Praktika aruanne - Baltic Queen (3)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Laomajandus
LM21
Oü Hansaliin
M/S Baltic Queen
Praktika aruanne
Anneli Püvi
Juhendaja : Marko Peek/
Helen Sengbusch
Kaupluse juhataja
2009

SISUKORD

1
SISUKORD 2
Lisa1 . Hinnanguleht 2
Lisa2. Praktika leping 2
Lisa3. Retsensioon 2
SISSEJUHATUS 3
ETTEVÕTTEST 4
Tallinki ajalugu 4
M/S Baltic Queen 7
PRAKTIKAKÄIK 8
Tööohutus 8
Praktikal teostatud tööd 8
ÕPPUSED 9
ENESEANALÜÜS 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

Lisa1. Hinnanguleht

Lisa2. Praktika leping

Lisa3. Retsensioon

SISSEJUHATUS

Viibisin laomajanduse teisekursuse kevadpraktikal 11.05-12.06.2009. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Baltic Queenil. Praktika kestvus kokku oli 4 õppenädalat, 200 akateemilist tundi.
Praktika eesmärgiks oli sada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada laotöötajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks.

ETTEVÕTTEST

AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn- Stockholm , Paldiski-Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/Kapellskär ja Riia-Stockholm.
Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele.
M/S Baltic Queeni pardal on mitu kauplust, kust saab soodsa hinnaga osta ülemaailmselt tuntud kaubamärkide tooteid. Kaubavalik on lai: rõivad, mänguasjad, ehted , kosmeetika, maiustused , alkohol , sigaretid ja kingitused. Supermarket , Cosmetic Boutique ja Boutique asuvad 6. tekil.

Tallinki ajalugu

1940. aastal enne nõukogude okupatsiooni sõitis Eesti lipu all ligi 440 mitmesugust laeva, neist 150 kaugsõidus, millega oldi 21. kohal maailmas. Pärast sõda taastati reisilaevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel alles 1965. aastal, mil seda liini sõitis ainult üks nõukogude alus - Vanemuine . Hiljem vahetas Vanemuise välja reisilaev Tallinn ja 1980. aastal Georg Ots. 1980.aastate lõpul alustati tollases Nõukogude Liidus ühisfirmade loomisega .
1989. aastal loodi laevaliikluse arendamiseks Soome lahel Soome ja Nõukogude Liidu ühisfirma Tallink, mille asutajateks olid Palkkiyhtymä Oy, Tallinna linn, Tallinna Sadam ja riigifirma Eesti Merelaevandus .
Ühisfirma asutamise lepingule kirjutati alla 12. mail 1989. Soome osapoolele kuulus toona 49 protsenti aktsiatest.
Esimene laev, mis hakkas Tallinki värvides Helsingi ja Tallinna vahel kaupa ja reisijaid vedama, kandis nime Tallink. Reisilaev Tallink tegi oma esimese reisi Tallinn- Helsingi liinil 8. jaanuaril 1990 Soome lipu all. Tallink hakkas Eesti lipu all sõitma 30. juunist 1992.
1.jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riiklik aktsiaselts Eesti Merelaevandus. Tallinki värvides hakkas nüüd sõitma ka seni konkureeriv reisilaev Georg Ots. 1.jaanuaril 1994 moodustati erakapitali enamusega operaatorfirma EMINRE, kus üheks osapooleks oli Inreko Laeva AS ja teiseks osapooleks endiselt Eesti Merelaevandus. Firma kaubamärgiks jäi Tallink.
Helsingi ja Tallinna vahet sõitsid laevad Georg Ots, Tallink, Saint Patric II, Corbiere ja Vana Tallinn ning tiiburid Liisa ja Laura. 1995. aastal veeti ligi 1,8 miljonit reisijat, kellest 80 protsenti olid soomlased.
1. mail 1996 vahetas operaatorfirma nime AS Hansatee'ks, kuid opereeris Soome lahel endiselt Tallinki kaubamärgi all. Liinile tuli reisilaev Meloodia ning omanikuga lõpetati Vana Tallinna rendileping.
1996. aastal loobus Inreko Laeva AS oma osalusest Hansatees, firma omanikeringi kaasati uut erakapitali ning muutus juhatuse koosseis. Laevafirmat asus novembris 1996 juhtima Enn Pant .
1997.aastal tõi omanike ringi muutus endaga kaasa strateegiliste huvide ja plaanide korrastamise. Toimus firma üleminek kontserni struktuurile, et tagada klientide parem teenindamine ja investeeringute sihipärane kasutamine. Osteti kaks uut reisilaeva : Fantaasia (ex. Lion King ) ja Vana Tallinn.
Aastatel 1997-1999 omandas Hansatee koos oma tütarfirmadega mitu kauba-, reisi- ja kiirlaeva. 1999. aasta lõpuks opereeris Hansatee Grupp Eesti ja Soome ning Eesti ja Rootsi vahel kokku viie laevaga : Fantaasia, Vana Tallinn, Kapella, Tallink AutoExpress ja Tallink Express I.
30. augustil 2000 kirjutasid laevaehitusettevõte Aker Finnyards ja AS Hansatee Grupp alla uue ligi 2,5 miljardit krooni maksva laeva Romantika ehituslepingule. Laeva ehitus algas 2001. aasta märtsis ja Tallinna-Helsingi liinile tuli see 2002. aasta mais.
Septembris 2003 laiendas vahepeal oma ärinime Hansatee Grupist Tallink Grupiks muutnud ettevõte aktsiakapitali ning kaasas aktsionäride ringi mitu tuntud välismaist investeerimispanka, teiste seas Citigroupi, Danske Capitali jt.
Märtsis 2004 andis AkerFinnyards Tallinkile üle uue 2500 reisijakohaga laeva Victoria I. Uus Tallinki lipulaev hakkas sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel, vahetades välja seal sõitva Fantaasia.
2004. aasta aprillis alustas Tallink esimese laevakompaniina regulaarset laevaühendust Peterburi ja Helsingi ning Tallinna vahel. Uuel liinil hakkas sõitma reisilaev Fantaasia.
2004. aastal on AS Tallink Grupp Eesti üks suuremaid firmasid. Ettevõte opereerib üheksa reisilaeva ja kahe kaubalaevaga neljal liinil ja annab tööd 2800 inimesele, olles turuliider nii reisijate- kui kaubavedude osas. Tallink Grupp teenindas oma 2002/2003. majandusaastal Soome ja Rootsi liinidel kokku 2,6 miljonit reisijat, firma käive oli samal perioodil kolm miljardit Eesti krooni.

M/S Baltic Queen

M/S Baltic Queen alustas Tallinna ja Stockholmi vahel liiklemist 2009. aasta kevadel. Oma uutel laevadel keskendutakse lisaks usaldusväärsele kvaliteedile ka keskkonnasõbralikkusele ja energia säästmisele. Pakutakse mugavust kõigile oma reisijatele ning luksuslikke tingimusi ka kõige nõudlikumatele klientidele. Laevas on kasutatud kaasaegset tehnikat ja varasemast rohkem tähelepanu pööratud meelelahutusprogrammile. Laeva mitmed restoranid ja tänapäevane konverentsikeskus garanteerivad eduka merereisi, kus töö saab sujuvalt ühendada puhkusega. M/S Baltic Queen on suurepärane ujuvhotell , mis võimaldab üheaegselt reisida ja samas meeldivalt lõõgastuda.

PRAKTIKAKÄIK

Tööohutus

Esmalt tutvusime tööohutusega Tallinki kontoris, kus meile anti lugeda tööohutuseeskirju. Tööohutus eeskirjad olid meiel väga tuttavad ja arusaadavad, sest seda oleme ka koolis õppinud. Tööohutusega sai ka tutvuda laeval. Laeval olevas töötajatele mõeldud puhkekohas olid olemas tööohutus eeskirjad ja ka üldised ohutus nõuded mida pidi järgima.
Laeva ohutuseeskirjades leidus ka häire korral vajalikud nõuded, mida saime ka rakendada praktikas.
Laevas toimusid õppehäired meeskonnale. Õppehäire korral pidime kogunema kogunemiskohta, kus pidime ütlema oma häirenumbrid. Kui kõik olid jõudnud kogunemiskohta liikusime koos juhiga välistekile, kus kõok panid selga päästevestid. Välistekil kontrolliti ka veel kõikide kohalolemist, pärast seda kuulutati õppehäire lõppenuks ja meeskond pidi kogunema ettenähtud kogunemiskohas. Seal rääkis laeva kapten kuidas meeskond käitus õppehäire ajal ja kui midagi oli tehtud valesti siis kapten rääkis sellest, et järgmine kord paremini läheks. Üldiselt läksid kõik õppehäired hästi ja probleeme ei tekkinud.
Veel saime me osaleda õppel, kus näidati meile videot mida tuleb teha juhul kui on vaja laevast ära minna. Videos näidati kuidas päästearvesid avada ja kuidas inimesed päästeparvedesse saadetakse .

Praktikal teostatud tööd

Põhiliseks tööks praktika ajal oli kaupade väljapanek müügisaalis. Kaup toodi laost poodi ja meie panime selle õigetesse kohtadesse välja. Kui mõnel kaubal puudus hind andsime sellest teada müüjatele ning kui hind oli olemas panime selle kauba juurde. Kui pood avati pidime jälgima kaupa riiulites. Kui riiulis oli kaup otsa saanud tuli seda juurde panna ja kui seda kaupa parajasti polnud tuli see asendada mõne olemas oleva kaubaga. Riiulites ei tohtinud olla tühjasid kohti. Riiulites tuli ka kaup ettepoole tõmmata kui kaupa riiulites oli vähe. Väga palju tuli meil suhelda klientidega. Klientidega suhtlesin enamasti inglise keeles. Mõnikord tuli ette ka raskusi klientidega suhtlemises, kui klient ei osanud inglise keelt ja rääkis rootsi või soome keeles. Raskusi oli ka klientidega kes ilmtingimatta tahtsid mingit kaupa saada aga seda polnud või oli otsa saanud siis mõned kliendid ärritusid ja hakkasid sõimama ning soovisid juhatajaga rääkida. Üldiselt olid aga kliendid mõistvad ning kui mingit soovitud kaupa ei olnud või kaup oli otsa saanud said nad sellest hästi aru ja probleeme ei tekkinud.
Kord olen ka kaupluse laos tööl olnud. Siis anti meile üks lao poks , mis oli kaste täis ning me pidime selle korrastama oma loomingu järgi. Kastidest panime kauba riiulissenii, et kaup oleks riiulites gruppides, nt. toidukaubad ühel riiulil, pesemisvahendid teises riiulis jne.
Meie tööks oli ka toidukaupade kuupäevade jälgimine. Kui mõnel tootel oli kuupäev möödas, mida tuli ka paar korda ette, viisime selle kauba müügisaalist ära ning hiljem kirjutas vanem müüja selle üles ja saatis selle lattu.
Praktika lõpu poole olin ma ka veini dekusteeria. Minu ülesandeks oli poe klientidele veini tutvustamine. Veini tegusteerimine kestis iga päev 15-20 minutit. Kui kliendid tulid poodi kutsusin mina nad enda juurde ja pakusin soovjatele veini. Veinist rääkisin lühidalt ja kui keegi midagi veini kohta küsis vastasin mina seda mida ta teada soovis. Põhiliselt pidin ikkagi rääkima inglise keeles kuid ka üpriski palju sain kasutada eesti keelt.

ÕPPUSED

Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel:

• Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime edasiseid juhiseid. Mõne aja möödudes liikusime koos rühma juhiga välistekile, kus kõik pidid selga panema päästevestid. Välistekil ootasime umbes viis minutit ja siis kuulutati õppehäire lõppenuks. Peale õppehäire lõppu pidid kõik kogunema taas kogunemispunktis ja seal rääkis kapten kuidas õppehäire õnestus. Tavaliselt läks kõik hästi, kapten märkis üles mõned pisiprobleemid ja andis sellest teada, et järgminekord paremini läheks, kui kapten oli lõpetanud võisid kõik taas asuda tööle.
  
• Pääste õpe- Koguneda tuli konverensisaali, kus näidati meile videot, kus näidati kuidas toimida kui laevalt peab lahkuma pääste parvedega. Kui video oli vaadatud läksime välistekile piltlikult kõike üle vaatama. Päästeparvesid küll ei avatud aga näidati kuidas seda teha saab. Kord saime ka päästepaadiga merel olle. Siis meile näidati kuidas päästepaat vette lastakse. Kui päästepaat oli vette lastud läksime meie kaldale kust läksime päästepaati ja sõitsime sadama lähedal merel. Vahepeal jäeti päästepaat seisma ja räägiti sellega kaasas olevatest asjadest, mida võib vaja minna.
  
• Veekindlad uksed- Meile näidati kuidas töötavad veekindlad ukses. Kui veekindlad uksed on kinni ei tohi neid avada ilma luba küsimatta. Kui aga on vaja minna sellest uksest tuleb helistada silda ja öelda oma nimi ja miks on vaja minna . Kui veekindlad uksed avatakse tuleb oodata kuni uks on täiesti lahti ja alles siis läbi minna. Kui uksed sulguvad on keelatud sellest läbi joosta , sest uks on nii tugev, et kui inimene peaks sinna vahele jääma surub uks ta pooleks. Kui uksele on antud käsklus sulgeda siis läheb uks kinni ja seda takistada pole enam võimalik. Veekindlaid uksi on laevas kokku 16.
  

ENESEANALÜÜS

Erialaste põhiteadmiste taseme hindasin endal heaks, sest minu arvates oskan ma erialaga seaotud teadmisi rakendada aga samas ei oska ma neid nii hästi, et oleks selle võinud hinnata selle väga heaks, sama arvas ka minu praktika juhendaja kes hindas samuti minu erialased põhiteadmied heaks. Erialaste praktika oskuste taseme hindasin ma endal samuti heaks, sest minu arvates mul veel arenemisruumi on. Ka minu praktika juhendaja hindas minu erialaste praktiliste oskuste taseme heaks. Tööohutusnõuete järgimise hindasin endal heaks, sest minu arvats ei ole mul veel kõik sellega seonduv väga selge, eriti mis puudutab praktika ettevõttet. Ka minu praktika juhendaja hindas tööohutusnõuete järgimise heaks. Õigete töövõtete valdamise hindasin ma heaks, sest alguses praktika ettevõttesse minnes ei osanud ma õieti kõike teha, kuid lõpuks sain ma selle üpriski selgeks. Mina arvan ka, et nii lühikese ajaga pole võimalik valdada kõiki töövõtteis väga hästi. Ka misain manu praktika juhendaja hindas minu õigete töövõtete valdamise heaks. Pinge ja stressitaluvuse hindasin ma endal väga heaks, sest enda arvates sain ma hästi hakkama klientidega, kes polnud millegagi rahul ning hakkasid kurjustama ning naeratasin alati klientidele kui nad tulid abi paluma või lahkusid poest. Ka minu praktika juhendaja arvas, et ma sain pinge ja stressiga hakkama ning hindas selle väga heaks. Uute olukordadega kohanemise hindasin ma endal väga heaks, sama arvas ka minu praktika juhendaja. Tööaja efektiivse kasutamise hindasin ma endal heaks, sest minu arvates oleks jõudnud tööaja sees teha rohkem töid. Minu praktika juhendaja hindas samuti tööaja efektiivse kasutamise heaks. Tööülesannete täitmise korrektsuse hindasin ma endal väga heaks, sest enda arvates tegin ma ettenähtud tööd ära korrekselt ja seda ütlesid ka töökaaslased praktika ettevõttes. Minu praktika juhendaja hindas samuti tööülesannete täitmise korrektsuse väga heaks. Töötamise kiiruse hindasin ma endal heaks, sest mina arvan, et oleks saanud ka kiiremini tööd ära teha. Minu praktika juhendaja arga hindas minu töötamise kiiruse väga heaks. Vastutustunne tööülesannete täitmisel hindasin ma endal heaks praktika juhendaja hindas selle väga heaks. Suhtlemisvalmiduse hindasin ma endal väga heaks, sest töökaaslastega suhtlesin ma vabalt ja ka klientidega suhtlemine ei tekitanud probleeme ja abivajades ma alati küsisin teistelt. Ka minu praktikajuhendaja hindas minu suhtlemisvalmiduse heaks. Meeskonnatöö oskuse hindasin ma endal väga heaks, sest töökaaslastega koos midagi tehes sain ma alati hakkama ning probleeme ei tekkinud. Ka minu praktika juhendaja hindas minu meeskonnatöö oskuse väga heaks. Läbisaamise töökaaslastega hindasin ma heaks, sest minu arvates oleks ma võinud ka nendega rohkem suhelda. Minu praktika juhendaja aga arvas, et minu läbisaamine töökaaslastega oli väga hea. Asjakohase omaalgatuse hindasin ma evndal väga heaks, sest alati kui antud töökohustus oli tehtud otsisn ma midagi mida saaks veel teha. Ka minu praktika juhendaja arvates oli minu asjakohane omaalgatus väga hea. Iseseisvuse tööülesannete täitmisel hindasin ma heaks, sest oli asju mille juures ma küsisn abi ka töökaaslastelt. Praktika juhendaja hindas aga iseseisvuse tööülesnnete täitmisel väga heaks. Sobivuse eriala töötamiseks hindasin ma endal heaks, sest minu arvates mul on veel arenemisruumi ning üks kursus on veel läbida kus kindlasti õpin veel väga palju juurde. Minu praktika juhendaja aga hindas minu sobivuse erialal töötamiseks väga heaks. Koondhindeks panin mina endale hea, praktika juhendaja aga hindas mind väga heaks.

KOKKUVÕTE

Praktikal teostatud tööd olid võimetekokhased ja arusadavad. Praktika kestvus oli kokku neli õppenädalat, mis kõik olid väga sisukad. Praktikal olles saime teada, kuidas erinevad laeva pood ja ladu maapeal olevast . Mulle tundus, et laeva ladu peaks olema kaubast rohkem varusatud kui maapeal olevate poodide laod. Kuna laevast osteti ühe korraga väga suurtes kogustes kaupa. Praktikaga jäin nii mina, kui ka minu praktika juhendaja ja kaastöötajad rahule. Alguses oli küll kõik väga võõras aga väga kiiresti omandasin õiged töövõtted, mida kasutada ja ka meeskonnatöö oli väga hea, kõik aitasid üksteist. Mina jäin oma teisekursuse kevadpraktikaga rahule.

KASUTATUD ALLIKAD

http://www.tallink.ee/ee/
Reklaamvoldikud
Lisa3
RETSENSIOON
15