1. päev - Üldfüüsilise vormi parandamine Seeria Surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10 Lendamine küljele trenazööril 3 x 8 - 10 Ületõmme hantliga (pullover) 3 x 8 - 10 Küünarvarte sirutamine trenazööril 3 x 8 - 10 Küünarvarte kõverdamine hantlitega istudes 3 x 8 - 10 Jalapress trenazööril 3 x 8 - 10 Jalgade kõverdamine trenazööril istudes 3 x 8 - 10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3 x 8 - 10 Keresirutus horisontaalsel alaseljapingil 3 x 10 - 12 Jalgade tõsted kaldpinnal 3 x max Märkused:
1. Treening - Rind, bitseps, kõht Harjutus seeriad kordus Surumine kangiga (Pos.) 4 4-6 Surumine kangiga (Neg.) 4 4-6 Surumine kangiga 4 4-6 (vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6
1. Treening - Rind, bitseps, kõht Harjutus seeriad kordus Surumine kangiga (Pos.) 4 4-6 Surumine kangiga (Neg.) 4 4-6 Surumine kangiga 4 4-6 (vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6 Tõmme plokil ülalt ette 4 4-6
- kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud: - keretõsted kangiga - Lähteasend - 15 korda- 20 sekundi jooksul 4. Plankasend foam-rullil: - asendi hoidmine 20 sekundit. 5. Harkseis: - käte tõstmine kõrvale nurkselt alla hantlitega - Lähteasend - 12 korda- 20 sekundi jooksul 6. Harkseis: - Käte kõverdamine poolkükkides - Lähteasend - 15 kordust- 30 sekundi jooksul 7. Sulgseis: - sulghüpped hüppenööriga - 100 hüpet 30 sekundi jooksul 8. Toenglamang pihud kohakuti: - käte kõverdamine bosupallil. (pingi poolel) - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 9. Selililamang jalad kõverdatult maas, käed all kõrval: - alakere tõsted rodendo palliga säärte vahel - lähteasend - 15 korda- 30 sekundi jooksul 10. Harkseis käed kõrval nurkselt üles:
lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel. 6 Joonis 1. kätekõverused Rippes kätekõverdused on keharaskuse tõstmine maapinnalt kõrgemale kasutades käte- ja seljalihaste jõudu. Joonis 2. rippes kätekõverdused 7 Kükid on jalalihaste jõu abil põlvede kõverdamine nii, et põlved ei läheks üle varvaste. Joonis 3. Kükk 8 Õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel. Harjutust sooritatakse tavaliselt rööbaspuudel või paralleelselt kõrvuti olevate torude peal. Joonis 4. õlavarre kolmpealihase kõverdamine keharaskusel 9 Kõhulihased Joonis 5. kõhulihased 10 3. UURINGU KORRALDUS
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4
.. 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel.
liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetad käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Kätelseis
toime arv Soojendusosa Koordinatsiooniharjutus mängulises vormis Ole tähelepanelik! Jõuharjutus kätele: põlvtoenglamangus käte 8 Tugevad käed! kõverdamine ja sirutamine Harjutused kerele: kallutused ette, kõrvale, taha; 4+8 Sirged jalad! kereringid, kerepöörded Harjutused jalgadele: väljaaste, väljaastekükk, 2+2+2 Sooritada väljaseadekükk + fikseerimine igas asendis 10 sek vahelduvalt mõlema jalaga
olukorras seejuures tuleb erilist rõhku panna õlgade kõrguse säilitamisele või nende kerkimisele. Keha peab olema täielikult väljasirutatud enne maandumist, mida soodustab pea taha viimine. Joonis 2 Käte ja keha asend 1.5 Maandumine Hüppe viimaseks faasiks on maandumine, mis peaks olema sujuv. Maandumine toimub sirutatud ja pooleldi pinge all olevatele jalgadele, kus esimesena maanduvad varbad. Peale seda toimub üleminek täistallale ja jalgade kõverdamine. Rindkere osas säilitatakse sirutatud asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad
Tõukesuusa poolne kepp on natuke eespool. Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu · Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole · Suuskade V-nurk on üsna suur · Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis · Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid · Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb
rühma esinemisharjutusi. Akrobaatilised asendid on mitmesugused püsi (2sek) või hetkpüsi (1sek) asendid, mis võivad esineda ka liikuva keha lennufaasis, näiteks kägarasend salto sooritamisel. Salto on akrobaatikaelement, mille käigus inimese keha teeb õhus täispöörde ümber keha keskme, nii et pea jääb vahepeal alaspidi. Tirel ette- toengkükist (käed 30- 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha- sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees),veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega
1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale.
ja lõpeb reite kokkuviimisega. Veel enne, kui jalad on põlveliigestest täielikult sirgunud, algab jalgade lähendamine. Tõuke keskel pöörduvad kõrvale suunatud pöiad üha rohkem sissepoole, kusjuures jalatallad tõukavad vett järjest suurema pinnaga. Kokkuviimine lõpeb pöialabade sirutusega, mille tulemusena tallad suurendavad väikese, kuid jõulise liigutusega jalgade töö produktiivsust. Jalgade ettevalmistav liigutus - jalgade kõverdamine toimub seevastu aeglaselt. Brassilöök on individuaalselt väga varieeruv ja tehniliselt komplitseeritud. Veel 30- ndatel aastatel kujutati brassilööki ette kiilutaolisena s.t. arvati et edasiviivaks jõuks on jalgade vahelt kiilutaoliselt vee väljasurumine ning seetõttu püüti sooritada hästi laia lööki. Liblikujumise tekkimisega osutus kitsas, tõukeline löök produktiivsemaks ning tänapäeval välditakse laia lööki
Harjutuste valikul tuleb lähtuda tegevuse toengpõlvitusest; Pugemisharjutus – käpuli, kõhuli või toengpõlvituses poetakse millegi ülesannetest ja tingimustest 7. Õpetamisel tutvustab õpetaja lapsi põhiliste lähteasenditega: Käte alt läbi; Ronimine juurdevõtusammuga; Vahelduva sammuga ronimine Hüplemine ja hüpped asenditega, liigutustega (tõstmine, langetamine, hoog, lõdvestamine, kõverdamine, sirutamine, Eesmärk: 1. Aitab kaasa vereringe – ja hingamissüsteemi arengule; 2.Arenevad kogu kere lihased; 3. ringitamine, vibutamine); Jalgade asendid ja liigutused- tõus päkkadele, laskumine kükki, kägarasse, Soodustab liikuvuse, vastupidavuse, osavuse, julguse ja liigutuste koordinatsiooni arengut; 2 – 3
Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ja see on ka osa spordist. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusui, väledust ning koordinatsiooni. Pea igat spordiala, kus on täielik kehaline liikuvus lühikestes ja tugevasti kontrollitud liikumise pursetes, saab pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette
5. Treeningusagedus vähemalt 2 korda nädalas Käte jõuharjutused. Tagatoengus kätekõverdused oToetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. oJälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. oNüüd lasku alla ning siis jälle üles. Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, kuid kui hantlid puuduvad võib kasutada ka veega täidetud pudeleid. Küünarvarte kõverdamine oLähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud.(joonis 1) oNüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. (joonis2) oHarjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt.(joonis3) 1. 2. 3. Küünarvarte sirutusharjutused
Ega Toomas alati juures polnudki. Aga vahepeal tuli Valtrit turgutada ja tehnikale rohkem tähele panu pöörata, rohkem tegelda tehnika õpetamisega. Kerejõustikualade kõrvalt mängis Valter oma viie- kuue 8-12 aastase seltislisega palju võrk- ja korvpalli. Suvel korraldati midagi kahepäevase kümnevõistluse taolist, milles olid kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, hoota kaugushüpe, jalgade tõstmine rõngastel, käte kõverdamine kangil ja rööbaspuudel, võrkpalli mäng üks ühe vastu, muidugi seda tehti vähendatud väljakupiirides, ning korvpalli vabavisked. Kui Valter oli üheksa-aastane, olid TV olümpiastardid juba täies hoos ja Külvetitel oli kindel plaan neist osa võtta. Selleks korraldati eelneva suve jooksul seitse mitmevõistlust. Pallimängud jäid tookord tagaplaanile, põhiline oli kergejõustik. Kergejõustikualadele kulus poistel viis- kuus korda nädalas 2-4 tundi. Kui väsisid siis puhkasid
3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest Kolmanda arengukuu lõpuks 1)kõige suurem loote pea 2)nahk väga õhuke 3)loode hakkab ennast liigutama-varvaste kõverdamine, osaesise naha kortsutamine, pöidla imemine Neljas arengukuu 1)algab luude kujunemine 2)loode aktiivsem 4)võimalik eristada juba sugu Viies arengukuu 1)emagi hakkab tundma loote liigutusi 2)kasvamine aeglustub 3)kuulda juba ka südamelööke 4)loode kuuleb, tajub ema häält Kuues arengukuu 1)nahk voldiline, sest kasvab teistest organitest kiiremini 2)selgesti eristatavad silmad, kulmud Seitsmes arengukuu 1)naha alla hakkab moodustuma rasvkude, loote kehavormid muutuvad ümaramaks
Samuti on huvitavad kapid ja sahtlid, nende sisu. Seetõttu tuleb kõik ohtlikud esemed liigutada kõrgematesse kappidesse. Laps hakkab tahtma ise süüa. Selleks võiks püree või pudru söömise ajal anda talle lusika. Muidugi tuleb arvestada, et kogu lapse ümbrus saab ilmselt toiduga kokku. Väike ilmakodanik avastab põnevate mänguasjadena ka majas asuvad toolid ja nendele ronimise. Enamik beebisid teab, kuidas toolile üles ronida, kuid ei tea, kuidas uuesti alla saada (põlvede kõverdamine ja ka püstiasendist istuli laskumine on lastele palju raskem väljakutse, kui me seda arvame). Võib julgustada last toolile ronima, kuid peab olema sealjuures alati ise kõrval. Seejärel peab last aitama toolilt alla tulemisel, toetades teda, põlvi ja jalgu sobivalt asetades (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG ÜHETEISTKÜMNENDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps liigub vabalt ja kiirelt neljakäpukil; istub iseseisvalt ja kindlalt
tõmme surumine Vastu lauda tõmme Hantlitega selili Hantlitega alt tõmme Kerepöörded surumine (triitseps) kettaga Kükid ühel jalal Ülevalt kukla taha Hantlitega käte Vastu lauda tõmme tõmme kõverdamine (biitseps) Hantlitega käte Istudes kätega kere Rinnale võtt Keretõsted kõverdamine vastu tõmbed (biitseps) Kõhulihased Kõhulihased Nädal Seeriad x Maht (kordused Intensiivsus (% Kiirus kordused kokku) 1 KM) (korduste arv
Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus . Kõik detailid võivad olla valmistatud : Monoliitsena ühest tükist ( näit. saematerjalist, plaatmaterjalidest ) Koostatuna osadest kasutades liimühendust (näit., sõrmjätkatud prussid, liimkilp) Konstruktsioodides tuleks eelistada koostatu (liimitud) detaile kuna : Need muudavad vähem oma kuju (kaardumine, kõverdamine) võrreldes monoliitsete detailidega On homogeensemea struktuuriga – seega tugevamad Puiduriketele (näit. okste) mõju tugevusele ja välimusele on väiksem . Kõik detailid võivad olla valmistatud : Monoliitsena ühet tükist ( näit. massivpuidust , plaatmaterjalidest ) Koostatuna osadest kasutades liimühendust nt : sõrmjätkatud prussid, liimitud toorik liimkilp. Pealistatauna spooniga nt : sees puitlaastplaat, pinnal spoon .
Tugiasend – suusad rööbiti, üks suusk veidi ette lükatud. Sahkasend – suusaninad lähestikku, kannad laiali. Käärasend – suusaninad laiali, kannad lähestikku. Väljaseadeasend – üks, sirge koormusvaba jalg ette lükatud, teine koormatud jalg taga kõverdatud. Klassikaline jalatõuge – jalatõuge suusajäljes tõukamiseks peatatud suusalt taha alla. Uisutõuge - jalatõuge käärsuunas libisevalt suusalt taha kõrvale. Tõukepaine – jala kõverdamine jalatõuke sooritamiseks. Tõukel pidamine – suusa seisatamine surve järsu suurendamisega klassikalise jalatõuke ajal. Tugijalg=tõukejalg – koormatud, tõukeks valmistuv ja tõuget sooritav jalg. Vabajalg=hoojalg – tõuke lõpetanud, koormusest vaba ette pendeldav jalg. Libisemine – suusa/suuskade edasiliikumine lumel. Vaba libisemine – libisemine inertsi- või raskusjõu mõjul lihasjõudu kasutamata. Triivimine – libisemine paralleelsetel suuskadel külgsuunas.
Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2.plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7.psühholoogilised testid- RESTQ Sport, POMS; vaatlused, küsimustikud, koormustaluvus ja väsimustunde määramine 8
Kumbagi ei saa kõrvale jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus
· Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor,
valmisoleku treeningu põhiosaks ning vähendavad vigastuste võimalusi. Venitus- ja lõdvestusharjutused kiirendavad taastumisprotsessi ja parendavad treeningust väsinud lihaste olukorda. 28 KEHALISTE VÕIMETE KONTROLLTESTI NR 1 (KVKT-1) kasutatakse kaitseväelaste kehaliste võimete kontrollimiseks kevad-suvisel ja sügis-talvisel perioodil. Tingimused: · test koosneb kolmest kehalisest harjutusest: · käte kõverdamine toenglamangus ( 2 minutit ); · tõus istesse selili lamangust (2 minutit); · 3200 m jooks; · harjutusi sooritatakse staadionil, võimlemislinnakus või selleks kohandatud kohas; · puhkepaus harjutuste sooritamise vahel 10 - 20 minutit; · testi tulemus arvestatakse välja punktitabeli alusel; · käte asend on sooritajale sobiva laiusega, jalad on koos või kuni õlgade laiuseni hargis;
annaabi.ee 
