötlemisvarude  korral  eemaldatakse  mõningail  juhtudel  töödeldava  detaili  kõige 
kulumiskindlam (kalestunud) pinnakiht.  
35. 
 Miks ei ole soovitatav liialt väike töötlemisvaru, nimetage põhjused? 
Samuti pole ka soovitavad liiga väikesed töötlemisvarud. Need ei kindlusta defektsete 
pinnakihtide eemaldamist ja nõutava täpsuse ning karedusega töödeldud pindade saamist, aga mõningail juhtudel tekitatakse vastuvõetamatud tingimused lõikuri töötamiseks 
valukooriku  või  tagi  tõttu.  Liiga  väikesed  töötlemisvarud  nõuavad  toorikute  täpsuse  suurendamist,  raskendavad  nende  märkimist  ja  lõikepinkidel  rihtimist  ning 
lõpptulemusena suurendavad praagi protsenti.   
 
36. 
Millistest komponentidest koosneb minimaalne vahetöötlusvaru? 
Vastavalt sellele meetodile arvutatakse minimaalne vahetöötlemisvaru järgmise valemi alusel (joon. 4.2): 
 
 
kus 
Z imin – minimaalne vahetöötlemisvaru; 
R zi−1 - antud pinna töötlemisele  eelnenud  läbimil saadud pinnakonaruste kõrgus; 
T i−1 - eelnenud tehnoloogilisel läbimil tekkinud defektse pinnakihi sügavus; 
 - töödeldava pinna asendi  ruumilised  hälbed tooriku lähete suhtes; 
  - teostatava läbimi paigaldusvead. 
Mõningais allikais kasutatakse 
 ja 
 asemel vastavalt h ja ∆ . 
  
Joonis 4.2. Minimaalse operatsiooni töötlemisvaru skeem: P i−1 – töödeldava pinna asendi ruumilised hälbed tooriku lähete suhtes; R z - antud pinna töötlemisel eelneval 
läbimil saadud pinnakonaruste kõrgus; T i−1 - eelneval tehnoloogilisel läbimil 
saadud defektse pinnakihi sügavus; ε i - teostatava läbimi paigaldusvead. 
37. 
Miks on vaja teada lõikerežiimi valikul lõikevõimsust? 
 
  
Lõikeprotsessi teostamiseks on vajalik tingimus: 
N el ≤ N p, 
kus N p - freespingi peaajami elektrimootori võimsus, kW. 
Kui  see  tingimus  ei  ole  täidetud,  siis  on  tarvis  üle  minna  freespingi  lähimale  väiksemale  pöörlemissagedusele  ja  ümber  arvutada  lõikekiirus,  lõikejõud,  lõikevõimsus, 
elektrimootori võimsus ning võrrelda viimast uuesti freespingi elektrimootori võimsusega, et oleks täidetud tingimus N el ≤ N p . 
38. 
Miks  on  otstarbeks  kettakujuliste  toorikute  mehaanilisel  töötlemisel  algul  üle  treida  ava,  kasutades  lähtena  välist  silinderpinda,  aga  seejärel,  lähtamisel  avast, 
treida üle välispind? 
Töötlemise vastupidise järjekorra puhul välispinnalt, mis on selle tooriku puhul domineeriv, eraldatakse mahuliselt tunduvalt rohkem metalli.  
39. 
Mis asi on kompleksdetail? 
  
Kompleksdetail on tegelik või tinglik (kunstlikult loodud) detail, mis sisaldab oma 
konstruktsioonis kõik antud grupi detailidele iseloomulikud põhielemendid (pinnad), ja on selle grupi konstruktiiv-tehnoloogiliseks esindajaks. 
40. 
Nimetage põhilised  algandmed  tehnoloogiliste protsesside projekteerimiseks mehaanilisel töötlemisel. 
Mehaanilise töötlemise tehnoloogiliste protsesside projekteerimiseks on vajalikud järgmised põhilised algandmed: 
1. Koostejoonis koos toote talitusliku sihituse ja vastuvõtu tehniliste tingimuste lühikirjeldusega. 
2.  Tööjoonised,  mis  määravad  detailide  materjali,  konstruktiivse  kuju  ja  mõõtmed,  töödeldud  pindade  täpsuse  ning  kvaliteedi,  erinõuded  (materjali  kõvadus  ja  struktuur, 
pinnakatted, termotöötlus, balansseeritus jm). 
3. Toodete väljalaske maht, mille koostise kuuluvad valmistatavad detailid, arvestades ka varuosade väljalaset.  
41. 
Mis iseloomustab toote tehnoloogilisust?  
Toodete tehnoloogilisust iseloomustab: 
- toote konstruktsiooni vastavus kaasaegsele tehnika tasemele; 
- ökonoomsus ja mugavused kasutamisel ning remontimisel; 
-  millisel  määral  on  arvestatud  võimalusi  kasutada  valmistamise  kõige  ökonoomsemaid  ja  tootlikumaid  tehnoloogilisi  meetode  vastavalt  ettenähtud  väljalaskele  ja 
tootmistingimustele. 
Seega, toote tehnoloogiline  konstruktsioon  peab rahuldama valmistamise, kasutamise ja remondi nõudeid. 
42. 
Alljärgnevalt  on toodud  loengukonspektist  10 joonist,  jooniste   vasakpoolsetel  osadel  on  kujutatud  mittetehnoloogiline  lahendus.  Millistel  põhjustel  osutub  selline 
konstruktsioon  mittetehnoloogiliseks? Eksami ajal satub sellest küsimusest üks joonis igale nö eksamipiletile.   
42a 
 
 
 
 
 
42b 
   
 
 
  
 
a) detaili pind, millega puuril on algne  kokkupuude , peab olema risti  puuri   teljega , et vältida puuri murdumist. Sama nõue kehtib ka pinnale, kus toimub puuri väljumine detailist. 
42c 
 
 
 
 
 
42d 
 
 
 
c) kruvipea varjamiseks on vajalik puuritud avale freesida faas 
d) üleminekute  teostamine  ühelt ristlõikelt teisele suhteliselt suurte raadiustega kaartega; 
42e 
 
 
 
 
 
42f 
 
 
 
  
e) teravate üleminekute puudumine ristlõigetes 
 
f) 
ja tugevdus paindekohtadel;   
 
 
42g 
 
 
 
 
 
 
42h 
 
 
 
 
g)  valandi  pindadel, mis on risti mudeli lahutuspinnale, 
h) iga valandi kuju peab ette nägema lihtsa, ilma raskusteta mudeli  lahtiv . 
peavad olema konstruktiivsedvalukalded selleks, et valuvormide  
ja kärmide valmistamine ning mudelite eemaldamine  vormidest  
toimuks  ilma raskusteta 
 
 42i 
 
42j 
 
 
 
 
i) stantsitud toorikutel teravate servade ümardamine. 
 j) valandite seinapaksus peab olema võimalikult ühesugune, ilma  järskude  ja  lõigete üleminekuteta 
õhukeseseinalistelt  osadelt  paksuseinalistele.  Selle  nõude  täitmine  on  vajalik  valandi  ühtlase 
struktuuri saamiseks ja sisepingete vähendamiseks 
 
 
43. 
Millised ülesanded on vaja lahendada tooriku ja selle valmistamismeetodi valikul? 
Tooriku valikul on vaja lahendada järgmised küsimused: 
- määrata kindlaks tooriku saamise viis; 
- arvutada tooriku iga pinna jaoks töötlemisvarud; 
- arvutada tooriku mõõtmed ja määrata tolerantsid; 
- välja töötada tooriku joonis.  
44. 
Millistest tingimustest lähtuvalt valitakse toorik? Nimetage vähemalt viis tingimust. 
Tooriku  valikut  mõjutavad  järgmised  näitajad:  detaili  sihitus,  materjal,  tehnilised  tingimused;  väljalaske  maht  ja  tootmise  tüüp,  detaili  tüüp  ja  konstruktsioon;  detailide  ja 
nende valmistamiseks kasutatavate seadmete mõõtmed; eelnevate näitajate põhjal valitud tooriku valmistamise ökonoomsus.  
45. 
Mida kujutab endast koostamine masinaehituses? Milliseid tegevusi see sisaldab? 
Koostamine  on toote  koostisosade  liidete  moodustamine.   Liited   võivad  olla  lahtivõetavad  ja  lahtivõetamatud  ( liitmine   kinnikruvimisega,  sissepressimisega,  keevitamisega, 
liimimisega jt). 
Tavaliselt koostamise tehnoloogiline protsess töötatakse välja etapiliselt: 
- väljalaske mahust (nõutud programmist) sõltuvalt määratakse koostamise  takt  ja rütm; 
- teostatakse koostejooniste tehnoloogiline analüüs konstruktsiooni tehnoloogilisuse 
väljatöötamiseks; 
- tehakse konstruktsiooni mõõduline analüüs, mõõtahelate arvutus ja töötatakse välja 
meetodid koostamise täpsuse saavutamiseks (täis-, osa- või valikvahetatavuse meetod), reguleerimine ja sobitamine; 
- määratakse koosteoperatsioonide diferentseerimise või kontsentreerimise otstarbekas 
aste; 
- püstitakse toote kõigi koostude ja detailide ühendamise järjestus ning koostatakse 
sõlm- ja üldkoostamise  tehnoloogilised   skeemid ; 
- töötatakse välja (või valitakse) kõige tootlikumad, ökonoomsemad ja tehniliselt 
põhjendatud koostamise moodused, kontrolli ja katsetamise moodused. 
- töötatakse välja (või valitakse) vajalikud tehnoloogilised- või abiseadmed ning 
tehnoloogiline rakistus (rakised, lõikurid, koostamise ja kontrolli  seadmed ); 
- teostatakse koostetööde tehniline normeerimine ja majanduslike näitajate määramine; 
- töötatakse välja  planeering , töökohtade seadmed ja koostamise tehnoloogiline 
dokumentatsioon.  
46. 
Nimetage vähemalt viis  liitmise  meetodit koostamisel. 
1) 
osavahetatavuse meetod; 
2) 
valikvahetatavuse meetod; 
3) 
täisvahetatavuse meetod; 
4) 
reguleerimise meetod; 
5) 
sobitamise meetod; 
6) 
vigade  kompenseerimismeetod. 
47. 
Nimetage vähemalt viis tehnilist nõuet  koostu   koostisele . 
Nõuded koostu koostisele: 
1) 
koostu konstruktsioon peab kindlustama võimaluse seda kokku panna standardseist ja unifitseeritud osadest; 
2) 
toote koostamine ei tohi tingida  keeruka  tehnoloogilise varustuse kasutamist; 
3) 
 kasutatavate liidete liigid, nende  konstruktsioonid  ja asukohad peavad vastama 
koostetööde mehhaniseerimise ja  automatiseerimise  nõuetele; 
4) 
koostul ja selle koostisosadel, mille mass ületab 20 kg, peab konstruktsioonis ette 
nägema kinnituselemendid tõste- ja teisaldamise seadmetele, mida kasutatakse 
koostamiseks , lahtivõtmiseks ja teisaldamiseks; 
5) 
koostul peab olema ette nähtud  koostisosa  lähtamiseks, mis on aluseks teiste 
koostisosade paigutamiseks; 
6) 
koostu konstruktsioon peab võimaldama teostada koostamist teiste koostisosade 
muutumatul lähtamisel; 
7) 
lähtamiseks  kasutatava  koostisosa konstruktsioonis peab ette nägema võimaluse 
kasutada koostamise konstruktiivseid lähteid tehnoloogiliste- ja mõõtelähetena; 
8) 
koostu kokkupaigutus peab kindlustama üldkoostamise ilma koostisosade vahepealse lahtivõtmiste ja korduva koostamiseta; 
9) 
koostu koostisosade kokkupaigutus peab kindlustama hõlpsa juurdepääsu kohtadele, mis nõuavad kontrolli, reguleerimist ja teiste tööde tegemist vastavalt toote 
talitluseks ja tehniliseks teenindamiseks ettevalmistava tehnoloogia juhtmäärustikule; 
10) 
koostu kokkupaigutus peab ette nägema tõstesõlmede, montaažitugede ja teiste toote transporditavust võimaldavate seadmete ratsionaalset paigutust.  
48. 
Nimetage vähemalt kolm nõuet koostu koostisosade liidete konstruktsioonile. 
Nõuded koostisosade liidete konstruktsioonile: 
1)  üldjuhul peab koostisosade liitepindade ja – kohtade  arv olema minimaalne; 
2)  koostisosade liitekohad peavad olema liigipääsetavad koostetööde mehhaniseerimiseks ja liidete kvaliteedi kontrolliks; 
3)  koostisosade liited ei tohi nõuda keerukat ja põhjendamatult täpset ühenduspindade 
töötlemist; 
4)  koostisosade konstruktsioonid ei tohi nõuda koostamise protsessis täiendavat 
töötlemist.  
49. 
Nimetage vähemalt kolm nõuet mida peab arvestama koosteoperatsioonide järjestuse väljatöötamisel. 
Koosteoperatsioonide järjestuse väljatöötamiseks on vaja koostatav toode  liigendada  
koostudeks. Seejuures arvestatakse järgmisi nõudeid: 
- koosteoperatsioonidele eelnevad eel- ja sobitustööd, mis eraldatakse iseseisvateks operatsioonideks; 
- koostude gabariitmõõtmed määratakse tõste- transpordi vahendeid arvestades; 
- koostetööde organiseerimise lihtsustamiseks peab  koost  koosnema vähestest detailidest ja liidetest; 
- vähendada vahetult koostamisele antavate detailide arvu, välja arvatud lähtedetailid ja kinnitusdetailid; 
- toode tuleb liigendada nii, et selle konstruktsioon võimaldab teha koostamist suurima 
arvu koostudega. 
50. 
Miks on vaja koostamisel koostamise tehnoloogilist skeemi? 
Tehnoloogilised  skeemid,  olles  tehnoloogilise  protsessi  väljatöötamise  esimeseks  etapiks,  peegeldavad  näitlikult  toote  ja  selle  koostisosade  koostamise  marsruuti. 
Koostamise ehnoloogilised skeemid tehakse toote koostejoonise alusel.