Praktikaaruanne 2013 M/S Silja Europa (0)

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS
Müüja II kursus
Koostaja :Kädi Loorits
OÜ HANSALIIN
M/S Silja Europa
PRAKTIKA ARUANNE
Juhendajad kaupluses :
Marianne Tüli ,
Eike Antsmäe ,
Annika Hännikäinen
Grupijuhendaja : Anneli Kütt
Väike-Maarja 2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
1.Ettevõtte üldiseloomustus 4
2.Kaupluse iseloomustus 5
3.Kaupluse Tuumiksortiment 6
4.Kaupade müügiks ettevalmistamine ja väljapanek 7
4.1Kaupade väljapanek 7
4.2Kampaaniad 7
4.3 Hinnasildid 7
4.4Reklaam 7
5.Kassatöö 8
6.Praktika kokkuvõte 10
7.Kasutatud material 10

1.Sissejuhatus

Mina sooritasin oma selle praktika laeval . Praktika ametlik kestvus oli 08.04-10.05.2013 , aga mul kujunes praktika aeg natuke teiseks , kuna praktikale minnes pandi mind kohe graafikusse . Läksin praktikale 15.04.2013 ja laevalt sain maha 30.04.2013 õhtul hilja . Päevad laeval olid kaheteist tunnised . Praktikale minnes ma algul natuke kartsin soome keele pärast , kuna kuulsin vahetult enne praktikat , et enamik kliendid on soomlased . Ma lootsin , et ma tulen antud ülesannetega toime ja mind võetaks võrdväärse meeskonna liikmena , mis nii ka oli .

1.Ettevõtte üldiseloomustus

Silja Europa on Eesti laevakompaniile Tallink kuuluv Silja Line´i parvlaev, mis on ehitatud 1993. aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Laeva tellis Soome laevakompanii Viking Line, kuid sattus rahalistesse raskustesse ega ostnud laeva välja ning tehas rentis laeva Silja Line'ile. Silja Europa oli aastail 1993–2001 Läänemere suurim reisilaev. Selle laeva pardal oli maailma esimene ujuv-McDonald's kuni 1996. aastani, mil see asendati Silja enda kiirtoidurestoraniga. Silja Europa vahetas algul välja Helsingi -  Stockholm  liinil sõitnud Silja Serenade mis siirdati Turu–Mariehamn–Stockholm liinile kuid tänu Silja Europa paremale manööverdamisvõimele vahetati laevad ümber.
2007. aasta aprillis teatas Tallink, et hakkab Turu–Stockholm liini uuendama. Esimese sammuna võeti 2008. aasta juuli lõpus liinilt ära Silja Festival  ning asendati Tallinki tollase lipulaeva  Galaxy 'ga. 2009. aastal valmis Tallinki uus laev Baltic Queen . Laeva tellimise ajal ütles Tallink Grupi juhatuse liige Keijo Mehtonen, et uus laev võiks asendada Silja Europat. Silja Europa võiks aga saata Riia–Stockholm liinile.  2008. aasta novembris teatas, aga juhatuse esimees Enn Pant , et uus laev paigutatakse hoopis Tallinn–Stockholm liinile. 
26. novembrist 11. detsembrini 2009 teenindas Silja Europa erakorralise remondi ajal Turu-Stockholmi liinil reisijaid Baltic Queen, mistõttu sel ajal sõitis Tallinn-Stockholmi liinil vaid ülepäeviti Victoria I.
23. jaanuarist 2013 sõidab Silja Europa Eesti lipu all Tallinn-Helsingi liinil . Oma esimese sõidu Helsingisse tegi Silja Europa 23.01.2013 väljumisajaga kell 13.00 Tallinna Vanasadama D-terminalist.
Silja Europa pikkus on 202 meetrit, laius 33 meetrit ning ta võtab korraga peale kuni 3123 reisijat. Laeval on kuus erinevat kajutiklassi, viis erinevat restorani, kaks baari ja kaks ööklubi, ilusalong ja saun ning neli poodi. Alusel on kõrgeim jääklass 1A Super ning maksimumkiirus 21,5 sõlme. Laeva autotekk mahutab 400 sõidukit. Laeval heisati seoses Eesti laevaregistrisse kandmisega kodusadamat Tallinna sümboliseeriv  sini-must-valge lipp . 

2.Kaupluse iseloomustus

Kauplus , kus mina praktikal olin on laeva 7.tekil asuv SUPERMARKET . Kauplus alustas oma tegevust , siis kui Silja Europa tegi oma esimese sõidu Tallinnast Helsingisse 23.01.2013. Laeva SUPERMARKET on avatud 09.00-16.00 ja 19.00-22.00. Kauplus tegeleb selvemüügiga.

3.Kaupluse Tuumiksortiment

Kaupu tellitakse mööda elektroonilisi kanaleid .Teisteks tellimuse edastamise viisiks oli kauplustes kohal käivad müügiesindajad , kes kaupa tellisid . Tallinkil on kaks hulgiladu , kus kaup tuli . Üks on Tallinnas ja teine Helsingis .Sellepärast tuli kaupa kaks korda päevas . Reis algas Helsingisse kell 13.00 . Kaup pandi kokku all laos mida tegid laotöötajad ja see toodi poodi kell 16.00 , vahepeal pood suleti, kuna laev jõudis Helsingisse. Me kõik panime kauba välja ja seejärel saime nn pikale pausile.Teist korda tuli kaup umbes kell 21.00 –See oli Helsingi hulgilaost. Põhi sortimendiks on: kange ja lahja alkohol , tubakatooted , väga suur osa erinevad maiustusi , karastusjoogid , suveniirid , hügieeni vahendid ja suhteliselt väike osa toidukaupa – erinevad snäkid , leivatooted , kastmed , juustud , sügavkülmutatud tooted ( krevetid , friikartulid,pizzad) , kalatooted .

4.Kaupade müügiks ettevalmistamine ja väljapanek

4.1Kaupade väljapanek

Kaupluses kasutati erinevaid väljapaneku võtteid . Enima kasutati vertikaal väljapanekut . Sama kaubamärgiga tooted paigutati nii. Suveniirid ja Tallinki logo kaubad paigutati kuhiväljapaneku võttega. Lahja alkoholi puhul ja karastusjookidel kasutati virnväljapanekut.

4.2Kampaaniad

Klubikaardi ja Extra kampaaniad vahetuvad iga kahe kuu tagant. Alati kuu alguses. Extra kampaaniatooteid, mille hinnad on tavahindadest kuni 35% soodsamad. Soodsamalt saavad osta ka  ClubOne püsikliendiprogrammiga liitunud, kes lisaks headele pakkumistele saavad koguda ostude pealt väärtuslikke boonuspunkte.Kaupluses on oma klubiriiul – See on mõeldud nendele , kellel ClubOne kliendikaart . Extra kampaania on mõeldud kõigile ja nende hinnasildid on punased. Iga kampaania alguses on laeval uued reklaamraamatud. Need on kõigile kättesaadavad ja tasuta .Extra ja ClubOne omad eraldi. Tavaliselt on paljud asjad, mis on Extra kampaanias sellises pakkumises näiteks nagu 2=3 või 3=4.

4.3 Hinnasildid

Kõik tooted peavad olema varustatud hinnasiltidega . Tavakaupadel , mis ei kuulu kampaaniassa on väikesed valged hinnasildid formaadis A6. Klubiriiuli hinnasildid on ka A6 formaadis , kuid need on sinist värvi ja Extra hinnasildid on punased need on veidi suuremad. Extra kampaania puhul kasutatakse veel A3 ja A4 formaati ja need ripuvad laes . Hinnasildid kõik on lastud läbi kiletamis masina , kuna kõik peab olema korrektne .

4.4Reklaam

Kui laev alustab sõitu , siis öeldakse laevaraadios kaupluse parimad pakkumised . Neid öeldakse kolmes erinevas keeles – soome , eesti ja inglise keeles . Veel antakse iga kahe kuu tagant välja reklaamraamatud parimate hindadega toodetest laeva kauplustes.

5.Kassatöö

Kassaprogramm , mida kasutati oli Oscar.Me saime kassas olla ainult hommiku poole ,kuna , siis rahvast käis vähem . Igal töötajal on oma niinimetatud penna. See on magnet, mis käib kassa külge. See näitab ära, kes on oma nimega müüki tegemas ja mis kell jne ta on sisse loginud või välja. Kõik võivad olla erinevates kassades kümne hulgast, kuid penna on kõigil isiklik. Kui vahetus algab, siis kõik saavad allkirja vastu omale kassakapi võtme. Kassakapid asuvad taga puhketoas ning igas kapis on metallist lukustatud kohvrike, kus sees on 800 eurot kassapõhja. See käib niisama kassasse ja seda kusagile sisse ei arvestata. Õtul lihtsalt arvutatakse 800 jälle eraldi ja pannakse kappi tagasi. Kuna rahad on väga suured, siis on igas kassas rahakontrollija, selleks on lihtsalt selline uv lambi sarnane valgusti . Igal kassal on oma rahalugemise aparaat - käsitsi raha ei loeta, kuna päevakassad nädalavahetusteti ühe kassa kohta keskmiselt on 15 000 eurot. Kaardimakse tsekke laseb printer välja 3 ja keskmise kogusime kõrvale, ning õhtu lõppedes lüüakse need kõik käsitsi arvestiga kokku, see näitab kui mitu neid on ja näitab ka kogusummat. Need on olulised ja ära kaotada ei tohi. Töötajad ei tee kassas mitte mingeid operatsioone ise vaid on ATK ehk siis inimene, kellele tuleb helistada, siis ta oma peaarvutis näeb, mis on viga, logib oma arvuti kaudu sisse ja eemaldab tõrked või teeb vajaliku restardi jne. Päeva lõppedes tuleb raha lugeda ühikuliselt kokku, kogunud kupongid tuleb kirja panna aruandele (kupongid ehk siis laevaraha või nt sooduskupongid, et ostavad 150 euro eest ja saavad 10 alla või 300euro eest ja saavad 30) need tuleb arvestada kokku ja kirjutada aruandele, sest see oleks nagu raha. 800 eurot tuleb eraldi lugeda kõrvale ja siis kõik muu ühikuliselt kirja. Raporti saab välja lasta niii, et kassal on klahv dec.entr. selle all küsib arvuti kupongide kogusummat. Peale seda küsib kaardimaksete kogust ning peale seda juba erinevaid rahaühikuid, et kui palju midagi on. kui kõik on sisestatud , laseb välja raporti. Peale seda tuleb aruandele kirja panna ka kaardimaksete summa ja palju raha kokku on , allkirjastada ning panna raha transportimise kotti . Sinna tuleb panna kõik päeva jooksul kogutud kupongid, kaardimaksed, sularaha ning ka tühistused(neid saab teha vaid juhataja). Originaaltsekk tuli hoida alles, millele kirjutada, miks seda arvet vaja tühistada on ning juhataja 2 korda päevas tegi kõigil, kel vaja tühistused ära). Kott käis plommiga kinni, selleks on plastikust lõks, mis käis lukulambri külge. Plommil oli kood, mis tuli raha sahti juures märkida tabelisse, et kes, mis kassa number ja mis kell raha ära pani. Kassade juures ja ka raha sahti juures asuvad kaamerad, segaduse korral saab näha salvestusi. Seda kas kassa klappis või ei saab teada alles järgmisel hommikul , kui „põhjakassa“ ehk siis inimesed, kelle töö on lugeda hommikuti üle kõik laeva kassadest tulnud raha. Puudujäägi korral peab iga töötaja puudujäägi hüvitama ise. Kui kassa ei klappinud, helistati raha lugemise ruumist ja anti teada kas kõik on korras või mitte .

6.Praktika kokkuvõte

Praktiliselt sain laeval olles juurde palju uusi kogemusi . Algul oli küll soome keelega raske , kuid paari päeva jooksul hakkasin juba aru saama . Soome kliendid on väga viisakad alati tänavad . Kui millestki aru ei saanud , siis küsisin , kui keegi töötajatest läheduses oli . Kollektiiv oli väga sõbralik , alati olid nõus aitama. Mulle väga meeldis laeva kaupluses sooritatud praktika.

7.Kasutatud material

• http://www.tallinksilja.com/et/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Silja_Europa
  
• Tallinki peakontorist saadud materjal
  

11