Praktika aruanne - Tallink: Baltic Queeni ladu (3)

TALLINNA TRANSPORDIKOOL
Arvi Koovit
Praktika aruanne
Juhendaja : Ly Svistun
Talinn 2011

Sisukord

3
SISSEJUHATUS 3
1. VEOKORRALDAJA - LOGISTIK 4
1.1 Töötingimused 6
1.2 Tööväljavaated 9
2. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 10
2.1 Töökorraldus ja tööohutus 12
2.2 Ettevõttes kasutatav inventar ja tehnika 13
2.3 Taara ja alused 13
2.4 Tellimuste ja arvete koostamine 14
3.PRAKTIKA ANALÜÜS 15
KOKKUVÕTE 18
Kasutatud kirjandus: 19
LISAD 20

SISSEJUHATUS

AS Tallink Grupp, laeval Baltic Queen on hea koht, kus oma klienditeeninduse oskused käiku panna ning samas ka inglise keelt rohkelt harjutada ning paar sõna ka rootsi keelt selgeks saada. Praktika toimus ajavahemikus 01.02.2011-20.05.2011 m/s Baltic Queeni laos, mille viisime läbi graafikus kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Töögraafikut oli võimalus ka ümber muuta, juhul kui riigieksamid jäid tööaega. Sellest tulid ka muudatused minu graafikus, mis muutusid vastavalt 03.05.2011-25.05.2011; 31.05.2011- 20.06.2011 kolmeks nädalaks. Praktika kestis 720 tundi.
Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soov oli praktika teostamine merel ja külastada samaaegselt ka välismaad ning jätta endale piisavalt aega trenniks jõusaalis kui ka riigieksamiteks õppimiseks. Arendada oskusi meeskonnas töötamises ja luua endale võimalus hiljem merel töötada eelisega, et olen enne merel töötanud ja tunnen laeva elu. Praktika koha sain Kärt Petersonile kirjutades, kes käis ka koolis praktikakohti tutvustamas.
Praktika ajal jälgisin Värska Stilli ehk Värska gaasita kauba liikumist laos ja kauba liikumist laost poodi. Käsitlesin veokorraldaja tööd laevas ja õppisin tundma laevas kasutatavaid tellimisprogramme.

1. VEOKORRALDAJA- LOGISTIK

Veokorraldaja ülesanneteks on veotellimuste vastuvõtmine ja vedude vastuvõtmine. Ta peab oskama paljusid keeli , et suhelda klientide ja välispartneritega. Oskama koostada arveid. Veokorraldajaks sobib inimene, kellel on teadmised logistikas ja klienditeeninduse kogemus. Hea keelte, arvuti oskus, stressitaluvus ja koostöövalmidus. Ta isik, kes ekspedeerimislepinguga kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel. Veokorraldaja töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga. Selle, mis on just see “õige”, määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga.

Logistika - alane töö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid üheskoos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljaliikumine ning kiire ja täpne transpordikorraldamine.

Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sellega kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.

Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev .
Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinnaga ning kokkulepitud kvaliteediga. Selle, mis on just see “õige”, määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga.
Logistik töötab mõnel järgmistest ametikohtadest: logistik, logistikajuht, logistikaosakonna juht, logistikaspetsialist, ekspedeerija, ostujuht .
Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi:

transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine , pakkumiste hinda-mine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs;

transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korral- damine , veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestussüsteemi haldamine , autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus;

ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus );

varude juhtimine - vajaduste analüüs, planeerimine, sortiment , kulude hindamine, varude optimeerimine ;

hangete ja ostudega tegelemine - ostutoimingud , ostuvalik, lepingute sõlmimine, ostuga seotud protsesside edasiarendamine, tarnijasuhted ;

materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine - vajaduste analüüs, prognoosid , vajalike materjalide ja varude tagamine, protsesside analüüs ja täiustamine;

tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem. Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega.
Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega.
Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd. Ta juhib kauba käitlemisprotsessi laos kauba vastu-võtmisest kuni selle loovutamiseni. Tema tööülesandeks on ettevõtte ladustus- ja jaotustegevuse kavandamine, juhtimine ja koordineerimine . Ühtlasi tegeleb ta laoinventari ja seadmete planeerimise ja kasutuse korraldamisega (kaubariiulid, tõstukid jms). Osakonnajuhatajana on tema vastutusel ka kulukontroll ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine ja jäätmete töötlemise organiseerimine – suunab prügi ladustamist ja äraviimist. Ta korraldab ja juhib lao igapäevast tööd, tegeleb laopersonali väljaõppe ja töö kontrollimisega, esindab struktuuriüksust oma ettevõttesisestes ja -välistes suhetes.
Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, siirdamise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate ning transpordiettevõtete esindajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd.
Veokorraldaja tegeleb logistika ja hanketegevuse planeerimise, koordineerimise ja arendamisega – ta korraldab ettevõttes nii sissetulevate kui väljaminevate kaupade liikumist. Veo-korraldaja ülesandeks on ettevõtte logistika tegevuse operatiivne juhtimine, jälgimine ja kontroll. Olenevalt ettevõtte tegevusest võib logistikaalane töö hõlmata nii kodumaiseid kui rahvus-vahelisi kaubaliine.
Kaubakäsitleja tegeleb kaupade komplekteerimise, kliendi teenindamise, saatelehtede aktsepteerimise ja arvete väljastamisega. Samuti on tema tööülesandeks kauba peale- ja maha- laadimine , saabunud kauba kontrollimine, kauba kodeerime ostutellimuse alusel, saabunud kaupade sisestamine arvutisüsteemi arvete alusel, lao korrashoid ning inventuuridel osalemine.
Ettevõttel, kellel puudub oma logistikaosakond, tuleb vastavat teenust sisse osta. Kui kauba sihtkohaks on välisriik, osutab logistikafirma lisaks veoteenusele ka tolliteenust (tolli-deklaratsioonid jms).

1.1 Töötingimused

Logistiku peamiseks töökeskkonnaks on kontor ning ametlikuks tööajaks 8 tundi päevas. Kuna töö sisaldab palju korraldamist, jooksvate probleemide lahendamist ning situatsiooni analüüsi, siis on logistiku töö suhteliselt aktiivne ja liikuv ning toimub pidevalt muutuvas olukorras, sisaldades samas ka rutiinseid tegevusi. Lisaks kontoritööle (valdavalt arvutitöö erinevate tarkvaradega, erineva dokumentatsiooni ja andmestikega) tuleb suhelda klientide ja hankijatega, liikuda ringi seoses erinevate asjaajamistega (ametkonnad, kliendid, hankijad , laod, jne), suhelda palju telefonitsi, lahendada probleeme jooksvalt. Sageli on nendeks piiriületamisega seotud probleemid, tegemata jäetud laeva-broneering või näiteks pühadeperioodil transpordile iseloomulikud viivitused (jõulud, aastavahetus , riigipühad).
Logistiku töö on vaheldusrikas, kiiresti muutuv ja arenev ning väljakutseid pakkuv. Töö iseloomust tulenevalt peab logistik olema kättesaadav ka väljaspool tööpäeva ning olema valmis vajadusel ka kohale tulema .
Logistiku töövahenditeks on arvuti, spetsiaalne tarkvara (varude juhtimise programmid , materjalide juhtimise programmid, laoprogrammid, veokorraldusprogrammid) ning tele-kommunikatsioonivahendid. Üheks levinumaks eriprogrammiks on Autoroute, mis võimaldab korraldada transporti maailma kaartide süsteemis. Sisestades programmi kauba lähte- ja sihtkoha, arvutab see välja täpsed vahemaad ja kuvab liiklemiseks võimalikud maanteed ja suunad.
Sõltuvalt sellest, kas teenuse ostja puhul on tegemist tootmisettevõtte, hulgimüüja, jaemüüja, teenusepakkuja , organisatsiooni või riigiasutusega, on ka ettevõtte klientuur väga erinev.
Laotöötajate (kaubakäsitlejad) põhiliseks töökeskkonnas on ladu, mille korrashoiu peavad laotöötajad tagama jooksvalt, põhitoimingute kõrvalt. Laotöötajate ametlik tööpäev kestab 8 tundi, kuid sageli kujuneb olukord selliseks, kus tellimusi laekub tööpäeva jooksul oodatust rohkem, mistõttu võivad tööpäevad kesta hiliste õhtutundideni.
Laotöötajate töö on oma olemuselt must ja tolmune, neile on asutuse poolt ettenähtud ka vastavad töörõivad (püksid, jakk, jope ), mille regulaarse pesu ja korrashoiu tagab tööandja. Lisaks kuuluvad tööriietuse hulka veel töökindad ja olenevalt ettevõttest ka jalanõud.
Füüsiline koormus on logistiku töös minimaalne, kimbutama kipuvad kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad – seljavalud, kanged liigesed , samuti silmahädad. Seevastu vaimne koormus on üsna suur, sest logistiku töö nõuab suurt täpsust nii vedude õigeaegsel korraldamisel kui ka teiste riikide logistikutega võõrkeelsel suhtlemisel. Tähelepanu ja kiire reageerimisvõime on antud ameti puhul olulised märksõnad.
Laotöötaja puhul on füüsiline koormus just peamine märksõna. Kaupade maha- ja peale laadimisel ning nende ühest kohast teise paigutamine eeldavad head füüsilist vormi ja vastupidavust . Kuna kaubad saabuvad peamiselt suurtes kogustes , on nad reeglina paigutatud kaubaalustele, mille transportimiseks kasutatakse vastavat tõstukit. Selleks on vajalik ka tõstukijuhilubade olemasolu. Ajapikku võivad raskest füüsilisest koormusest kimbutama hakata seljavalud.
Logistiku töös on vajalikud järgmised teadmised ja oskused: võõrkeelteoskus, arvutioskus, teadmised majandusest, raamatupidamisest, õigusaktidest, väliskaubandusest, kaubavedudest, logistikast, varude, ostude ja materjalide juhtimisest, rahvusvahelistest konventsioonidest, personalijuhtimisest, keskkonnajuhtimisest; tarneklauslite tundmine ; laojuhtimine ; logistika kuluarvestussüsteemide tundmine, prognooside ja analüüside koostamine ning erinevate analüüsi- ja võrdlusmetoodikate tundmine; varude juhtimise strateegiate, jaotusstrateegiate, varude paiknemise strateegiate tundmine; hinnakujunduspõhimõtete tundmine, lepingute lugemise ja sõlmimise oskus; planeerimisoskused; riskide juhtimise, projektijuhtimise ja protsessijuhtimise oskused.
Võõrkeeltest omab eriti suurt tähtsust vene keel, kuna Venemaa turg on väga suur ning veoteenuste osakaal sinna ning teistesse vene keelt kõnelevatesse riikidesse on märkimisväärne.
Logistiku töö eeldab verbaalset ja matemaatilist võimekust, organiseerimisvõimet, korrektsust ja täpsust. Olulised märksõnad on veel hea teenindusvalmidus , kohuse- ja vastutustunne , kiire otsustamisvõime, analüüsivõime ning pinge- ja stressitaluvus. Töö paremale sujumisele tulevad veel kasuks orienteeritus tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust.
Laotöötajatelt (kaubakäsitlejad jt) eeldatakse vähemalt keskharidust, soovitavalt aga vastava kutsehariduse olemasolu. Logistikaalsed algteadmised selle toimimis-mehhanismidest on olulised ka laotöötajale. Kui vastavad teadmised tööle asunud laotöötajal puuduvad, viiakse kiirkoolitus läbi ettevõttesiseselt.
Praktika omab logistiku erialal väga suurt tähtsust. Omandada tuleks see mõnes ekspediitorteenust osutavas ettevõttes. Laotööd on aga võimalik praktiseerida mitmetes hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes.
Logistiku elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata võõrkeeltele, geograafiale, kasuks tuleb ka üldine hea tase reaalainetes.

1.2 Tööväljavaated

Tüüpilised logistika valdkonnaga seotud ning logistikaalaseid teadmisi eeldavad töökohad on logistik, logistikajuht, ostujuht, veokorraldaja, kaubakäsitleja, laojuhataja, laopidaja.
Logistikajuhti tuleb pidada kõrgemaks tasemeks, mis Euroopa ettevõtetes on tihti tippjuhtkonna ning strateegilise juhtimise tasand. Logistik traditsioonilises mõistes tähendab Euroopas spetsialisti, kes omab head erialast väljaõpet ning laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi.
Seoses ettevõtluse ja kaubavahetuse kasvuga, uute logistika-ja jaotuskeskuste rajamisega ning ettevõtete teadlikkuse kasvuga logistikast kui ühest võtmevaldkonnast ettevõtete konkurentsivõimelisuse tagamisel on huvi ja nõudlus logistikavaldkonna spetsialistide järele kasvanud tohutu kiirusega. Häid logistikuid otsitakse lausa „tikutulega” taga ning hea spetsialist saab ka väga konkurentsivõimelist palka. Kahtlemata on logistiku elukutse perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Globaalsed kaubanduse ja logistika trendid ning kohatine lausa logistika “buum” annavad alust eeldada, et Eesti puhul on see kõik veel ees.

2. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Tallinki kaubamärgi juured ulatuvad tagasi aastasse 1989, kui Soome-Nõukogude ühisprojektina asutati ettevõte Tallink. Ühisettevõte oli eelkõige mõeldud turistide transportimiseks ligikaudu 80-kilomeetrisel mereteel Helsingi ja Tallinna vahel. Oma esimesel tegutsemisaastal, 1990. aastal käitas ettevõte ainult ühte prahitud laeva Tallink, millega Helsingi-Tallinna marsruudil veeti umbes 166 000 reisijat. 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks ja see tõstis kiiresti riigi atraktiivsust turismisihtkohana , enamasti soomlaste hulgas. Kasvavale nõudlusele vastamiseks prahtis ettevõte 1993. aastal laeva Georg Ots, mis kuni tolle ajani konkureeris ettevõtte oma praamiga. 1993. aastal, kui riigiettevõte Eesti Merelaevandus omandas kõik Tallinki aktsiad, saavutas ettevõte aastas transporditud reisijate arvu ühe miljoni piiri.
1994. aastal asutati operaatorfirma nimega EMINRE, et jätkata Tallinki kaubamärgi kasutamist. 1990ndate keskpaigaks oli välja kujunenud Helsingi-Tallinna transporditurg, kuna üha enam ja enam reisijaid eelistas meelelahutuslikumale kruiisikontseptsioonile kiiremat transporti. Selle tulemusena pandi Helsingi-Tallinna marsruudil käima kiirpraamid. Need suutsid vedada reisijaid ühest pealinnast teise ligikaudu ühe tunni ja 40 minutiga, konventsionaalsed kruiisipraamid võrdlusena kolme ja poole tunniga.
1998. aastal saavutas Tallink aastas transporditud reisijate arvu kahe miljoni piiri ja pani käiku oma esimese laevaliini Rootsi ja Eesti vahel (Kapellskär-Paldiski). 2001. aasta jaanuaris avati Stockholm-Tallinna liin. Kasvustrateegia elluviimist jätkati täiendavate kruiisi - ja kiirpraamide ostmise ja uutesse laevadesse investeeringute alustamisega. Esimene Tallinki jaoks ehitatud kõrgklassi kruiisipraam Romantika anti üle 2002. aastal.
2003. aastal sai rahvusvahelise erainvesteerimistehingu kaudu Tallinki aktsionärideks grupp institutsionaalseid investoreid. Erainvesteering, mille kogusumma oli 37 miljonit eurot, hõlmas nii Tallinki uute aktsiate emissiooni kui ka olemasolevate aktsiate müüki Tallinki suurima aktsionäri Infortari poolt. See investeerimistehing võimaldas Tallinkil jätkata oma kasvustrateegiat. 2004. aastal omandas Tallink veel kaks kiirparvlaeva ja teise ro-ro-tüüpi kaubalaeva, pani käiku Romantika sõsarlaeva Victoria I ja tellis veel ühe kõrgklassi kruiisipraami – Galaxy. Samal aastal alustas Tallink tegevust ka hotellinduses, avades Tallinna kesklinnas täiesti uue hotelli.
2005. aasta augustis esitas Tallink kahe uue ro-pax-tüüpi kiirparvlaeva ostutellimuse, et parandada Helsingi ja Tallinna vahelist kiirtransporditeenust. Üks neist, Star , on juba üle antud ja alustas Tallink Shuttle ’i teenindamist 2007. aasta kevadel. Järgmine kiirpraam, Superstar, mida parajasti ehitatakse Itaalias Fincantieri laevatehases, antakse üle 2008. aasta kevadel ning see täiendab veelgi Shuttle-teenust. Pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist noteeriti Tallink 2005. aasta novembris Tallinna Börsil.
2006. aastal suurendas Tallink kolmel korral oma turuosa. Kõigepealt omandas Tallink aprillis kolm Superfast praami ja alustas tegevust Soome ja Saksamaa vahel. Samal kuul avati ka Riia-Stockholmi marsruut , mille teenindamist alustas Tallink ühe laevaga. Juulis omandas
2007. aasta oli AS-ile Tallink Grupp edukas, kuna kolm tähtsat organisatsiooni – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit – andsid ettevõttele 2007. aasta parima Eesti ettevõtte tiitli . Tallinkile anti 2007. aasta ettevõtluse auhind ja ka 2007. aasta kõige konkurentsivõimelisema Eesti ettevõtte auhind.
2008. aasta detsembris ristiti ja lasti Soomes Raumas vette uusim kruiisipraam Baltic Queen. Uus laev alustas alates 2009. aprillist tööd Tallinn-Stockholmi marsruudil, vahetades välja Romantika, mis sõidab nüüd Riia-Stockholmi liinil, olles välja vahetanud Regina Baltica.
Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele. AS Tallink Grupp on noteeritud OMX'le kuuluvas Tallinna börsil.
M/S Baltic Queen alustas Tallinna ja Stockholmi vahel liiklemist 2009. aasta kevadel. Oma uutel laevadel keskendume lisaks usaldusväärsele kvaliteedile ka keskkonnasõbralikkusele ja energia säästmisele. Pakume mugavust kõigile oma reisijatele ning luksuslikke tingimusi ka kõige nõudlikumatele klientidele. Laevas on kasutatud kaasaegset tehnikat ja varasemast rohkem tähelepanu pööratud meelelahutusprogrammile. Laeva mitmed restoranid ja tänapäevane konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Baltic Queen on suurepärane ujuvhotell , mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda.

2.1 Töökorraldus ja tööohutus

Igale uuele laevapere liikmele antakse esialgu kontoris lugeda laeva eeskirjadest, mida võib teha ja mida mitte ning ka ohutusest.
Laevas uutele laevapereliikmetele infos lugemiseks häirete signaalidest ning ohutusreeglitest poes ja restoranides ja igal pool mujal. Järgmisena tegi purser meile kiire ülevaate asjadest mis tohib ja mis ei tohi, andis ühe lühikokkuvõtte „Tere tulemast Baltic Queeni“ lugeda ning küsis vajalikumad asjad üle, mis olid eelnevalt loetud. Igal töötajal on häirete korral oma ülesanne ning ka vastav kogunemiskoht.
Iga nädal toimub üldhäirete õppused. Ilusate ilmade korral toimub väljas paadiõppus. Korraldati veekindlate uste õppused ning messi õppus.
Iga õppuse korral pidi kohalolekust märku andma oma häirenumbrit kirja pannes. Mis ka näitab ära, et oled kohal olnud.
Laeva kapten reguleerib kõike. Temale alluvad vanem tüürimees, indendant, purser ja laeva emand. Laeva erinevate osakondade juhatajad alluvad indendandile. Nendeks on köögi juhataja, kaupluse juhataja, restorani juhataja, hotelli juhataja ning masinamehed.
Tööaeg on määratud töögraafikuga. Tööaja täispikkus on kaks nädalat ning igas päevas 10,5 tundi. Töögraafik ei muutu. Kui on abi vaja öeldakse kas eelmisel päeval enne maha minekut laevas otsese juhataja poolt, või puhkuse ajal helistatakse varakult kontorist ette.
Kaup tuuakse laeva diiseltõstukiga. Lattu jõuab kaup spetsiaalse liftiga , mis on ühenduses autodeki ning teise tekiga. Kaubaga kaasneb kolm saatelehte . Üks jääb laeva, üks jääb autojuhile ning kolmas läheb Tallink Grupi kontorisse . Kauba kontrollimiseks ei ole mingeid erilisi mõõteriistu, on silmad. Kaubad kontrollitakse laotöötajate poolt all laos, enne toodete riiulile panekut. Samas vaadatakse ka nende müügivälimust.
Parfümeeria kaubad viiakse kastidega üles poodi, kus müüjad panevad kaubad välja ning enne väljapanekut kontrollitakse kauba kogused üle.
Vähesed tarnijad toovad ise oma kauba sadamasse kokku lepitud kellaajaks kohale. Näiteks parfüümi tuleb kaup otse tarnijalt ning Saku ja A Le Coq toovad ka oma tooted ise kohale.

2.2 Ettevõttes kasutatav inventar ja tehnika

Laeva viiakse kaubad 200 tonnise diisel tõstukiga. Edasi trantsporditakse kaupu käsikahvel tõstukitega. Et kaubad autotekilt lattu saada, kasutatakse suurte kaubakoguste puhul selleks ette nähtud lifti, mis mahutab kahte alust. Kõik operatsioonid, mis kaubaga tehakse, tehakse roklate ning kärude abil.
Laos on kasutusel 7 roklat, kärud, autotekil diiseltõstuk. Eraldi spetsiaalriiuleid ei ole. Riiulite eripäraks on see, et tormi puhul pannakse ette kaupa kaitsvad ääred ette.
Ladu on madal, kaupluseladu. Põhiliselt igale tooterühmale on eraldi poks : lahja alkohol , kange alkohol , TaxFree poks, kommid , pudipadi poks, parfüümile ja butiigile eraldi ning tubakale eraldi poksid. Lisaks eraldi kauba käsitlemisvõimalused toiduasjadele. Toiduladu ja ladu tegeutsevad iseseisvalt: mõlemil on oma laojuhataja.

2.3 Taara ja alused

Queeni laos eraldi taarale ladu ei ole. Ainult arvutis on ära märgitud taaraladu.
Alused hoitakse lao ühel alal, koos musta pesuga või siis eraldi toodete lao nurgas . Näiteks kange alkoholi või lahja alkoholi osapoolel .
Lause ning taara on koos.
Alustele ja taaradele tulevad järgi Saku ja A Le Cogi autod ise, ülejäänud alused lähevad tarnijale tagasi läbi sadama lao. Taara kogutakse taaralattu. Samuti on A le qoc oma alused ära märgistanud, põletades sisse enda nime.

2.4 Tellimuste ja arvete koostamine

Tax Free tellimused teevad poe töötajad eelmisel õhtul, tund aega enne poe sulgemist. Tellimused tehakse eraldi, kommipoolel ning alkoholi poolel isikute poolt, kes nende toodete eest antud hetkel vastutab.
Töötaja poolt koostatud tellimus viiakse kaupluse juhatajale kes saadab arvutiga tellimuse lattu lao juhatajale. Tellimused koostatakse vastavalt tellimuspõhjale.
Tellimused koostatakse programmidega Excel ja Oskar .
Eelkõige koostatakse varude arv reisijate hulga järgi. Suurem osa kaupa tuleb Tallinnas, mõningaid tooteid tuleb ka Rootsi poole peal.
Arved koostavad ainult juhatajad. Kas kaupluse juhataja või laojuhataja.
Laos võetakse arvele eraldi taara ning õlu. Taara viiakse eraldi ning õlu läheb aluseta lattu. Kui A le qoc tuleb oma taarale järgi, antakse talle kaasa ka arve. A le qoc annab vastu miinusarve, mis saadetakse Tallinkki kontorisse.
Rohkem tuleb toodete purunemist ning avamist Tax Free poolel maiustustel, vähem jookidel. Näiteks karastusjookide purkidel või vetel.
Müügikõlbmatud tooted kogutakse vaheruumi korvi. Järgmisel päeval, peale poe sulgumist kirjutab kaupluse vanemmüüja purunenud tooted üles, et mis on katki, kui palju. Paneb kirja ka toote koodi ning nimetuse. Alles tuleb jätta ka toodete pakendid. Hiljem koostab kaupluse juhataja selle lehe põhjal aktid . Tax Free tootegruppidel loomulikku kadu ei ole. Akte koostab ainult kaupluse juhataja. Lao juhataja koostab vahel harva reklamatsioone.
Hankijad (See nimikiri ei tohi avalikkuse ette sattuda): A le qoc, Coca - Cola dispenserid, Carlsberg, Kopparberg, LTT, TDF (Tallink Duty Free), Saku, Kalev, Coca Hellenic, Lunder.

PRAKTIKA ANALÜÜS

Esimesel päeval kui ma tööle asusin pidime minema kõik Baltic Queeni töötajad kontorisse, et vormistada kõik meretööks vajalikud paberid ja panna ennast kirja laevameeskonna töötajaks. Näitasime enda medicoveri tõendit, mis oli hädavajalik meretööle asumiseks . Alles siis juhatati meid laeva peale.
Edasi pidime liikuma infopunkti, kus jagati kõikidele uute laevapereliikmetele ohutusjuhendid , mille nad hoolikalt pidid läbi lugema ja mis oli vajalik laevas töötamiseks. Kui vajalik kirjandus oli loetud viidi meid edasi laevaekskursioonile, mille giidiks oli laeva purser. Meile tehti selgeks, et väljudes laevast päevasel ajal tuleb kaasa võtta meremehe teenistusraamat, pass või ID- kaart ja registreeri alati trapil turvamehe juures kellaajaliselt oma lahkumine ja saabumine. Maaleminek meeskonna jaoks algab Tallinnas pool tundi ja Stockholmis tund peale laeva saabumist. Alati enne laevast lahkumist tuleb küsida luba oma juhendajalt. Laevas tagasi pead olema hiljemalt kaks tundi enne laeva väljumist. Leava meeskond kasutab Eesti aega. Meeskonna ruumidesse pääsemiseks on vaja teada ukse koodi. Igal meeskonnaliikmel on oma kajut elamiseks, kajutis elatakse kahekesi. Samuti iga meeskonnaliige koristab ise oma kajutit. Pesuruum asub 10 tekil. Pesumasinad , pesupulber, kuivati ja triikimisvõimalus on tasuta. Pesupesemiseks aega reserveerida ei saa. Iga meekonna liikmel on oma häirenumber. Häirenumbrid, -nimistud ja õppehäirete kava leiad meeskonna messist ja 10.tekilt meeskonna koridori stendilt. Kord nädalas toimub õppehäire. Lisaks üldistele õppehäiretele toimuvad regulaarsed veel erinevad õppused (Paadiõppus, EVAK-, MES-,jne). Laeva kodukord näeb ette, et reisijate pealeoleku ajal meeskonnaliikmed reisijate ruumides ei liigu. Meeskonna jaoks on saunad , puhkeruumid, spordisaal ja mess e. meeskonna söökla. Messi võib igal ajal minna (v.a sanitaartunni ajal), hommiku -, lõuna- ja õhtusöögi ajad on kirjas messi seinal . Juhtmevaba internet on saadaval messipuhkeruumis. Pudelivett meeskonnaliikmele müüakse iga päev kohvikus 6. tekil kell 12:00- 16:00.
Kui kõik oli selgeks saanud ja küsimusi enam ei olnud liikusime tagasi infosse saime kätte oma kajutikaardi ja numbrid ning võisime valmistuda ette oma igapäevaseks tööks, mis nägi ette 5,25 tundi pealetuleku päeval ehk 13:15 – 18:30 ja mahamineku päeval 8:00- 13:15. Muudel päevadel 10,5 tundi.
Praktika teise nädala jooksul vahetusid meil lao juhataja/ juhendaja, kelleks oli Raul Kõiv ja Lauri kes meile tööülesandeid jagasid ja paberitöid teostasid: saatelehtede vormistamine, tellimuste korrastamine ja välja printimine , inventuuride ja siirete tegemine. Juhendajad õpetasid meile kasutama tellimusprogrammi Oskarit ja kust oli võimalik lisaks välja otsida teatud aja jooksul kauba liikumist laos. Tööülesandeid jagasid meile laojuhataja puudumisel Baltic Queeni laotöötajad, kelleks on asendustöötaja Rauno Tamm ja Tarmo Põld. Igapäevasteks tööülasanneteks oli meil tellimuste täitmine ja kohale toimetamine: Buffetisse, Tax Freesse, Sauna, Sea Pubisse, Discosse, Gourmesse, Vene Restorani, Caffeesse, Showbaari, Kruiisijuhile, Dispenserisse, Silda, Lux Kajutisse kaheksanda või üheksandale tekile . Nädala alguses toimus tavaliselt kaupade ladustamine või kui kliendid tarbisid palju ja kauba osas tekkis puudujäägid, siis telliti kaupa ka nädala lõpuks reedeks või laupäevaks. Pühapäeval kaupa laeva pardale ei tooda, sest siis on autojuhtidel puhkepäev. Rootsi poole peal samuti ei toimu kaupade ladustamist, välja arvatud siis, kui meid ME Grupp külastab, kes toovad meile kaupa kommilattu. Baltic Queenil ladu on jaotatud viieks: kommi-, veini-, suitsu-, kange alkoholi ja õlle laoks. Õlle laos ladustatakse peale õlle ka kohvi, vett ja limonaade.
Tööpäev algas alati kaks tundi enne sadamasse jõudmist, et meil oleks piisavalt aega tellimuste täitmiseks. Tellimused koostatakse programmidega Excel ja Oskar, mis on tavaliselt juba hommikuks tehtud. Tellimusi võis tulla kõigist joogi ja söögi kohtadest : Sevilla, Sea Pubist, Show Baarist, Vene Restoranist, Disco Bar, Gourmeest, Buffetist (eraldi märgiti tellimuslehtede peale Buffet 1, Buffet 2, Buffet3, Buffet4) Tax Freest ( kauplus) ja ka saunast . Kohustus oli täita ka silla, mis piirdus värska still (gaasita vesi), värska sparkl (gaasiga vesi) ja mahladega, kruiisijuhi ja lux kajutite (Lux Kajut 8 ja Lux Kajut 9) tellimusi. Oma vahetuste ajal jälgisin Värska Stilli kauba liikumist lattu ja kauplusesse (vaata „ lisa1 “, „lisa 2“, „lisa3“, lisa4“) . Seda osteti ja vastavalt telliti lattu poole aasta jooksul üpriski stabiilselt
Enne tellimuse ära viimist pidi alati helistama Discole ja Show Baarile teada saamaks, kas nad on kohal. Lux kajutite kauba kohale viimiseks pidi raadiosaatjaga kutsuma vastavalt üheksanda või kaheksanda teki vanemat ja küsima, kas võib kaubaga tulla. Kui teki vanem andis loa võis kaubaga kohale minna. Kauba panime kokku kärude peale, mis mahutas olenevalt komplekteerimisest umbes kuni kaks kuupmeetrit kaupa. Arvestama pidi kauba raskust, enda jõudu, ohutust ja trajektooril paiknevaid takistusi. Kaasa pidi võtma alati kaks tellimuslehte, kuhu pidi küsima tellija allkirja: üks endale ehk laole ja teine jääb neile. Kui tellimus ei olnud korrektselt täidetud ( oli puudujääke), siis allkirja ei saanud, kuni puudujääv kaup kohale toimetatakse. Laotöötajatel on kohustus hoida alati üks raadiosaatja enda käes ja teine on laojuhatajal. See on vajalik ootamatute olukordade vältimiseks või tööülesannete täitmiseks. Eesti poole peal jätkus päev kauba vastuvõtmisega. Kaupa tuli vastavalt klientide nõudlusele ja laojuhataja tegemistele. See olenes ka aastaajast: talvel läheb vähem suvel rohkem kaupa ja laste vaheaegadest. Üldiselt eestlased ostavad vähem ja rootslased rohkem. Kauba vastuvõtt toimus autotekil laotõstukiga (tõstevõime kuni kuus meetrit), mis töötab diiselmootoriga. See on mõeldud töötama nii välis- kui sisetingimusteks. Tõstukit juhtisid ainult inimesed, kellel oli vastav luba või, kes olid lubasid tegemas ja täidavad sellega tõstuki sõidutunde. Laotõstukiga võeti laadung veoautolt maha ja käsikahveltõstukiga paigutati need edasi kaubalifti, mis saadeti teisele tekile. Seal ootasid vastavalt, kas toidulao või lao poisid. Edasi viidi kaup liftist veini, suitsu, õlle, kange alkoholi, kommi või poe lattu. Viimast ei pidanud meie riiulitesse ladustama. Kui kaup oli viidud , siis kontrollis selle üle tavaliselt laojuhataja või tema puudumisel laotöötajad. Alles siis võis kauba riiulitesse paigutada. Kõik kaubad pidid olema alustel või riiulitel. Riiulid pidid olema põrandast vähemalt nelja sendimeetri kõrgusel. Seda ka kontrolliti.
Rootsis algas tööpäev kella üheksast kestis kuni 19:30. Päev algas tavapäraselt nagu Eestiski tellimuste täitmisega. Iga nädal on laos vähemalt korra koristamispäev, milles võtavad osa kõik laotöötajad. Vaatamata selle võtab see aega vähemalt kaks tundi. Kell 13:00 algas meil veekindlate uste õppus. Räägiti erinevates uste avanemisviisidest: hüdrauliliselt, elektrooniliselt , akuga , elektriliselt ja käsitsi. Ukse avamiseks peab luba küsima kaptenilt (v.a ladu). Õppusel pajatati ka kustutitest. Laevas on erinevaid kustuteid: CO2 ja vahukustuti. Erinevalt veega kustutamisest ei kahjusta süsihappegaaskustuti kustutava eseme pärastist kasutamist. Vahukustuteid on laevas igal pool, süsihappegaaskustuteid on ainult tehniliste esemete läheduses. Rootsi poole peal toimusid veel ka MES- õppus. See toimus kuuendal tekil MES jaama juures, kus loeti meile sõnad peale, et päästevahendid peavad olema kohe seljas . Ülekaalulised (üle 140kg) ja imikute päästeveste saab infopunktist. Edasi liikusime konverentsi õppefilmi vaatama. Õpetati MES toru avamist ja langetamist, MES torust alla laskmist: küünarnukke ees hoides kiirus väheneb, allhoides suureneb. Esimesena laseb messjaama vanem, kes kinnitab messjaama toru parve külge ja siis tulevad inimesed. Seejärel veab kiirlaev inimesi täis konteineri eemale. Kui puudu jääb siis saab messist alla lasta veel kolm päästevahendit, mis ise avanevad . Need tõmmatakse taas esimese parve külge ja kõik kordub. Üldõppus toimub tavaliselt peale lõunat, seal on minu kohustuseks koguneda kogunemispunkti Golf, kirja panna oma häirenumber ja oodata järgnevaid juhiseid.

KOKKUVÕTE

Lõunal, peale laeva eksursiooni saime oma vormid kätte. Tööpäev algas Eestis kell 8.00 ja Rootsis 9.00 ja lõppes vastavalt Eestis 18.30 ja Rootsis 19.30. Tööpäev kestis 10,5 tundi.
Tööaegade ja töö koormusega oli meil kõik korras.
Baltic Queenil on sõbralik kollektiiv, kellega me kohe algusest peale hästi läbi saime ning kes ka tõsiselt muretsesid meie pärast. Nad olid lõbusad ning nendega koostöö on kindlasti üks meeldejäävamaid.
Meile antud tööülesanded tegime korralikult. Olime igati eeskujulikud ning tublid praktikandid, kes ei looderdanud.
Ettevõtte poolt on elamine, söök ning vorm. Veidi tülikas oli, et elasime teisel tekil aga see ei olnud probleemiks.
Isikukaitsevahenditest saime kindad ning pika nurumise peale sain ka omale uue noa.
Hinnang oli juba praktikal olles suurepärane, ning mõtlen tõsiselt sellepeale, et Tallinkisse tööle minna.
Praktikal omandasin rohkem teadmisi logistika, veokorralduse ja lao valdkonnas. Parandasin oma ingliskeele oskust. Sain kogemusi meeskonnas töötamises ja õppisin tundma laevapere liikme elu laevas.

Kasutatud kirjandus:

„Tallinki ohutusjuhend “
Ain Tulvi , Aivar Proos „Logistika ja laondus . Õpik“
www.ivk.edu.ee

LISAD

Kauba liikumine esimeses vahetuses “Lisa 1”
Värska Still
Kuupäev
Lao seis
Poe seis
01.02.2011
1447
731
02.02.2011
1279
563
03.02.2011
967
251
04.02.2011
775
59
05.02.2011
1771
1055
06.02.2011
1603
887
07.02.2011
1411
695
08.02.2011
3235
2519
09.02.2011
2119
1403
10.02.2011
1903
1187
11.02.2011
1605
935
12.02.2011
1519
803
13.02.2011
1423
707
14.02.2011
1327
1691
15.02.2011
1195
1559
Kauba liikumine teises vahetuses “Lisa 2”
Värska Still
Kuupäev
Lao seis
Poe seis
01.03.2011
1087
1451
02.03.2011
883
839
03.03.2011
703
659
04.03.2011
439
395
05.03.2011
235
167
06.03.2011
163
95
07.03.2011
79
11
08.03.2011
979
911
09.03.2011
811
743
10.03.2011
1411
1367
11.03.2011
1147
1103
12.03.2011
1012
935
13.03.2011
896
744
14.03.2011
476
354
15.03.2011
326
124
Kauba liikumine kolmandas vahetuses “Lisa 3”
Värska Still
Kuupäev
Lao seis
Poe seis
29.03.2011
902
1586
30.03.2011
360
1044
31.03.2011
89
773
01.04.2011
1094
1778
02.04.2011
643
1327
03.04.2011
449
1133
04.04.2011
32
716
05.04.2011
1080
1764
06.04.2011
1032
1716
07.04.2011
888
1572
08.04.2011
792
1476
09.04.2011
720
1404
10.04.2011
516
1200
11.04.2011
324
1008
12.04.2011
1380
2064
13.04.2011
1272
1956
14.04.2011
876
1560
15.04.2011
756
1440
16.04.2011
1400
1356
17.04.2011
92
48
18.04.2011
1087
1043
19.04.2011
823
779
20.04.2011
319
275
Kauba liikumine viimases vahetuses “Lisa 4”
Värska Still
Kuupäev
Lao seis
Poe seis
26.04.2011
602
1080
27.04.2011
550
1009
28.04.2011
436
932
29.04.2011
209
708
30.04.2011
86
900
01.05.2011
1166
336
02.05.2011
888
1572
03.05.2011
792
1476
04.05.2011
720
1404
05.05.2011
516
1200
06.05.2011
1411
1367
07.05.2011
1183
1139
08.05.2011
1027
983
09.05.2011
943
899
10.05.2011
907
863
11.05.2011
1675
1631
12.05.2011
1483
1439
13.05.2011
1272
1956
14.05.2011
1212
1896
15.05.2011
1056
1740
16.05.2011
960
1644