Tisleri lõputöö (7)

Rakvere Ametikool
Egert Moones
Tisleri eriala
AKNALENG
Lõputöö
Juhendaja : Riho Mäe
Rakvere 2009

Sisukord
Sissejuhatus
Lõputööks on tellimustöö Rakvere Ametikoolilt. Valmistan kuusepuidust kinniseid aknaid 9 tükki Mahu puhkemaja sööklale. Aknalengid kaetakse valge värviga.

Konstruktsiooni kirjeldus
Kinnine aken koosneb neljast lengipuust, mis on omavahel ühendatud kruvidega. Lengi valsis on 4 mm paksune kirgas klaas, mis on kinnitatud aknalengide külge plastliistudega. Liistud kinnitatakse naeltega.

Spetsifikatsioon
Detail
Detaili mõõtmed mm
Tooriku mõõtmed mm
jrk.nr
nimetus
arv
materjal
pikkus
laius
paksus
pikkus
laius
paksus
1
Lengi püstpuu
18
kuusk
1240
140
42
1400
150
50
2
Lengi ülemine rõhtpuu
9
kuusk
1120
140
42
1400
150
50
3
Lengi alumine rõhtpuu
9
kuusk
1120
140
42
1400
150
50

Materjalide kulu ja maksumus
jrk.nr
Materjal
ühik
kogus
hind kr
summa kr
1
Kuusk
m3
0,378
4500
1890,00
2
Puidupahtel
l
0,1
80
8,00
3
Lihvmaterjal nr. 80
m2
1,43
48
68,64
4
Lihvmaterjal nr. 100
m2
1,43
48
68,64
5
Lihvmaterjal nr. 180
m2
0,11
48
5,28
6
Kruntvärv
l
2,14
84
179,76
7
Värv
L
2,85
84
239,40
8
Kruvid 5x80
tk
80
 
0,00
Kokku:
2459,72
Matrjalide arvestus (puit-, lihv-, viimistlusmaterjal )
Puitmaterjalide arvestus
Detaili
Tooriku mõõtmed mm
Tooriku maht m3
jrk.nr
nimetus
arv
materjal
pikkus
laius
paksus
detail
kokku
1
Lengi püstpuu
18
kuusk
1400
150
50
0,01
0,19
2
Lengi ülemine rõhtpuu
9
kuusk
1400
150
50
0,01
0,09
3
Lengi alumine rõhtpuu
9
kuusk
1400
150
50
0,01
0,09
KOKKU:
0,378
Lihvmaterjali arvestus
Detail
Detaili mõõtmed mm
Lihvitavad pinnad
Lihvmaterjali kulu
 
jrk. nr
nimetus
arv
pikkus
laius
arv
pindala m2
kokku
jämelihv norm m2 /m2
vahelihv norm m2 /m2
peenlihv norm m2 /m2
teral. 60 m2
teral. 100 m2
teral. 180 m2
1
Lengi püstpuu
18
1240
140
3
3,125
9,374
0,08
0,08
0,08
0,750
0,750
0,060
2
Lengi ülemine rõhtpuu
9
1120
140
3
1,411
4,234
0,08
0,08
0,08
0,339
0,339
0,027
3
Lengi alumine rõhtpuu
9
1120
140
3
1,411
4,234
0,08
0,08
0,08
0,339
0,339
0,027
KOKKU:
17,84
KOKKU:
1,43
1,43
0,11

Viimistlusmaterjali arvestus:
Detail
Detaili mõõtmed mm
 
Viimistletavad pinnad
Viimistlusmaterjali kulu
jrk. nr
nimetus
arv
pikkus
laius
arv
pindala m2
kokku
krunt norm l/m2
krunt l
viim. mat norm l/m2
viim. kor- dade arv
viim.mat. L
1
Lengi püstpuu
18
1240
140
54
3, 1248
168,7392
0,12
20,2487
0,08
2
26,99827
2
Lengi ülemine rõhtpuu
9
1120
140
27
1,4112
38,1024
0,12
4,572288
0,08
2
6,096384
3
Lengi alumine rõhtpuu
9
1120
140
27
1,4112
38,1024
0,12
4,572288
0,08
2
6,096384
KOKKU:
244,944
KOKKU:
29,39
KOKKU:
39,19

Tehnoloogilise protsessi skeem

Detail
Universaal -ketassaag Ц 6-2
Rihthöövelpink CФ 4-4
Paksushöövelpink CП6-9
Universaalfreespink ФC -1
Vertikaalpuurpink CBП-2
Formaatsaag S350WS
Viimistlemine
Montaaž
jrk.nr
nimetus
arv
materjal
1.
Lengi püstpuu
18
Kuusk
X
X
X
X
X
X
X
X
2.
Lengi ülemine rõhtpuu
9
Kuusk
X
X
X
X
X
X
X
X
3.
Lengi alumine rõhtpuu
9
Kuusk
X
X
X
X
X
X
X
X

Tehnoloogilised kaardid

Detail
Lengi püstpuu
Tooriku mõõtmed mm
1300*150*50
Detaili mõõtmed mm
1240*140*42

Jrk.nr
Operatsiooni nimetus
Teostamiseks pingi või töövahendi nimetus
Lõikeinstrument
Märkused
Materjali järkamine ja lahkamine
Universaal-ketassaag
Saeketas
Ø350 mm
Tooriku saagimine musta mõõtu
Tooriku baaskülje ja –serva hööveldamine
Rihthöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
Baaspinna moodustamine
Detailide kalibreerimine
Paksushöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
Detailidele klaasi valtsi freesimine
Freespink
Haakfrees
Ø120/18 mm
Valts 12x15
Detailide mõõtusaagimine
Formaatsaag
Saeketas
Ø300 mm
Mõõtu saagimine
Detailide pahteldamine
Pahtlilabidad
Kuusepahtel
Detailide lihvimine
Kitsas lintlihvpink
80
Detailide kruntimine
Värvipüstol
Vahelihv
Lihvpink
Lihvpaber
180
Detailide värvimine
Värvipüstol

Detail
Ülemine lengi rõhtpuu
Tooriku mõõtmed mm
1300*150*50
Detaili mõõtmed mm
1120*140*42

Jrk.nr
Operatsiooni nimetus
Teostamiseks pingi või töövahendi nimetus
Lõikeinstrument
Märkused
1.
Materjali järkamine ja lahkamine
Universaal-ketassaag
Saeketas
Ø350 mm
Tooriku saagimine musta mõõtu
2.
Tooriku baaskülje ja –serva hööveldamine
Rihthöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
Baaspinna moodustamine
3.
Detailide kalibreerimine
Paksushöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
4.
Detailidele klaasi valtsi freesimine
Freespink
Haakfrees
Ø120/18 mm
Valts 12x15
5.
Detailide mõõtusaagimine
Formaatsaag
Saeketas
Ø300 mm
Mõõtu saagimine
6.
Otsa valtside tegemine
Formaatsaag
Saeketas Ø300
Otsavaltsi saagimine
7.
Detailide pahteldamine
Pahtlilabidad
Kuusepahtel
8.
Detailide lihvimine
Kitsas lintlihvpink
80
9.
Detailide kruntimine
Värvipüstol
10.
Vahelihv
Lihvpink
Lihvpaber
180
11.
Detailide värvimine
Värvipüstol

Detail
Alumine lengi rõhtpuu
Tooriku mõõtmed mm
1300*150*50
Detaili mõõtmed mm
1120*140*42
Jrk.nr
Operatsiooni nimetus
Teostamiseks pingi või töövahendi nimetus
Lõikeinstrument
Märkused
1.
Materjali järkamine ja lahkamine
Universaal-ketassaag
Saeketas
Ø350 mm
Tooriku saagimine musta mõõtu
2.
Tooriku baaskülje ja –serva hööveldamine
Rihthöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
Baaspinna moodustamine
3.
Detailide kalibreerimine
Paksushöövelpink
Noavõll
Ø125 mm
4.
Detailidele klaasi valtsi freesimine
Freespink
Haakfrees
Ø120/18 mm
Valts 12x15
5.
Vihmavee pleki valtsi tegemine
Freespink
Haakfrees
Ø120/18 mm
Valts 5x20
6.
Detailide mõõtusaagimine
Formaatsaag
Saeketas
Ø300 mm
Mõõtu saagimine
7.
Otsa valtside tegemine
Formaatsaag
Saeketas Ø300
Otsavaltsi saagimine
8.
Detailide pahteldamine
Pahtlilabidad
Kuusepahtel
9.
Detailide lihvimine
Kitsas lintlihvpink
80
10.
Detailide kruntimine
Värvipüstol
Vahelihv
Lihvpink
Lihvpaber
180
Detailide värvimine
Värvipüstol

Masinate vajadus

Puidutöötluspink
Nimetus
Mark
Lõikeinstrument
Etteanne
Võlli pöörded p/min
Universaal-ketassaag
Ц 6-2
Saeketas Ø350 mm
käsitsi
2850
Rihthöövelpink
CФ 4-4
Noavõll Ø125 mm
käsitsi
6000
Paksushöövelpink
CП6-9
Noavõll Ø125 mm
8-24 m/min
4570
Universaalfreespink
ФC -1
käsitsi
6000
Vertikaalpuurpink
CBП-2
Puur Ø8 mm
käsitsi
3000
Kitsas lintlihvpink
ШЛПС-5
Lihvpaber 80/120
käsitsi
25 m/s
Formaatsaag
S350WS
Saeketas Ø 315 mm
Saeketas Ø 100 mm
käsitsi
4200 p/min
8000 p/min

Tööohutusnõuded

RIHTHÖÖVELMASINAD
1. ENNE TÖÖD.
1.1. RIHTHÖÖVELMASINAD
1.1.1. Automaatsöösturiga pinkidel peab olema noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt.
1.1.2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis.
1.1.3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega.
1.1.4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust.
1.1.5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda.
1.1.6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud.
1.1.7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased , neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid.
1.1.8. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad.
1.1.9. Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda .
1.1.10. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil.
1.1.11. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil.
1.1.12. Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse šabloonita on keelatud.
1.1.13. Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse kindlalt vastu masinalauda.
1.2. PAKSUSHÖÖVELMASINAD.
1.2.1.Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda.
1.2.2. Tagasilöögikaitsed, olenemata sektsioonsete etteandevaltside olemasolust, peavad olema üles seatud kõikidele masinatele . Masinalaua esiotsa peab täiendavalt olema üles seatud kate kiikuvatest tagasilöögiplaatidest.
1.2.3. Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu.
1.3. MITMEKÜLJELISED HÖÖVELMASINAD.
1.3.1. Masinate etteandeseadmete ette tuleb üles seada masinast läbilastavate materjalide ristlõikepiirajad.
1.3.2. Masinatel , millel freesipead ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektriajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks.
1.3.3. Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldatava materjali laiuse järgi kinnitatava väljatõmmatava kaitsega.
1.4. TÖÖ AJAL
1.4.1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid.
1.4.2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm.
1.4.3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist.
1.4.4. Mitte hööveldada jäätunud puitu.
1.4.5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid.
1.4.6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist.
1.5. PÄRAST TÖÖD
1.5.1. Lülitada elektrimootor välja.
1.5.2. Puhastada tööpink ja töökoht.
1.5.3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile.
OHUTUSJUHEND PUIDULIHVIJALE
2. ENNE TÖÖD
2.1. Korrastada tööriided, nööpida või siduda kätised, panna pähe peakate .
lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada.
2.2. Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest;
hoolitseda, et põrand poleks libe.
2.3. Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud.
2.4. Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras.
Mitte hakata tööle, kui nad pole korras.
2.5. Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut.
4. TÖÖ AJAL
4.1. Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi.
4.2. Tööpink tuleb seisata:
- töökohalt ajutiselt lahkudes;
- rikete ilmnemisel tööpingi juures;
- elektrienergia katkemisel;
- tööpingi puhastamisel.
4.3. Liikuva laua ja surveseadisega lihvpinkidel peab lihvpingi ülemine töövaba osa olema kaitsega kaetud.
4.4. Pingil peab olema lihvpingi pingutamise ja töö ajal reguleerimise seadis.
4.5. Rebenenud, ebatihedalt liimitud ja ebatasaste servadega lihvpingi kasutamine on keelatud.
4.6. Kui lindi rattad on malmist , ei tohi lihvlindi liikumiskiirus ületada 30 m/s.
4.7. Lindi ratastele panemisel peavad lindi liimimise kohad paiknema lindi käigu suunas.
4.8. Konveieretteandega laialindilistel lihvpinkidel peab lihvlint olema täielikult kaetud.
4.9. Detailide väljumise poolses otsas peab lihvpingil olema kaitse, mis takistab töölise käte sattumist lindi ja pingi kere töölaua vahele.
4.10. Pingi ketaste töövaba osa peab olema kaitstud.
4.11. Tugisuundlatt ja töölaud peavad olema kindlalt ja jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm.
4.12. Väikeste detailide töötlemisel peab kasutama surveseadiseid, mis väldivad pingi juhi käte sattumise lihvkettale.
4.13. Kahe kettaga pingil peab ainult ühte ketast kasutades töövaba ketas olema kaetud.
4.14. Ketaste liikumiskiirus ei tohi ületada 30 m/s.
4.15. Lihvpaber tuleb kinnitada kettale tugevasti, tal ei tohi olla volte , kummis kohti ega muid vigu.
4.16. Lihvpaber peab vastama lihvketi läbimõõdule.
5. PÄRAST TÖÖD
5.1. Puhastada ja korrastada tööpink ja töökoht.
5.2. Korrastada tööriietus ja individuaalkaitsevahendid ning paigutada need selleks ettenähtud kohta.
5.3. Teatada vahetule ülemusele kõikidest töö ajal märgatud tööpingi riketest.
5.3. Pesta nägu ja käsi, käia duši all.
OHUTUSJUHEND TISLERILE
3. ENNE TÖÖD
3.1. Tuleb kanda ettenähtud töörõivaid ja panna nööbid korralikult kinni.
3.2. Käsisaed peavad olema teravad ja korralikult räsatud.
3.3. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.
3.4. Haamri vars peab olema kõvast puust ja ovaalne . Haamer peab olema tugevasti otsa kiilutud. Vars peab vaba otsa poole jämenema, et haamer seisaks paremini peos.
3.5. Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega anna pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa metallrõngas.
4. TÖÖ AJAL
4.1. Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal.
4.2. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mistahes juhuslikel esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada.
4.3. Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti.
4.4. Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas .
Töödeldav toorik tuleb kindlalt kinnitada.
4.5. Höövlist ei tohi laasta välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga.
4.6. Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel peab peitlit hoidma õigesti.
4.7. Materjali puurimisel tööpingil kasutatagu kelku.
4.8. Pikamõõtmeliste esemete kokkupanekul tööpingil ja töötlemisel kasutatagu tööpingi pikendit.
4.9. Pindade lihvimisel liivapaberiga tuleb viimane kinnitada klotsile.
4.10. Aknaraamide paigaldamisel kõrgel peavad olema üles seatud kaitsesirmid.
4.11. Puidutöötlemismasinatel ei tohi töötada ilma loata, vajalike kogemusteta ja tööohutust tundmata.
4.12. Vältimaks tööõnnetusi, tuleb täita järgmisi nõudeid:
- jälgida raamsae nööride pingu;
- saagimisel kasutada juhtklotsi;
- asendada rikutud tööriist korrasolevaga.
4.14. Tooteid ei tohi virnastada liiga kõrgelt, tooted tuleb virnastada nii, et oleks välistatud toodete allakukkumine ja virnade ümberminek.
4.15. Elektritööriistu, kantavaid liimikuumuteid tohib kasutada alles pärast vastava ohutusjuhendiga tutvumist.
5. PÄRAST TÖÖD
5.1. Tööpaik koristada laastudest, saepurust jm. jäätmetest.
5.2. Tööriistad üle vaadata ja panna oma kohale.
5.3. Korrastada riided.
6. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).
7. ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.

Kokkuvõte
Lõputööna tegin 9 aknalengi Mahu puhkemaja sööklale. Tööga ei ole täiesti rahul, kuna masinad millel töötasin ei ole kõige täpsemad ja selle tagajärjel tekkisid osadel detailidel defektid. Tegemist oli Rakvere Ametikooli tellimusega, kus oli suur hulk detaile ning kahjuks ei olnud võimeline õigeks tähtajaks valmis teha. Tulevikus aga loodan ka tislerina tööle saada, kuna see eriala huvitab mind.

Kasutatud kirjandus
Raamatud:
Puutööraamat
Puutöömeistri käsiraamat