Praktikaaruanne logistikaettevõttes (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusteaduskond
Tutvumis -ja erialapraktika
Praktikaaruanne
Juhendaja :
Tallinn 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 5
1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid -hooned, masinad ja seadmed , personal jne 5
1.2.Ettevõtte logistika -ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus 5
1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga 6
1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes 6
1.3.1.Ettevõtte peamiste logistiliste toimingute ja protsesside loetelu ja lühikirjeldus 7
1.3.2.Logistikatöö korraldust reguleerivad dokumendid : protsessikirjeldused, tööjuhendid,klienditeenindusstandardid jne 8
1.4.Logistikajuhtimine ettevõttes 9
1.4.1.Logistikaorganisatsioon 9
1.4.2.Logistika juhtimisega tegelevate töötajate tööülesanded ja vastutus, logistika juhtimistöö jaotus eri töötajate vahel 9
1.5.Logistiliste tööde arendamine ettevõttes 9
1.5.1.Logistiliste toimingute ja protsesside arendamistööde kirjeldus 9
1.5.2.Hinnang ettevõtte logistikatöö arendamisele 10
1.6.Koondhinnang ettevõtte logistikatööle 10
1.6.1.Logistikatöö osa ettevõtte majanduslike eesmärkide saavutamisel 11
1.6.2.Puudused, ebakõlad ja vastuolud logistikatöö korralduses ja logistiliste toimingute juhtimises 11
1.6.3.Ettepanekud logistikatöö paremaks korraldamiseks ettevõttes 11
2.ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUST (SH ENESEANALÜÜS) 13
2.1.Hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika sooritamiseks –tugevad ja nõrgad küljed 13
2.2.Hinnang toimetulekule: praktika käigus sooritatud tööde ja tegevuste loetelu ning tööülesannetega toimetuleku analüüs 13
2.3.Hinnang uutele teadmistele ja oskustele: mida uut ja huvitavat koges ning õppis üliõpilane praktika ajal 14
3.HINNANG PRAKTIKAETTEVÕTTELE 15
3.1.Tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel 15
3.2.Valitud ettevõtete sobivus praktika eesmärkidest lähtudes 15
KOKKUVÕTE 16

SISSEJUHATUS

Bakalaureuseõppe praktika eesmärgiks on tutvumine erialase tööga tegelikus tööolukorras. Praktika sooritamise põhimõte on erialaliste teadmiste rakendamine reaalses olukorras ning inseneri , tehnoloogi või teadlase-uurija töö spetsiifika tundmaõppimine, ning oma eriala reaalses valdkonnas iseseisvalt tundmine ja silmaringi laiendamine. Lisaks on praktika õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel.

ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS

Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne

Ettevõte X on vanim Eestis tegutsevaid logistika- ja transpordiettevõtteid, mis on oma põhitegevuses orienteeritud maanteevedudele kohalikul turul.
Kliente teenindavad ca 200 veokit: tent- ja külmutuspoolhaagised, tavalised ning jahutus/ külmutusagregaadiga varustatud isotermilised furgoonid ning tsistern-/paakautod, milledel on lai kandejõu ja kubatuuri skaala. Varuautod on valmis 24 tundi ööpäevas ning vajadusel suurendatakse nende arvu. Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad klientidel jälgida nendele määratud autosid internetis reaalajas.
Lisaks tavakaupade veole, on spetsialiseeritud nii temperatuurirežiimiga kaupade vedudele, puistekauba (loomasööt, mootorikütused) kui ka elusloomade veole. Suurema osa oma tuludest teenib ettevõte transpordi teenustest (jaotusveod, korjeveod, riigisisesed transiitveod ), ülejäänud sissetulekutest saab kaupade ladustamise, komplekteerimise ja kauba käsitlemise teenustest. Igapäevaselt tegeleb ettevõtte ka oma veeremipargi hooldustööde ja remondiga, et tagada selle korrasolek klientide teenindamiseks.
Ettevõte asub Tallinnas. Terminalid on ka Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Valgas. Masinapark koosneb rohkem kui 200 veokist ning 110 juhist. Lisaks 35 töötajast, kes kõike seda korraldavad.

Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus

Ettevõtte pakub oma klientidele jaotusveo, ladustamise ning transporditeenust. Selleks on ehitatud ladu, mida koordineerib laojuhataja koos laotöölistega. Kliendi tellimused võtab vastu logistik , kes koostöös laojuhatajaga planeerib kliendi nõudmistele sobiva transpordilahenduse. Autopargi hoolduseks ning remondiks on ettevõttel ehitatud remonditöökoda, mida juhib tehnikajuht. Ettevõtte finantsosakond koosneb pearaamatupidajast ning raamatupidajatest. Juriidiliste küsimuste jaoks on ettevõttel palgatud advokaat . Ettevõtte kinnisvara haldab haldusjuht . Personali eest vastutab personalijuht . Ettevõtte juhatus koosneb juhatuse esimehest ning kahest ettevõtte juhist.

Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga

Logistikastrateegia eesmärk on tagada veol kauba kvaliteet (õige kaup, õigel ajal, õige kogusega), optimaalne parim lahendus nii kliendile kui ka ettevõttele, toiduohutus ning selle dokumenteeritud tõestus logistikaprotsessi järjestikustes etappides kliendi kauba peale võtmisest kuni maha laadimiseni/kohale viimiseni.
Klient planeerib kauba koguse vastavalt tarbijate nõudlusele. Logistik kinnitab kliendi tellimuse ning korraldab transpordi kliendi laost või tootmistehasest vastavasse jaotuskeskusesse. Transiitkauba võtavad vastu laotöölised ning laojuhataja planeerib vastava kauba väljaveo. Söödaveo puhul transporditakse sööt kliendi söödapunkrisse ning autojuht võtab mahalaadimise kinnituseks kliendi käest allkirja. Logistik koostab vastava teenuste eest arve ning esitab need ettevõtte juhatuse esimehele. Juhatuse esimees kontrollib ning esitab arve edasi kliendile. Finantsosakond kontrollib arvete laekumisi ning väljaminekuid. Autopargi remondi vajaduse tuvastab logistik või tehnikajuht ning annab info edasi remonditöökojale. Ettevõtte territooriumi ning kontori eest kannab hoolt haldusjuht, kes ostab vastavalt vajadusele koristusteenust ning ehitusteenust. Personali vajaduse määrab logistik, kes esitab oma nõudmised personalijuhile. Personalijuhi ülessanne on leida vastavad kandidaadid ning tegeleda personaliga seotud probleemidega. Ettevõtte juhid vastutavad ettevõtte toimimise eest ning suunavad lao, logistika, finants , personali ning haldusosakonda.

Logistikatöö korraldus ettevõttes

Ettevõtte peamiste logistiliste toimingute ja protsesside loetelu ja lühikirjeldus

1. Veotellimuse vastuvõtmine
Veolepingu sõlminud kliendid saavad veotellimusi esitada nii suuliselt, telefoni teel kui ka e- maili teel. Veotellimuse võtab vastu logistik või dišpetser. Veotellimuse vastuvõtja teostab tellimuse ülevaatuse. Veolepingu ülevaatus tagab, et tellija ja vedaja vahel sõlmitava kokkuleppe nõuded on määratletud ja dokumenteeritud. Peale ülevaatust tehakse tellimuse kohta märge käikuandmise kohta ning märgitakse üles logistikaprogrammi. Ühekordsete tellimuste puhul esitatakse informatsioon müügi- ja logistikajuhile, kes teeb tasuvusanalüüsi ning esitab hinnapakkumise. Seejärel peab klient tellimuse kinnitama faksi või e-maili teel.
2. Tööülesannete väljastamine ja nende teostuse planeerimine
2.1 Töögraafik - iga kuu alguses koostab logistik oma autojuhtide kohta töögraafiku.
2.2 Töökäsk- seisneb täpsete juhiste ja vajalike andmete edastamises autojuhile. Need hõlmavad pealelaadimise ja mahalaadimise aadresse, koorma numbreid , kauba kaalu, kõrgust, juhiseid kauba pealelaadimiseks, paigutamiseks kaubaruumis ja kinnitamiseks, samuti teekonna marsruuti. Logistik esitab töökäsu suuliselt, telefoni teel või elektroonselt.
2.3 Koormaleht- üks töökäsu vormidest , millele on märgitud, milline kaup tuleb transportida millisele aadressile ja kui suures koguses.
2.4 Kliendi teenindamise juhend- Eestisisese jaotusveo puhul annab dišpetser autojuhile kliendi teenindamise juhendi.
3. Veoteenuse osutamise protsessi jälgimine.
3.1 Siseriiklikel autovedudel on Tallinna Toiduvedudes kasutusel siseriikliku autoveo sõiduleht.
3.2 Rahvusvahelistel autovedudel on kasutusel rahvusvahelise autoveo sõiduleht.
3.3 GPS jälgimissüsteemid- Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad logistikutel kui ka klientidel jälgida nendele määratud autosid reaalajas. Lisaks on paigaldatud erinevaid lisaseadmeid, mis võimaldavad internetis näha iga auto kiirusraporteid, eraldada töösõidud erasõitudest, tööajaaruandeid, elektroonilist sõidupäevikut. Jälgimissüsteemist pärinev info võimaldab ressursside kokkuhoidu liigsete tegevuste piiramise näol ja logistikuid saavad jälgida asukohta veebipõhiselt ning suunata autod lähima kliendi kaubani. Samuti kasvab klientide usaldus vedaja vastu, kuna nähakse, mille eest tegelikult makstakse.
3.5 Eritingimuste jälgimine- autojuht vastutab kauba säilimise eest veoteenuse osutamise ajal. Autojuht peab kauba paigutama kaubaruumi nii, et see ei saaks vigastada. Kiirestiriknevate kaupade veol peab autojuht jälgima, et külmaagregaat oleks tööle rakendatud ja tagaks vajaliku režiimi. Logistik peab vastava režiimi vajalikkusest teavitama autojuhti õigeaegselt. Ohtlike kaupade veol tuleb juhinduda ohtlike veoste autoveo eeskirjast.
4. Kauba vastuvõtmine veokile
4.1 Koormaleht- koorma koondleht, millele on märgitud, milline kaup tuleb transportida, kellele ja kui suures koguses. Seda kasutab autojuht, et kontrollida kauba veo vastavust kliendi tellimusele. Info edastatakse ka logistikule, õigete arvete esitamiseks kliendile.
4.2 Saaja arve- saateleht - on seotud koormalehega ning neid võib olla ühe koormalehe kohta mitu.
5. Kauba kohaletoimetamine
Kaup peab olema kohale toimetatud õigesse kohta, õigele saatjale, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige konditsiooniga.
6. Veotellimuse lõpetamine
Autojuht peab kinnitama arve-saatelehe ühe eksmeplari saaja allkirjaga ning tagastama selle koos teekonnalehega dišpetserile. See on tõenduseks, et ettevõte on kuba transportinud õiges koguse ja kvaliteediga õigele saajale .
7. Veoteenuse hilisem jälgimine/logistika protsessi tagasiside.
Tagasiside koosneb töötasudest/ aegadest , kütuse kulu aruandlusest, probleemsete olukordade selgitusest, raporti koostamisest .

Logistikatöö korraldust reguleerivad dokumendid: protsessikirjeldused, tööjuhendid,klienditeenindusstandardid jne

Logistika planeerimise protsess– arvestatakse töö spetsiifikat ning kõiki aspekte , mis on seotud sellega, kuidas käib infovahetus kliendiga, kuidas tagatakse ressursside olemasolu ja millised on võimalused töö teostamiseks.
Transpordi protsess– hõlmab tegevusi seoses tellimuste vastuvõtmisega, tööülesannete, kaupade käsitlemisega alates kauba vastuvõtmisest kuni mahalaadimiseni kliendi juures ning kogu selle protsessi jälgimist ja ohjet.
Järelteenindamine– tähendab tagastuslogistikaga seonduvaid tegevusi: kaupade tagastus ja taarakorje.
Andmete analüüsi etapp – koondab enda alla tegevused, mis on seotud dokumendiohje ja arveldamisega.

Logistikajuhtimine ettevõttes

Logistikaorganisatsioon

Logistika juhtimisega tegelevate töötajate tööülesanded ja vastutus, logistika juhtimistöö jaotus eri töötajate vahel

Üldvastutus logistika põhiprotsessi eest lasub müügi- ja logistikajuhil. Logistika protsessi nõuetekohasuse ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise eest vastutab müügi- ja logistikajuht või vastava tööprotsessi eest vastutav isik. Veo protsessi koordineerimise ja ülesannete tähtaegse, kvaliteetse ja toiduohutuse täitmise eest vastutab logistik.

Logistiliste tööde arendamine ettevõttes

Logistiliste toimingute ja protsesside arendamistööde kirjeldus

Logisitiliste protsesside arendamisjärgus on see, et kollektiiv hoiaks ühte. Tuleks teha teineteisega koostööd, abistada üksteist- nii hoiaks kokku ressurssi, ega peaks alltöövõttu võtma. Kõik logisitkud peaksid oskama üksteise tööd, et ei tekiks olukorda, kus üks on haige ja tema tööd ei oska keegi teha. Lisaks võiks iga kahe nädala tagant vahetada tegevusala . Nii ei teki rutiini ja saab lahendada erinevaid probleeme. Kord nädalas peaks olema koosolek, mis tuletaks meelde, et töö on vastutusrikas ja sinna tuleb palju panustada.
Peaks olema süsteem, et suvel on kõrgem palk, kuna tööd on ka rohkem. Seega võiks ka puhkus olla jaotatud aasta peale ära, et suvel poleks puhkust rohkem kui kaks nädalat. Lisaks võiks kõik saada sama palka, et ei tekiks konkurentsi ja omavahelisi konflikte. Tööaeg peaks olema 8st 2ni mitte 9st 3ni, sest autod alustavad hommikul kell 6 ja seega on rohkem probleeme ka hommiku poole.
Töötajate motiveerimiseks peaks olema võimalus osaleda koolitustel. See toob ka ettevõttele tuntust, sest see on igal pool esindatud . Lisaks võiks kompenseerida spordiklubi liikmetasu või mõnda muud hobi.
Tulevikus võiks kogu töö ära teha arvuti. Nii, et tellimused ja saatelehed läheks otse autojuhi nutitelefoni, kus ka laojuhataja saaks neid allkirjastada. Samuti võiks GPS ühendada ise tellimustega seotud asukohad. Lisaks ühe logistiku kohta võiks olla 50 autot, et kokku hoida tööjõukulusid. Välisveod peaks olema koostöös sisevedudega, et hoida alltöövõtu pealt ressurssi kokku.

Hinnang ettevõtte logistikatöö arendamisele

Ettevõte arendab logistikatööd väga jõudsalt. On alustatud iga nädalaste koosolekutega, motiveerimaks töötajaid ning muude probleemide lahendamiseks.

Koondhinnang ettevõtte logistikatööle

Logistikatöö osa ettevõtte majanduslike eesmärkide saavutamisel

Logistikatööl on väga suur osa ettevõtte majanduslike eesmärkide saavutamisel. Mitme erineva tellimuse ühendamine, sise- ja välisveo koostöö korral alltöövõtuga seotud kulude vähendamine, ühe logistiku juhtida 50 autot ja iga töötaja enda kokkuhoid aitavad kaasa ettevõtte majandusele.

Puudused, ebakõlad ja vastuolud logistikatöö korralduses ja logistiliste toimingute juhtimises

Kliendi poolt tulevate tellimuste saatmine toimub läbi elektroonilise kirjavahetuse. Järgmise päeva tellimused saadetakse logistikule päeva jooksul mitu korda ning tellimuse andmed võivad muutuda päeva jooksul pidevalt. See tekitab olukorra, kus logistikul on väga raske planeerida järgmise päeva autode koormatust ning peab nõudluse täitmiseks arvestama alati varuga.
Kliendi ning logistiku vahel puudub koostöö, mis viib kogu protsessi üldise efektiivsuse alla. Eesti transporditurul on transporditeenust pakkuvad ettevõtted kliendikesksed. See tähendab seda, et kliendid dikteerivad, esitavad nõudmisi ning tegutsevad nii nagu neile kasulik on. Transpordiettevõtte ei esita kliendile rangeid nõudmisi ning tegutseb kliendikeskselt. Vastasel juhul valib klient endale uue ning veel odavama transporditeenuse pakkuja .
Igal logistikul on kohustus sisestada kõik tellimused programmi. Nädala aja tellimuste sisestamine võtab logistikul aega 2- 3 tundi. Tellimuste info jõuab mõningate klientide puhul logistikuni iga kahe nädala tagant. Kõik tellimused tuleb sisestada, siduda autodega ning autojuhtidega eraldi. Programm ei suuda ise siduda marsruute ning kliente, kuigi igal kliendil on pidevalt sama algus- ning lõpp-punkt.
Arvete saatmine toimub paberikandjal. Suhtlus ning koostöö ettevõtte osakondade vahel on puudulik. Ettevõtte tasustab töötajaid kindla kuupalgaga ning ei paku tulemustasu võimalust. Eesti sisese transpordi osakonnal puudub logistikajuht, kes kontrolliks ning annaks vajadusel logistikutele nõuandeid.

Ettepanekud logistikatöö paremaks korraldamiseks ettevõttes

Infovahetuse parandamiseks ning paremaks koostööks klientidega võiks ettevõte X luua ühise andmebaasi või infoprogrammi. Näiteks oma kindla kliendiga suhtlemisel saaks logistik ning vastasosapool jagada kiireloomulist infot või muutusi. Võiks olla olemas ühine infovahetuskanal. Samuti peaks olema ettevõtte enda töötajatel programm, kus on võimalik elektrooniliselt suhelda ning märkida ülesse näiteks kellel on auto tühi või kus suunas mõni auto vaba kaubaruumiga liigub.
Klientidega tuleks pidada läbirääkimisi ning teha rohkem koostööd ühiste eesmärkide nimel. Kliendid peaksid jagama enda poolt esinevaid tõrkeid ning tellimuse võimalikke muudatuse koheselt. Samuti peaksid oma tõrgetest teadma andma transporditeenuse pakkuja. Ettevõtted peaksid omavahel rohkem integreeruma ning üksteist usaldama . Tarneahel ei tohiks olla kliendikeskne, tuleks mõelda kogu tarneahela efektiivsusele.
Arvete saatmiseks ning andmetöötluseks tuleks otsida lahendust EDI teenuse pakkujatelt.
Ettevõtte juhid peaksid välja töötama süsteemi, kus on võimalik vastavalt tulemustele maksta töötajatele tulemustasu. See motiveerib töötajaid töötama tulemuslikumalt.
Eesti sisese transpordiosakonnale tuleks leida pädev logistikajuht.

ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUST (SH ENESEANALÜÜS)

Hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika sooritamiseks –tugevad ja nõrgad küljed

Tugevaks külgeks loeksin teoreetilise ettevalmistuse taset. Tundides on väga palju käsitletud transpordiga seotud probleeme, vedudega seotud dokumente.
Nõrgaks küljeks on aga praktiline ettevalmistus. Puudus nägemus, kuidas päriselt käib autojuhtide juhendamine ja tellimustega tegelemine.

Hinnang toimetulekule: praktika käigus sooritatud tööde ja tegevuste loetelu ning tööülesannetega toimetuleku analüüs

Autojuhtide juhendamine ning nendega suhtlemine , tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine, klientidega suhtlemine ning info edastus , , kauba paigutamise juhendamine, tellimuste müük, arvete väljastamine ning kontroll, CMR koostamine, haagiste tehnilise kontrolli läbivaatus , transporditeenuse efektiivsuse tõstmine, kliendisuhete parandamine, statistika koostamine ning analüüs, läbirääkimiste pidamine ning lepingu tingimuste muutmine, töövestluste läbiviimine ning uute töötajate palkamine, kriitiliste probleemide lahendamine ning suhtlus erinevate ametnikega , autopargi tehnilise seisundi hindamine, autopargi vajaduse planeerimine, hinnapakkumiste koostamine, kliendibaasi täiendamine.

Hinnang uutele teadmistele ja oskustele: mida uut ja huvitavat koges ning õppis üliõpilane praktika ajal

Sain hea ülevaate Eesti sisesest transporditurust. Õppisin suhtlema suurklientidega Eesti siseturul. Sattusin osakondadevahelistesse probleemidesse ning sain õppetunni, kuidas teha koostööd kaastöötajatega. Omandasin uusi teadmisi tehnika ning juhtimise valdkonnas. Oskan sorteerida välja tähtsamaid probleeme ning neid esmajoones lahendada. Õppisin maandama pinget ning stressi. Õppisin suhtlema inimestega ning sain õppetunni, millal ning millist infot tuleks edastada klientidele. Sain juurde teadmisi autotehnika valdkonnast. Oman ülevaadet, kuidas toimib toidukaupade tarneaehla protsess. Õppisin antud praktika käigus siduma teooriat ning praktikat. Oskan näha tarneahelat tervikuna ning leida antud tarneahela puudusi ja teha ettepanekuid parema lõpptulemuse saamiseks. Võtsin kõiki tööülesandeid tõsiselt ning tahtsin leida alati parimat lahendust. Tihti tegutsesin ma ainult enda ettevõttekeskselt ning üritasin säästa kulusid . Lihtsamad otsused võtsin vastu ilma korralikult analüüsimata, hiljem esines seetõttu probleeme. Õppisin enda vigadest ning edaspidi analüüsin igat olukorda eraldi läbi. Suutsin suhelda klintidega vabalt ning saavutasin kliendiga hea koostöösuhte. Olen saanud juurde enesekindlust ning suudan vastu võtta otsuseid. Üldiselt olen oma tööülesannetega saanud hästi hakkama ning suuri eksimusi pole esinenud .

HINNANG PRAKTIKAETTEVÕTTELE

Tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel

Tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel oli väga hea. Juhendaja oli ülesannete jagamises ja tutvustamises otsekohene . Seletas väga selgelt, nii et ei tekkinud olukorda, kust millestki aru ei saanud. Lisaks oli abivalmis, kui tekkis mõni probleem. Hoidis ka ise ennast minu töödega kursis, et vajadusel juhtnööre anda, et töö paremini sujuks.

Valitud ettevõtete sobivus praktika eesmärkidest lähtudes

Valitud ettevõte sobis väga hästi eesmärkide täitmiseks. Sain ülevaate Eesti sisesest transporditurust, uusi teadmisi tehnika ning juhtimise valdkonnas. Tean, kuidas toimib toidukaupade tarneaehla protsess. Õppisin nägema tarneahelat tervikuna ning oskan leida antud tarneahela puudusi ja teha ettepanekuid parema lõpptulemuse saamiseks. Suutsin suhelda klientidega vabalt ning saavutasin hea koostöösuhte.

KOKKUVÕTE

Ettevõte X pakkus mulle suurepärase võimaluse tegeleda Eesti sisese toidukaupade transpordi korraldamisega. Sain uue kogemuse tehes koostööd suurte klientidega ning nägin kui raske on pakkuda kvaliteetset transporditeenust. Õppisin hindama ning lahendama probleeme õiges järjekorras. Sain ülevaate, millised on ettevõtete vahelised ning ettevõtete sisesed probleemid. Liiga tihti mõeldakse, kuidas saab asju teha soodsamalt ning ei tulda selle peale, et hiljem võib see topelt kulukam olla. Nägin praktika käigus, kuidas tomib tarneahel ning millsed on süsteemi puudused. Omandatud kogemuse põhjal võin öelda, et Eesti ettevõtetel on suur arenguruum tarneahela tootlikkumaks muutmise juures.