Treimine-lihvimine

Q: Mis on treimine?

Vastus leiad õppematerjalist: Treimine-lihvimine

Maisväli, Andre

Treimine-lihvimine (0)

Kutsekool - Ehitus - Puidutöö

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on treimine?

Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus- ja puiduosakond
MTK16
Andre Maisväli
Treimine ja lihvimine
Iseseisev töö
Juhendaja Aivar Krull
Tartu 2017

Sisukord

Table of Contents
Mis on treimine? 3
Ajaloost 4
Treipingi osad 5
Puidu treipeitlid ja nende jagunemine 6
Tegurid, mis mõjutavad treimist 9
Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele 10
Laastusurve lõikuri esitahule 11
Puidu surve lõikuri esitahule 11
Hõõrdejõud 13
Töödeldava pinna kvaliteet 14
Ettevalmistus treimiseks 16
Tooriku paigaldamine treipinki 16
Peitli hoidmine ja käsitsemine 18
Ohutusnõuded 19
Puidu lihvimine 21
Elektrilised käsitööriistadest lihvijad 22
Lihvpinkide jagunemine 22
Viimistluse eesmärgid 23
Taldlihvmasin 25
Ekstsentrik taldlihvmasin 26
Lintlihvmasin 27
Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvmasin 28
Nurklihvija 29
Otslihvmasin 30
Nõuanded lihvimismasina kasutajale 31
Ohutusjuhised lihvimismasina kasutajale 32
Ohutusjuhised nurklihvmasinale 33
Trummellihvpink 34
Ketaslihvpink 35
Kitsas lintlihvpink 36
Lailihvpink 37
Ostsilleeriva spindliga lihvpink 38
Tööohutus lihvpinkidel 39
Kasutatud kirjandus 41

Mis on treimine?

Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada kogu tooriku pinna ulatuses.
Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimisšabloone (trepi-, rõdu - ja veranda käsipuudetoed).
Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne.
Lõikerežiimi elemendid treimisel
Lõikerežiimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus.
Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga<{1000}}} meetrit minutis, kus

π – pii
D – lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites.
n – tooriku (spindli) pöörete arv minutis.

Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti . Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera püsivusaeg 4 korda.

Ajaloost

Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil.
Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku. Sellistel pinkidel kinnitati toorik tsentrite vahele ja pandi pöörlema vasakus käes oleva vibuga või kasutati töö teostamisel õpipoisi abi, kes liigutas vibu edasi- tagasi.
Hiljem lisati, orienteeruvalt 13 sajandil, treipingile pedaal (jalapuu), mis andis võimaluse treipingis olevat toorikut pöörlema panna jala abil ning tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi.
Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike.
Tooriku ühesuunaline pöörlemine saavutati alles ratastreipinkide leiutamisega. Algul töötati ratastreipinkidel kahekesi, hiljem ühendati ratas jalapuuga, mis võimaldas väiksemaid esemeid ka üksinda treida.
Mida aeg edasi, seda rohkem arenesid ka treipingid . Tööd mehhaniseeriti, treipingid seati üles veskite juurde, kasutades nende käimapanemiseks vee või tuule energiat. Mõned puidutöömeistrid ehitasid maja katusele väikese tuuleveski , mille abil said nad oma treipinki käitada.

Treipingi osad

Tehnika ja teadus arenes edasi.
Elektrimootori leiutamise järgselt lisati treipinkidele elektrimootor, mis lihtsustas ning kiirendas veelgi puidu treimistöid.
Tänapäeval on kasutusel väga palju erinevaid puidutreipinke, küll lihtsamaid, küll keerukamaid, automaat - ning programmjuhtimisega masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks.
Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad.

treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga ,
5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi
8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter,
10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk ,
13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob.

Puidu treipeitlid ja nende jagunemine

Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks.
Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm.
Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on:
taganurk () 10- 12°
teritusnurk () 25- 40°
esinurk () 45- 55°
Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel.
Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s,
kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning
keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s.
Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm.
Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm
Kuna puidu treimine toimub tooriku pöörlemise tulemusena, siis tuleb teada seda asjaolu, et kihtide mahavõtmise tagajärjel väheneb lõikekiirus ja detaili läbimõõt ning halveneb pinna kvaliteet.
Tuleb arvestada, et kooriv ja siluv treimine on erinevad ning siluval treimisel on laastu paksus vaja hoida kogu aeg ühesugune.
Puidu treimist teostatakse erinevate puidu treipeitlite abil ja kuna puidu treipeitleid on erinevaid, siis tihti on ühesugusel peitlil mitu erinevat nimetust . See võib ajada algaja segadusse , kuid põhilised treipeitlid on:

õõnespeitel

kaarpeitel

kaldpeitel

mahalõikepeitel

Õõnespeitel, kõige tähtsam puidutreiali tööriist.
Kasutatakse puittooriku kiireks lõikamiseks ümmarguseks toorikuks, kausside ja plaatide, aluste, nõgusprofiilide ja muude detailide treimiseks.

Kaarpeitel, kasutatakse sisemiste ja välimiste läbimõõtude kaapimiseks ja pinna ebatasasuste vähendamiseks.

Kaldpeitel, kasutatakse kolmnurksete soonte , ribide jne tegemiseks.

Mahalõikepeitel, kasutatakse materjali otselõikamiseks või mahalõikamiseks. Samuti kasutatakse kaapimiseks ja läbimõõtude paika seadmiseks.
Kuid peale eelpool nimetatud peitlite on olemas veel mitmesuguseid eripeitleid e. spetsiaalpeitleid. Neid kasutatakse erinevate vormide ja kujundite treimiseks.
Puidu treipeitlite eripäraks on veel see, et need peavad olema pikema käepidemega ja neid ei tohi kasutada tappide valmistamisel, millede tegemisel on vaja kasutada haamrit.
Õõnespeitel
Lõikepeitel
Ümarnina peitel
Kaldpeitel

Peenpeitel

Tegurid, mis mõjutavad treimist

Puidu treimisel tuleb kindlasti teada ja tunda tegureid, mis mõjutavad treimist ning treitava detaili kvaliteeti.
Nendeks on:

puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele
laastu surve lõikuri esitahule
puidu surve lõikuri esitahule
hõõrdejõud

Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele

Sõltub järgmistest teguritest:

Puidu kõvadus - see on puidu omadus vastu panna teise keha sisse lõikumisele. (Seda ei tohiks segi ajada tugevusega, mis on puidu omadus vastu panna välisjõu toimele- paine , tõmme , nihe , vääne ).
Puidu liigid on erineva kõvadusega ja avaldavad seetõttu lõikamisele ka erinevat vastupanu. Kui lugeda männipuidu vastupanuvõime võrdseks 1-ga, siis saarel 1,75 ja tammel on 1,55 ; kasel 1,25; haaval 0,85 ; pärnal 0,8.

Lõikamise suunast - kui lugeda lõikejõud piki lõikamisel võrdseks 1-ga, siis külglõikamisel on see väärtus 0,6 ja otslõikamisel 5-6.

Lõikuri teravus – lõiketöötlemisel (puidu treimisel) on lõikeriista teravusel oluline tähtsus ning kaua töötanud lõikur nürineb ning töö sooritamiseks võrreldes algperioodiga tuleb kasutada peaaegu kaks korda suuremat jõudu. Lõikuri teravuse püsivuse suurendamiseks kasutatakse seetõttu lõike servadel eriteraseid.

Teritusnurga suurusest - väikese teritusnurga puhul on puidu kiudusid kergem läbi lõigata, kuid siis on tera osa õhuke ja võib kergesti murduda. Suurema teritusnurga puhul on lõikejõud suurem, kuna teratipu kõverusraadius on suurem.

Puidu niiskus - niiskussisalduse piirides 0 - 30%-ni on niiskema puidu kõvadus
peaaegu kaks korda väiksem. Tänu sellele on niiskema puidu kiudusid kergem läbi
lõigata, sest puit on plastilisem. Niiskuse suurenemine üle 30% enam lõikejõudu ei
mõjuta.

Laastusurve lõikuri esitahule

Sõltub järgmistest teguritest:

Laastu ristlõike suurusest - mida pikem ja laiem on laast , seda suuremat survet avaldab see lõikuri esitahule ning põhjustab vajaduse suurema lõikejõu järele.

2) Lõikenurga suurusest - suurema lõikenurga puhul liigub laast järsemalt vastu lõikuri esitahku ning laastu painutamiseks läheb vaja suuremat jõudu. Kui suurendada lõikenurka 45° -ilt -85° -ni, siis läheb pikilõikamisel kuni 2,8 korda suuremat jõudu tarvis.

Puidu tugevusest - laastu murdmiseks ja painutamiseks vajalik jõud , mis sõltub eeskätt lõigatava materjali painde tugevusest.

Lõikekiirus - mida suurem hetkkiirus antakse lõikamisel tekkinud laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada. Lõikekiiruse suurendamisel suureneb vastupanu lõikamisel.

Puidu surve lõikuri esitahule

Sõltub järgmistest teguritest:

Taganurga suurusest - väiksema taganurga puhul suureneb lõikuri tagatahu ja puidu kokkupuutepind. Tänu sellele tuleb lõikuri puitu surumiseks tunduvalt rohkem jõudu rakendada. Kui aga suurendada taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk. See aga põhjustab lõikuri mehaanilise tugevuse languse.

Lõikenurga suurusest - kui väikse nurga puhul tekib terava lõikuriga lõigates
lõikurit puitu tõmbav jõud, siis suure lõikenurga all lõigates vastupidiselt tõrjutakse
lõikur puidust välja.

Lõikuri teravus - nüri lõikuri puitu surumiseks vajatakse suuremat jõudu. Nagu
füüsikast teame, on üksteise suhtes liikuvate pindade vahel hõõrdejõud, järelikult
eksisteerib see ka lõikuri ja puidu vahel.

Hõõrdejõud

Sõltub järgmistest teguritest:

Laastu survest lõikuri esitahule ja puidu survest lõikuri tagatahule-
järelikult eespool märgitud jõududest ja neile mõjuvatest teguritest.

Puidu niiskusest - niiskuse kasvades hõõrdetegur lõikuri pinna ja puidu vahel suureneb. See kutsub esile ka hõõrdumise suurenemise. Eriti oluline ja märgatav on niiskuse mõju kinnisel lõikamisel, kuna sel juhul tekib täiendav hõõrdejõud ka lõikuri külgtahkude ja puidu vahel.

Töödeldava pinna kvaliteet

Kvaliteeti mõjutavad tegurid.
Töödeldud pinna kvaliteeti hinnatakse pinnakareduse mõiste järgi. Pinnakaredus määratakse vastavalt töödeldud pinnal esinevate ebatasasuste suurusele. Puidu töötlemisel hinnatakse pinna karedust karedusklassi abil, kusjuures esimesele klassile vastab kõige madalam pind. Lõikamise tagajärjel saadud pinna kvaliteet sõltub järgmistest teguritest:
Laastu lahti lõhestumise vältimine :
Lõikamisel tuleb vältida laastu eraldumist lahti lõhestamise teel, kuna lõhe tekkimisel toimub kiudude eraldumine üksteisest kohtades, kus puit on omavahel nõrgemini seotud. Lõhe vältimiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid:

kasutatakse laastumurdjat
kasutatakse suuremat lõikenurka
kasutatakse survetuge
mahavõetava kihi paksus võetakse õhem

Lõikamise suunast - lõikamisel saadud pinna kvaliteedi järgi reastuvad lõikamise
suunad järgmiselt- külglõikamine, pikilõikamine ja viimaks otslõikamine.
Puidu iseloom - sirgekiuline puit annab parema pinna kvaliteedi kui salmiline puit.
Puidu niiskusest - puidu kiudusid muljudes lõiketera poolt arendavate jõududega
deformeeritakse puidu pinda, niiskel puidul on aga omadus pärast muljumist taastada oma
kuju erinevalt kerkides. Kuiv puit ei lase ennast nii palju deformeerida.
Lõikuri teravus - terav lõikur lõikab puidu kiud paremini läbi ilma neid muljumata
ja rebimata.
Teritusnurga suurus - väikese teritusnurga puhul lõikab lõikur puidukiud puhtamalt
läbi, kuid lõikur võib hakata vibreerima, mis põhjustab ebatasast pinda.
Taganurga suurusest - väikese taganurga puhul suureneb puidu ja lõikuri kokkupuute pind, mis põhjustab ebatasasust ja väga väikese taganurga puhul võib tekkida ka põletusjälg.
Lõikekiirusest - mida kiiremini liigub lõikur, seda kvaliteetsema pinna saab. Suure
lõikekiiruse puhul lõigatakse puidu kiud enne läbi, kui nad jõuavad tera ees koolduda
või murduda.
Peale eespool mainitud tegurite toimub pöörleval lõikamisel ka kinemaatiliste
lainete teke. Kinemaatilised lained põhjustavad samuti pinna kvaliteedi languse. Lainete suurus sõltub eendekiirusest, lõikeservade arvust, instrumendi läbimõõdust ja detaili pöörlemiskiirusest.

Ettevalmistus treimiseks

Enne treimise alustamist tuleb ette valmistada treitav toorik, esmalt eemaldada detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad. Puidu treimiseks vali selline materjal, millel puuduvad oksa kohad.
Joonlaua abil tee kindlaks ja märgi ära töödeldava detaili mõlema otsa tsentrid . Töödeldava detaili mõlemasse otsa puuri tsentri augud ja anna seejärel töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha kuju.
Eriti kõva puidu korral on töödeldavale detailile kaasaveotsentri poolsesse otsa vaja teha sälgud.

Tooriku paigaldamine treipinki

Kui toorik on ette valmistatud, aseta treitav toorik korralikult treipinki. Jälgi ohutustehnikat.
Kinnita tsentreeritud töödeldav detail esi- ja tagapuki tsentrite vahele.
Keera tagapuki käsiratast seni, kuni ujutsenter tungib töödeldavasse detaili.
Keera käsiratast veerand pöörde võrra tagasi ning lukusta tagapuki spindel.
Peitli tugi säti võimalikult töödeldava detaili lähedale 3- 5 mm kaugusele ja kinnita see korralikult treipingi külge.
Tsentrite vahel treimisel seatakse tööriista tugi ligikaudu 3 mm telgjoonest kõrgemale.
Keera töödeldavat detaili käega ringi ja kontrolli, kas see on tsentrite vahel kindlalt kinni ning pöörleb vabalt.
Jälgi, et treitav detail ei puutuks vastu peitli tuge ega sängi.

Peitli hoidmine ja käsitsemine

Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed .
Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse.
Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne.
Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer -, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist - ja kaldettenihet.
Treida on võimalik tangentsiaal-, telg -, ja radiaalsuunas.
Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega . Seda lõikamisviisi kasutatakse pikkade ja peente esemete välistreimisel.
Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks.
Radiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel, kuid lõikeriist liigub ristiettenihkega pöördkeha raadiuse suunas. Seda lõikamisviisi kasutatakse otstreimisel ja sisse- ning läbilõikamisel.
Treimis instrumenti juhi alati mõlema käega ja ettevaatlikult!

Ohutusnõuded

Puidutöötlemisseadmed võivad ebaõigel kasutamisel muutuda ohtlikuks. Seepärast tuleb nendel töötades järgida vastavaid üldisi ohutuseeskirju ning samuti ka järgmisi märkusi.
Mitte ühegi tööpingiga ei tohi töötada narkootiliste ainete, alkoholi või mingi ravimi mõju all viibides . Mitte kunagi ei tohi jätta töötavat seadet järel valveta. Enne töökohalt lahkumist tuleb seade alati välja lülitada.
Hoida lapsed ja kõrvalised isikud töötamispiirkonnast ohutus kauguses.
Elektrilisi puidutööriistu ei tohi kasutada kergestisüttivate vedelike või gaaside läheduses.
Kontrollida üle võimalused tuletõrjevahendite ja tulehäire kasutamiseks ning tulekustuti käsitsemiseks, jätta meelde nende asukoht.
Elektrilist tööpinki ei tohi kasutada tolmuses keskkonnas ega vihma käes.
Puidutolm on plahvatusohtlik ja samuti võib see kujutada ohtu tervisele.
Mõnede troopiliste puuliikide, aga ka kõvapuiduliste lehtpuude, nagu kask ja tamm, puidutolm on klassifitseeritud vähktõve tekkimist soodustavate ainete hulka.
Kasutada alati sobivat tolmueemaldusseadet, tolmumaski ja kaitseprille.
Puidutreipink peab olema paigaldatud nii, et selle ümbruses oleks küllaldaselt ruumi ohutuks töötamiseks ja töödeldava eseme käsitsemiseks, samuti peab töökoht oleme hästi valgustatud.
Kindlasti tuleb hoida põrand tööpingi ümbruses puhtana, vabana materjalijääkidest, õlist ja määrdeainetest.
Enne tööpingil töötama asumist tuleb lugeda tervikuna läbi ja endale selgeks teha treipingi kasutusjuhendi sisu. Kasutusjuhendit tuleb hoida tööpingi läheduses, kaitstuna mustuse ja niiskuse eest.
Tööpingi konstruktsioonis ei tohi teha mingeid muudatusi. Iga päev tuleb kontrollida enne seadme käivitamist selle seisukorda ja ohutusseadiste paigaldatust. Kui need ei ole korras, ei tohi töötamist alustada ning seadme kaitsmiseks tahtmatu sisselülitamise vastu tuleb pistikupesast välja tõmmata toitekaablipistik.
Puidutreipingid on konstrueeritud ainult puidu treimiseks. Muude materjalide töötlemine pole lubatud ning seda võib teha ainult erijuhtumitel.
Puidutreipingi sihipärane kasutamine eeldab ka kinnipidamist kõigist töökaitse nõuetest, seadme kasutusjuhendis esitatud käsitsemis- ja hoolduseeskirjadest.
Tööpingil tohivad töötada vaid selle käsitsemist ja hooldamist tundvad isikud, kes on teadlikud seadmega töötamises peituvatest ohtudest. Järgida tuleb töötajale kehtestatud vanusepiire.
Puidutreipingiga töötaja peab olema vähemalt 18-aastane, õppur vähemalt 16-aastane ja ta võib töötada ainult järelvalve all.
Kasutada tohib ainult tehniliselt laitmatus seisukorras seadet.
Töötamise ajal peavad oma kohal olema kõik seadme ohutusseadised ja kaitsekatted.
Rikked, mis võivad ohustada teie julgeolekut, tuleb viivitamatult kõrvaldada.
Tuleb olla tähelepanelik!
Kogu tähelepanu tuleb koondada tööoperatsioonile ning väsimuse korral ei tohi treipingiga töötada.
Jälgida tuleb järgnevaid töökaitse juhendeid ning nendest peab kinni pidama .
Enne puidu töötlemist treipingis eemaldada töödeldavalt detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad.
Märgista toorikule tsentrid ja puuri tsentri avad selle mõlemale otsale.
Seejärel anna töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha (ümar) kuju.

Puidu lihvimine

Lihvimine on kaapimisel põhinev lõiketöötlemine ning lihvimisel kasutatakse suure kõvaduse, tugevuse ja haprusega looduslike või tehislikke peenestatud aineid ehk abrasiive. Abrasiivid liimitakse riide või paberist alusele spetsiaalsete vaikliimide abil. Lihvriiete ja paberite valmistamisel kasutatakse põhiliselt elektrokorundi, ränikarbiidi, räni ja peenestatud klaasi ning teisi abrasiive.
Lihvimisel on oluline protsessist osavõtvate abrasiivterade hulk, kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline.
Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga. Lihvimisel on üsna oluline tähtsus kontaktpinna suurusel, mida arvestatakse erineva teralisusega abrasiivide puhul.
Vajaliku eendekiiruse leidmiseks, et tagada nõutav pinna kvaliteet tuleb leida lihvimise eritootlikus, mis erinevatel abrasiivmaterjalidel on erinev. Kuna põhiline materjal mida kasutatakse lihvriiete ja paberite puhul on elektrokorund, siis määratakse selle eritootlikus ja arvestatakse ka lihvmaterjali kulu tootele.
Puidu lihvimine võib toimuda kitsa või laia lihvlindiga. Lihvlint võib olla kettakujuline või paigutatud õhkrullile.
Mitme erineva abrasiivmaterjali kasutamisel (tavaliselt leht- või rullmaterjali korral) ei tohiks abrasiivide numbrite vahe olla üle ühe. Näiteks kasutades abrasiivi nr. 100, siis järgmine lihvmaterjal oleks nr. 150, mitte 200.

Elektrilised käsitööriistadest lihvijad

Elektrilised käsitsi lihvimise tööriistad jagunevad:

Taldlihvmasin
Ekstsentrik taldlihvmasin
Lintlihvmasin
Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvija
Otselihvmasin e. otslihvija
Nurklihvija

Lihvpinkide jagunemine

Lihvimispingid jagunevad üldiselt:

Trummellihvpingid – horisontaalsed, vertikaalsed , ülemise-, alumise- ja kahepoolseasetusega. Üldjuhul 1-3 trumlilised. Kasutatakse materjalide kalibreerimiseks.
Ketaslihvpingid – ühepoolsed, kahepoolsed
Kitsas lintlihvpingid – vabalindiga, liikuva töölauaga – käsiettenihkega, masinettenihkega.
Lailihvpingid – vertikaalsed, horisontaalsed
Faasi lihvpingid
Narmaslihvpingid ( lamell lihvijad)

Viimistluse eesmärgid

Parem välimus – tekstuuri esile tõstmine.
Viimistlus peab kaitsma õhu, UV-kiirguse ja niiskuse eest.
Kaitsma määrdumist ja tõstma hügieenilisust.

Viimistlemise eesmärgid:

Läbipaistev – poleerimine, õlitamine, vahatamine, lakkimine , lasuurvärvidega katmine .
Läbipaistmatu – värvi, emailidega e. lasuuridega katmine.

Viimistluskatted liigitatakse vastavalt kilemoodustile gruppidesse:

Polüester
Polüuretaankatted

Viimistlemise tehnoloogiline protsess:

Pinna ettevalmistamine
Katte pealekandmine
Töötlemine, vääristamine

Pinna ettevalmistamine viimistlemiseks
Katte kvaliteet oleneb, kuidas on pind ette valmistatud.
Pinna ettevalmistamine jaguneb 2 etappi :

Laudsepaettevalmistus – valgeviimistlus
Viimistlus ettevalmistuseks

Viimistletava pinna laudsepa ettevalmistus on vajalik mõlema viimistluse puhul:
Oksad , praod jms. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunal põhimaterjaliga kokkulangevate lappide, kiilude, korkidega.
Läbipaistval viimistlusel on korkimist, lappimist ja kiilustamist lubatud ainult mitte esipindade juures. Viimistlemisele kuuluvaid vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtiseid kohti, pragusid, liimi läbitungimist, muljutisi ja kriime. Viimistlemisele minevad pinnad mööblitoodete korral peavad olema siledad. (Läikivatel pindadel tulevad ka kõige väiksemad ebatasasused esile!) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda klapphöövlitega, siluhöövlitega, kaaplehtedega, abrasiivmaterjalidega

Taldlihvmasin

Taldlihvmasinal muudetakse elektrimootori pöörlev liikumine ekstsentrikülekande abil lihvimistalla võnkuvaks liikumiseks. Põhiliselt toodetakse ristküliku, ruudu ja kolmnurkse ( delta ) tallaga lihvimismasinaid. Lihvimistallale kinnitatakse lihvimispaber kinnitusklambri või takjakinnitusega. Lihvimispaberis peavad tolmu eemaldamiseks olema avad. Need avad peavad kattuma lihvimistallas olevate avadega. Sel juhul toimib mootori võllil oleva ventilaatori tolmu imemissüsteem, mis suunab tolmu tolmukotti või filtersüsteemi. Avade puudumisel saab need ka ise lihvimispaberisse vajutada . Selleks kasutatakse augustusplaati e. perforeerimisplaati või vajutatakse need ükshaaval.

Ekstsentrik taldlihvmasin

Ekstsentriklihvmasina lihvtalla ekstsentrilisele liikumisele antakse parema töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Enne uue lihvimispaberi kinnitamist tuleb tald puhastada tolmust ja mustusest. Tolmueemaldussüsteem suunab tolmu tolmukotti või filtrisüsteemi.

Lintlihvmasin

Lintlihvmasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule. Selle rulliku ülesandeks on panna liikuma lihvimislint. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv lindi pingutushoob. Uue lindi paigaldamisel tuleb jälgida, et lindil oleva noole suund ühtiks masinal oleva noole suunaga.

Kolmnurk lihvimismasin e. deltalihvmasin

Deltalihvija on kolmnurkse lihvtallaga lihvija, mis sobib eriti nurkade, servade ja raskesti ligipääsetavate kohtade peenlihvimiseks. Töötamise põhimõte sama nagu taldlihvijal.

Nurklihvija

Nurklihvijas e. rahvakeeli „relakal“ suunatakse mootori võlli pöörlev liikumine koonushammasratasülekandega 90 kraadi nurga all spindlile. See on vajalik tööriista ohutumaks ja mugavamaks käsitsemiseks. Nurklihvijaid kasutatakse erievate metallide, kivimite ja puidu kuivtöötlemiseks-lihvimiseks, lõikamiseks, värvi ja rooste eemaldamiseks, poleerimiseks ning raspeldamiseks.

Otslihvmasin

Peale nurklihvija kasutatakse lihvimis- ja lõiketöödel ka otslihvmasinat, mis tööpõhimõttelt ja kujult sarnaneb universaalfreesile. Otslihvijat kasutatakse väiksemate detailide ja avade töötlemiseks ning suuremat täpsust nõudvates tööpiirkondades.

Nõuanded lihvimismasina kasutajale

Ära kasuta lihvimisel liigset jõudu ega kiirust, sest nii koormad üle lihvimismasina või rikud lihvimispaberi. Laki või värvi lihvimine kiiretel pööretel ummistab lihvpaberi. Samuti võivad sulada tallal olevad takjakinnituse nailonnagad.
Kitsaid pindu ei ole soovitatav tald- ja ekstsentriklihvijaga lihvida (pind muutub kumeraks). Lahenduseks on pakina lihvimine.
Surve lihvimisseadmele peab olema ühtlane. Vajutamine lihvtalla äärele rikub küllalt kiiresti lihvtalla tasapinnalisuse või purustab lihvpaberit hoidvad nailonnagad.
Lintlihvmasinatel tuleb uus lihvlint vastavast regulaatorist tasakaalustada. Tasakaalustamata lindil võib töö käigus tekkida ristsuunaline liikumine, mille tulemusena see rullikutelt maha jookseb või masina korpust lihvima hakkab. Sama viga võib seoses lindi venimisega esineda ka töö käigus.
Ummistunud lihvpaberid saab puhastada puhastuspulgaga, heleda kummitükiga, terasharjaga või polüetüleenkile tükiga.

Ohutusjuhised lihvimismasina kasutajale

Kasuta töökaitsevahendeid. Eriti väldi tolmu sattumist hingamisteedesse. Tamme- ja saaretolm on kantserogeenne ehk vähki tekitava toimega.
Enne lihvpaberi paigaldamist veendu, et tööriist oleks vooluvõrgust lahti ühendatud.
Täida tuleohutusnõudeid, kuna töö käigus tekkiv tolm võib olla plahvatusohtlik ( kergmetallid ). See võib juhtuda siis, kui lihvimistald on üle kuumenenud.
Tühjenda tolmumahuti õigeaegselt. Soovitatav on tühjendada tolmumahuti, kui see on poolenisti täitunud.
Enne seadme töölauale asetamist veendu, et see on täielikult seiskunud.
Ära unusta käivituslülitit lukustatult tööasendisse.

Ohutusjuhised nurklihvmasinale

Kasuta alati kaitseprille, tolmumaski ja töökindaid. Töö käigus tekkiv tolm võib olla plahvatusohtliku või vähki tekitava toimega (asbestitolm). Seetõttu tuleb jälgida ka tuleohutuse nõudeid. Kontrolli, et tööpiirkonnas ei oleks kergestisüttivaid esemeid.
Töötamisel terasharja, kummist lihvimistalla või lamellkettaga kasuta käekaitset.
Jälgi, et kettakaitse asuks tööriista kasutaja pool.
Kasuta ainult käepidemega seadet ja kinnita käepide mugavaimasse asendisse.
Kettal näidatud pöörlemissuund peab vastama masinal näidatud pöörlemissuunale.
Vigastatud või suurema lõikeketta jäägi kasutamine on keelatud.
Enne töö alustamist kontrolli seadme korrasolekut eelneva käivitamisega tühikäigul.
Töödeldava esemega kokkupuutel peab nurklihvija töötama juba täispööretel.
Lõikekettale ei tohi avaldada külgsuunalist survet, st lõikeketast ei tohi kasutada lihvimiseks.
Nurklihvija kasutamisel jälgi, et toitejuhe ei satuks töötlemispiirkonda.
Lõiget alusta eseme servast.
Liiguta nurklihvijat ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas.
Ketta pöörlemise aja ei tohi ketta lukustusnupule vajutada.
Teemantketta ülekuumenemisest või nürinemisest annab märku sädemevöö ümber töötava ketta. Ülekuumenemise puhul tuleb ketast jahutada tühikäigul. Nürinemise puhul tuleb teha mõni lühikene terituslõige näiteks silikaattellises.

Trummellihvpink

Trummellihvpink on masin puitdetailide ja plaatmaterjalide lihvimiseks trumli välispinnale kinnitatud lihvmaterjaliga. Seda pinki kasutatakse mööblikilpide karestamiseks, kalibreerimiseks raamide puhastamiseks . Trumlile kinnitatakse sobiva teralisusega lihvmaterjal. Vastavalt teralisusele häälestatakse trummel puidukihi kindlale paksusele. Detailid antakse ette konveieri abil. Trumli kõrguse reguleerimine käib kruvimehhanismi abil.

Ketaslihvpink

Pingi lõikeelemendiks on lihvketas. Lihvketas on kinnitatud võllile ja käivitatakse kiilrihmadega. Lihvketta töölaud on kallutatav. Lihvketast kasutatakse sahtlite sobitamisel.

Kitsas lintlihvpink

Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200mm ja selle liikumiskiirus ca 20m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt , et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel.

Lailihvpink

Lailihvpink on mitme otstarbeline lihvpink tisleritöödeks. Pingi head omadused on: kerge ja turvaline kasutada, usaldusväärne ja lihvpinna hea kvaliteet. Pingi töö meenutab suuresti paksushöövelpingi töö ning liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailihvpingiga.

Ostsilleeriva spindliga lihvpink

Sügavate ja laiade detailide, esiservade, kitsaste sisemiste kõveruste, horisontaalsete ja vertikaalsete pindade diagonaal -lihvimiseks.

Tööohutus lihvpinkidel

Lihvpingid

Abrasiivmaterjali kandvad pöörlevad elemendid peavad olema hoolikalt tasakaalustatud.
Kõik lihvpingid peavad olema varustatud tolmukoguritega.
Lihvpingid peavad olema varustatud seadistega, mis väldivad staatilise elektrilaengu tekkimise.
Väikeste ja kõverajooneliste detailide lihvimisel tuleb kasutada erirakiseid käte vigastamise vältimiseks.
Lihvpinkide elektriseadmestik ja mootorid peavad vastama nõutavale plahvatusohtlikkuse klassile.

Lintlihvpingid

Liikuva laua ja surveklotsiga lihvimismasinatel peab lihvlindi ülemine töövaba osa olema kaetud kaitsekattega.
Masinal peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks ja reguleerimiseks töötamise ajal.
Rebenenud, ebatihedalt liimitud , ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud.
Lihvlindi liikumiskiirus malmist lindirataste puhul ei tohi ületada 30 m/s.
Lindi peale tõmbamisel lindratastele peavad tema liimitud kohad paiknema lindi käigu suunas.
Konveieretteandega lailihvpink peab olema täielikult kaetud kaitsekattega.
Detaili väljumise poolses otsas peab asetsema kaitsekate, mis takistab töölise käsi sattumast pingi ja töölaua vahel.

Trummellihvpingid

Veomehhanismil peab olema liikuv kaitsevari, mis takistab töölise käsi ja riideid pinki sattumast.
Lihvlint tuleb trumlile kinnitada tugevalt, ilma voltideta ja väljaulatuvate otsteta.
Spiraalselt peale tõmmatud lihvlint peab olema terve, lindi pealmine , kattev ots asetsema trumli pöörlemissuunale vastupidi.
Lihvlindi kinnitusseadmete pingutid olgu kindlad ja korras ning tagagu lihvlindi tiheda liibumise vastu trumlit kogu selle pealispinnal.
Eendurvaltsid ei tohi olla vildakad ega omada defekte pealispinnal.

Ketaslihvpingid

Ketta töövaba osa peab olema kaetud.
Pingi tugisundlatt ja laud peavad olema jäigalt kinnitatud nii, et nad ei kõiguks ega vibreeriks. Laua ja ketta tasapindade vahelise pilu laius ei tohi olla üle 5 mm.
Väikeste detailide töötlemisel tuleb kasutada hoiderakiseid, mis väldivad pingijuhi käte tõmbamise lihvkettale.
Kui kahe kettalisel masinal kasutatakse ainult ühte ketast, peab töövaba ketas olema kinni kaetud.
Ketaste ringkiirus ei tohi ületada 30 m/s.
Lihvpaber tuleb kettale tugevasti kinnitada. Ei tohi olla volte, kummunud kohti ega muid defekte.
Lihvpaberi suurus peab vastama lihvketta läbimõõdule.

Kasutatud kirjandus

Urmas Kuusik „Elektrilised käsitööriistad“ 2005
https://et.wikipedia.org/wiki/Treimine
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/puidu_treimine.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/mis_on_puidu_treimine.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/lhike_ajalooline_levaade.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/treipingi_osad.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/puidu_treipeitlid.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/erinevad_peitlid.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/puidu_vastupanu_kiudude_lbilikamisele.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/laastusurve_likuri_esitahule.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/hrdejud.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/tdeldava_pinna_kvaliteet.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/treimine_tsentrite_vahel.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/tooriku_paigaldamine_treipinki.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/peitli_hoidmine.html
http://www.jkhk.ee/oppematerjal/treimine/tkaitse.html
https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_13378106.jpg
http://www.vester.ee/PILDID/Treipingid/TU2506suur.jpg
http://e-ope.khk.ee/ek/2010/puidu_masintootlemise_tehnoloogia/Tookoha_korraldamine/lihvimine.html
https://www.tooriistamaailm.ee/media/catalog/product/cache/2/large/940x940/b8be0d2b999ea61c1ed95053ea1fd2d5/g/s/gss23ae.jpg
https://www.hansapost.ee/globalassets/productassets/images/e252fd252fd252fd252fedddd776fb43d06cdb0f508005398e1ef4d9c356_bo5041.jpg?preset=ProductView
https://www.tooriistamaailm.ee/media/catalog/product/cache/2/large/940x940/b8be0d2b999ea61c1ed95053ea1fd2d5/0/6/06032a1120.jpg
https://www.bosch-do-it.com/ee/et/isetegemine/teadmine/entsueklopeedia/deltalihvija.jsp
https://www.tooriistamaailm.ee/media/catalog/product/cache/2/large/940x940/b8be0d2b999ea61c1ed95053ea1fd2d5/g/d/gda280ep.jpg
https://patmar.ee/wp-content/uploads/2017/02/Nurklihvija-G23ST-2000W230mm-600x238.jpg
https://www.tooriistamaailm.ee/media/catalog/product/cache/2/large/940x940/b8be0d2b999ea61c1ed95053ea1fd2d5/g/g/ggs_8_ce.jpg
https://shop.koneita.com/4306-thickbox_default/nova-56c-rumpuhiomakone.jpg
https://www.tooriistamaailm.ee/media/catalog/product/cache/2/large/940x940/b8be0d2b999ea61c1ed95053ea1fd2d5/2/0/200090108.jpg
https://annaabi.ee/Lihvpingid-m46710.html
http://novamachinetools.com/15265-thickbox_default/nova-sb-108-hiomakone.jpg
http://www.markuss.ee/pics/31456211041_23022016090401/md/buldog-5-houfek.jpg
https://media.stokker.com/prod/o/339/95371339.jpg
http://www.e-ope.khk.ee/ek/2012/moobli_ja_puittoodete_viimistlemine/masinad_ja_seadmed/masinpinkide_tohutus.html

.ODT Laadi alla originaalfail 42 lk · .odt · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andre Maisväli Õppematerjali autor

Põhjalik ja sisukas töö treimisest ja lihvimisest.

Treimine lihvimine puidutöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Treipink ja metalli töötlemine

Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

pdf

Tootmistehnika Eksam

............................ 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. .............................

Tootmistehnika alused

ppt

Lihvpingid

- kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks). Lihvimine Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest.

Puiduõpetus

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :

Materjaliõpetus

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid,

Masinaelemendid

pdf

Lõiketöötluse KT nr. 2

o Keerme treimine; Keerme freesimine; Keerme töötlus keermepuuriga; Keerme töötlus keermelõikuriga. o Treimisel võib spindel pöörelda päripäeva või vastupäeva. Ettenihe võib olla spindli poole või eemale. Tööriista paigutus normaalne või pööratud. o Freesimisel saab töödelda nii sise- kui väliskeermeid. Saab töödelda paremat ja vasakkeeret. Lihtne töödelda suure nominaalmõõduga keermeid.  Keermete treimine o Keerme kujundamiseks on vajalik pöörlev liikumine ja pöörlemisega kooskõlastatud keerme teljega paralleelselt toimuv kulgev liikumine (ettenihe). o Keermete treimine on universaalne keermestamise meetod, mis võimaldab töödelda põhimõtteliselt igasuguse profiili ja suunaga sise- ja väliskeermeid.  Kallutusnurga reguleerimine o Reguleerimine toimub teraplaadi alusplaadi vahetusega.  Laastu murdmine

Lõiketöötlus

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala

docx

Konstruktsioonimaterjalid e eksamiks kordamisküsimused

Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi 73. Lõiketöötlus (koorivtöötlus ja lihvimine)- koorivtöötlus: toimub suurel kiirusel, pinna kvaliteet ei ole väga oluline. Lihvimine: pind peab olema sile ja mõõtmed peavad olema täpsed. Kasutatakse ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muudel meetoditel. 74. Uued töötlusmeetodid (elektrofüüsikalised- füüsikaliskeemilised töötlemismeetodid)- eelised- peaaegu puuduvad mehaanilised koormused, ttödeldavus ei sõltu materjali meh omadustest, keerulised materjale saab töödelda lihtsate liikumistega. Puudused: madal tootlikus ja pingid on kallid. 75

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia

Rohkem sarnaseid