korpus ja lõikeinstrument. Lõike instrumendid kinnitatakse elektrimootori või reduktori võllile (kui instrumendi pöörete arvu on vaja vähendada). Ilma reduktorita elektrikäsiketassaag (joon. 12, a) koosneb: 4 elektri mootor; 5 tugipaneel; 1 esimene käepide; 2 liikumatu kaitse; 7 liikuv kaitse; 8 saeketas; 11 saagimise sügavuse piiraja; saeketast koos elektrimootori eesmise osaga võib tõsta ja langetada vajalikule saetee sügavusele (maksimaalselt 70 mm). Reduktoriga elektrikäsiketassaag (joon. 12, b) on varustatud seadmega, mis lubab saetee sügavust reguleerida ja ka saeketta kaldenurka. Lõikeinstrumentideks elektrikäsiketassaagidel on saekettad kuni 250 mm risti, piki ja segasaagimiseks. Enne paigaldamist saekettaid kontrollitakse pragude ja kõveruste mitteolemasolu ja hambaid räsatakse (kõvasid lamplaatidega saekettaid ei tohi räsada) ja teritatakse. Elektritikksaagidega (joon
Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 . Põikikiudu saagimine : Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 . 2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 . Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale . Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda . Räsa suurus sõltub :
kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. Laia plaadi saagimine Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili vastu juhtlatti ja töölauda. Lükka ühtlase kiirusega. Ära püüa ärasaetud tükki enne saeketta peatumist eemaldada. Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmisel abilist. Nii
neid enamasti kasutada ka suurte vinklitena. SAE TÖÖPÕHIMÕTE Sõltumata sellest, kas saag on mõeldud kiiresti saagimiseks või kõverpindade saagimiseks, töötab see lihasjõul või elektriga, on sae tööpõhimõte puitu lõigates praktiliselt samasugune. Olenevalt sae tüübist töötavad hambad kui pisikesed peitlid või noaterad, eemaldades väikesi puiduosakesi, mis langevad saepuruna maha, ning moodustades saelehe paksusest veidi laiema saetee. KASUTATUD KIRJANDUS Puiduraamat www.google.ee
Viimastel aastatel levivad üha rohkem APJ treipingid, mida on eriti otstarbekas kasutada sari- ja masstootmisel. Metallilõiketreipink peab olema küllalt võimas, jäik (värisemiskindel), võimaldama suuri lõikekiirusi, olema kaua vastupidav, töötamisel ohutu ja lühikese masinaajaja abiajaga. Ketassaepink Ketassaepingi läbimõõt on 140-300 mm. Käsiratta abil saab saeketast kallutada 45º. Saeketast tõstetakse ning langetatatakse vända abil. Kiilnuga kasutatakse saetee lahtihoidmiseks, mis on nõgusa kujuga metall-leht. Lükkelatti kasutatakse detailide järkamiseks. Töölaud peab olema tugev ja tasane. Nurklihvija Nurklihvijaga saab lihvida ja lõigata metalle ning lihvida kive. Tuleb kasutada kaitseprille, kitlit, kindaid. Tähtsamad osad on käepide, korpus, mootor, ketas, kettakaitse, kettamutter, stopper. Nurgasaag Nurgasaega saab lõigata erineva nurga ning kalde all.
Tolmukott Pööratav laud "Tara" 3 Ketassaepink Ketassaepink koosneb põhiliselt kettast ja masinast mis selle pöörlema paneb. Selle tööriistaga lõigatakse puitu, metalli, plastikut ja muid materjale ning võib olla käeshoitav või töölauale monteeritud. Lõikamise ajaks kinnitatkse lõigatav detail kindlalt tööpingi külge ja ning saetera lõikab selle läbi.Lõikab ketas, mille küljes on hambad. Lõikel on kitsas saetee ja hea viimistlus.Lõige on sirge ja suhteliselt täpne. Saeketast kaitseb samasugune kaitse nagu nurgasaelgi, mis detailiga kokku puutudes eemaldub ning pärast ise tagasi libiseb Ülevalt kaitseb tera samasugune kaitse, kuid see ei liigu eest ära. 4 5 Höövelpink Höövelpinki kasutakse detaili pinna siledaks muutmisel.
Pikendusjuhtme tugi X. Ülekoormuslüliti Ketassaepink • Ketassaepink koosneb põhiliselt kettast ja masinast mis selle pöörlema paneb. • Selle tööriistaga lõigatakse puitu, metalli, plastikut ja muid materjale ning võib olla käeshoitav või töölauale monteeritud. • Lõikamise ajaks kinnitatkse lõigatav detail kindlalt tööpingi külge ja ning saetera lõikab selle läbi.Lõikab ketas, mille küljes on hambad. • Lõikel on kitsas saetee ja hea viimistlus. Lõige on sirge ja suhteliselt täpne. • Saeketast kaitseb samasugune kaitse nagu nurgasaelgi, mis detailiga kokku puutudes eemaldub ning pärast ise tagasi libiseb • Ülevalt kaitseb tera samasugune kaitse, kuid see ei liigu eest ära. Ketassaepink Puidufreespink • Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. • Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontaalfrees peamise spindli asendi järgi
Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumadad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150...300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul. Lintsae töölaud on sageli kallutatav. Lintsaage kasutatakse nii palkide ja prusside lahtisaagimiseks kui ka toorikute sirg- või kõverjooneliseks
Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
Ühel võllil on korraga mitu saeketast detaili laiuse määrab vaherõnga laius saeketaste vahel . Töö nr.2 – Plaatmaterjali juurdelõikuskaart väljatuleku protsent Töö nr.4 – Tappseotise eskiis Töö nr.5 – Kapi korpus Kontrolltöö . Konttroll töö . A 1 . Sae Korpus , hammasvöö , võlliava . Nimimõõdud : välisläbimõõt D , Võlliava läbimõõt d , korpuse paksus b , hamba laius B , Hammaste arv z4 3. Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu . Saetee laius määrab sae hamba paksus .
käigupikkus on 500…700mm. Alumisega ajamiga raamsael on käik ühtlasem aga käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused: saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised: suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk, saetud materjali pinnakvaliteet on ühtlane ja hea, saetud materjali mõõtmete täpsus, kitsas saetee, suhteliselt väike energiakulu 47
kohta. 3 Saed Elektrisaagidega saetakse: 1) laudu laiusele ja pikkusele, 2) laudadele ja prussidele valtse, 3) kraadisoone külgi sisse (näiteks trepiastmete jaoks), 4) prussidele tappe. Järkamiseks kasutatavad saed on oma tüübilt kas kett- või ketassaed. Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid. Käsiketassaag Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine. Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel
Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile
Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist. Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). 3 Samas suureneb terase haprus. Koobaltterased on tundlikud termilisel töötlemisel ülekuumutamisele. Nikkel tõstab terase plastilisust ja sitkust vähendades samaaegselt kõvadust. 2% niklilisand on ko- hustuslik lintsaeterastest, kus saetee laiendamiseks kasutatakse hammaste paksendamist. Kiirlõiketerased Terase lõikeomaduste parandamiseks viiakse legeeriva elemendina sisse suures koguses volframi (6%...18%). Viimasel ajal valmistatakse puidulõikeriistu ka nn poolkuumuskindlatest terastest, kus lisaks väiksemale volframi hulgale on suur kroomi sisaldus. Põhiline omadus on suur kõvadus, mille tõttu suureneb ka kulumiskindlus. Kiirlõiketeraste head omadused avalduvad alles peale termilist töötlemist (karastamine jne)
sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei
üldpindalast. Sama võib öelda ka haavikute ja hall-lepikute tagavara juurdekasvu kohta. Kolme majanduslikult kõige olulisema puuliigi - männi, kuuse ja kase - enamusega puistute seas on suurima tootlikkusega kuusikud. 5. Mootorsaagide keti höövelhamba külgtera ja põhjatera nurkade suurused kraadides. Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur. Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast. Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast. Sae ökonoomse töötamise eeltingimuseks on, et laast ei tohi olla ülemäära õhuke, sest siis me ei kasuta ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6...0,65 mm, selline laastu paksus on optimaalne.
Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). Tõusevad ka materjali magnetilised omadused ja tugevust, samas suureneb terase haprus, see tähendab et teras muutub peenestruktuurilisemaks. Koobaltterased on tundlikud termilisel töötlemisel ülekuumutamisele. Nikkel tõstab terase plastilisust ja sitkust vähendades samaaegselt kõvadust. Samuti tõstab terase korrosioonikindlust. 2% niklilisand on kohustuslik lintsaeterastest, kus saetee laiendamiseks kasutatakse hammaste paksendamist. Räni tõstab terase tugevust. Kontsentratsioonidel üle 2,5% väheneb terase plastilisus. parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust Titaan suurendab terase tugevust, kuumuskindlust ning ka tihedust ja moodustab terases peeneteralise struktuuri. KOKKUVÕTE Kuna tihti on vaja, et terased töötaksid erinevates tingimustes (näiteks konstruktsiooniterased
Lintsaagpingid: Lintsaag on saepink, mille lõikeriist on kinnise kontuuriga saelint. Kitsas hammastatud teraslint on pingutatud ümber kahe (harvemini kolme) lindiratta. Levinumad on vertikaalsed lintsaepingid, mille alumine lindiratas on ühendatud jõuallikaga, kuid kasutatakse ka horisontaalseid pinke. Saelint jookseb juhikute vahel ning sellest on paljastatud üksnes otseselt saagimiseks vajalik osa. Et saelint on kitsas, saab lintsaega saagida ka mööda kõverat kontuuri. Saetee on 2...5 korda kitsam kui ketassaagimise puhul, seega läheb vähem materjali kaduma. Ka võimaldab lintsaag tavaliselt saagida paksemat materjali (keskmiselt 150...300 mm) kui ketassaag. Et saelint on õhuke ja paindlik, on selle külgjäikus enamasti väike, mistõttu ei ole ka lõikepind sama kvaliteetne kui ketassaagimise puhul. Saetava materjali laiust piirab lintsae konstruktsioon; laiemate toorikute saagimiseks kasutatakse kolme lindirattaga pinki.
annaabi.ee 
