Masinaehitustehnoloogia eksamiküsimused 2012 ja vastused (0)

Sarnased õppematerjalid

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Kasuta alati kõrvaklappe, et kaitsta oma kuulmist . Puoditöö käigus on alati oht kildude ja pindude tekkkeks . Kasuta alati kaitseprille, et kaitsta oma silmi võimalike puidu ja metallliosakeste sattumise eest silma . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgistest dokumentidest  Toote joonised  Tootedetailide spetsifikatsioon ehk loetelu  Materjaliarvestus tootele  Materjalide jurdelõikuskaardid  Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart  Kvaliteedinõuded toote kohta . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgmistest dokumentidest  Toote joonised  Toote detailide spetsifikatsioon ehk loetelu  Materjaliarvestus tootele  Materjalide juurdelõikuskaardid  Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart  Kvaliteedinõuded toote kohta . Puittoode  Toode koosneb enamasti paljudest osadest  Toote koostisosad :

Materjaliõpetus

25

doc

Puidutöötlemine I, II, III

teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad Saetööstuse ettevõtteid 1997.a. 1442, milledest 97% alla 2 000 m3 aastavõimsusega; 2% ehk 30

Puidutöötlemine

8

doc

Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused

30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse

Lõikamine

15

pdf

Tootmistehnika Eksam

..................................................10 23.Töötlemiskeskused. ................................................................................................................................10 24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. ...............................................................................................10 25.Materjali valiku põhimõtted. .................................................................................................................11 27. Tehnoloogia valiku alused .....................................................................................................................11 28. Keevituse põhimõisted ..........................................................................................................................11 29. Keevituse kaasnähtused ........................................................................................................................12 30. Kaarkeevitus .............................................

Tootmistehnika alused

20

docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav kangide asend leitak

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

10

docx

Konstruktsioonimaterjalid e eksamiks kordamisküsimused

metalli voolavust, habrastel metallidel see puudub ja nad purunevad pärast tõmbetugevuse saavutamist. 7. Milliseid elemente kasutatakse desoksüdeerijatena teraste tootmisel? Mn, Si, Al 8. Milline on teraste "keemise" olemus metallurgias? St et terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. 9. Nimetage pulbermetallurgia eelised. Materjalide kokkuhoid; tehnoloogia lihtsustumine; uute materjalide tootmine 10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon) 11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

196

pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

.................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.............................................................................................................................12 3.2 Sisseostu detailid ......................................................................................................................12 3.3 Seadmede andmed ja valiku põhjendus ....................................................................

Masinatehnika

58

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine .........................

Metalliõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)