Äriplaan (44)

Pärnu Raeküla Gümnaasium
OÜ Veerev Ratas
Äriplaan
Koostas: Laura Tael
Juhendaja : Kristi Suppi
Pärnu 2009
Sisukord
1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed 3
1.2. Ettevõtte taustaandmed 3
1.3. Äriidee 3
2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated 4
2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus 4
2.2. Kliendid 4
2.3. Konkurents 7
3.1.1. Marketing 10
3.1.2. Teenuse arendamine 10
3.1.3. Teenus/tegevus 10
3.1.4. Personal 11
3.1.5. Majandusolukord 11
4. Visioon 4.1. Võimalused ja ohud 12
4.2. Ettevõtte tulevikuvisioon aastal 2014 12
5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused 13
5.2. Imidzh 13
5.3. Strateegia 13
6. Marketingiplaan 14
6.1. Müügieesmärgid 14
6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes 14
6.3. Marketingi komponendid 14
6.3.1. Teenus 14
6.3.2. Hinnakujundus 14
6.3.3. Turustuskanalid 15
6.3.4. Turundusteabe komponendid 15
6.3.4.1. Müügi aktiviseerimine 15
6.3.4.2. Avalikkuse informeerimine 15
6.3.4.3. Reklaam 16
7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine 17
8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked 18
9. Masinate ja süsteemide arendamine 9.1. Teenusemaht 19
9.2. Investeerimisplaan 19
9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel 19
10. Ettevõtte juhtkond ja personal 20
10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine 20
10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid 20
10.3. Palgasüsteem ja selle areng 20
10.4. Ettevõtte väliste spetsialistide kasutamine 20
11. Finantsmajandusplaanid 21
11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng 21
11.2. Finantseerimine 21
11.3. Kasumiplaan 22
11.4. Rahavoogude plaan 23
12. Riskitegurite hindamine 23
13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest 24
Kasutatud materjalid 26

1.Kokkuvõte
1.1. Ettevõtte põhiandmed

Ettevõtte nimi: OÜ Veerev Ratas
Aadress: Aroonia 4, Audru vald
Teenus: transpordi- ja taksoteenus
Omandivorm: osaühing
Ettevõtte suurus: 8 põhitaksojuhti, 2 asendusjuhti, 3 dišpetserit

1.2. Ettevõtte taustaandmed

Äriplaani valmistaja on gümnaasiumis majanduskallakuga klassis õppiv gümnasist. Äriidee tuli maapiirkonnas elavate inimeste igapäevaprobleemist- piisavate transpordivõimaluste puudumisest, mis ka autorit ennast puudutavad.

1.3. Äriidee

Ettevõte pakub transpordi- ja taksoteenust Pärnu maakonna piires taskukohase hinnaga. Tavalistest taksofirmadest erineb loodav ettevõtte selle poolest, et see on spetsialiseerunud maapiirkondadele. Teenust võivad kasutada nii viimasest bussist maha jäänud noorukid , suurte ostukottidega tööinimesed kui ka väiksemad töölistegrupid. Teenus on kättesaadav kõigile ning sõbralikud taksojuhid teevad selle kasutamise veelgi mugavamaks.

2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated

2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus

Firma pakub transpordi- ja taksoteenust Pärnu maakonna piires. Esialgu jääb turg Audru valla piiresse, kuid edu saavutades laieneb turg ka ülejäänud maakonnale. Audru valla teid on 239,33 km, sellest asfaltbetoonkattega 14,25 km, mustkattega 3,88 km ja kruusateid 216,2 km - see on esmane turupiirkond. Hiljem on turupiirkond ala, mille pindala 4806,27 km².

2.2. Kliendid

Esmane klientuur on Audru valla elanikud, 2007. aasta seisuga 5322 kodanikku. Ettevõtte laienedes suureneb see arv aga 90929 inimesele, kes elavad Pärnu maakonna erinevates valdades.
Pärnu maakonna elanikud
Are
1380
Tahkuranna
2241
Audru
5322
Tori
2647
Halinga
3461
Tõstamaa
1591
Häädemeeste
3158
Varbla
1037
Kaisma
577
Vändra vald
2619
Kihnu
635
Lavassaare
569
Koonga
1328
Tootsi
932
Paikuse
3635
Vändra alev
2736
Saarde
5015*
Sindi
4270
Sauga
3284
Pärnu
43389
Surju
1103
Kokku
90929
(Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2007)
Kliendigruppide analüüs
Kliendigrupid
Ostupotentsiaal
Kliendi väärtushinnangud ja valikukriteeriumid
Kohalikud elanikud
20%
Turvatunne , paindlikkus –võimalus teha kokkuleppeid , aega kinni panna, ooteajad jne ( nt. teatris, kontsertidel ning muudel üritustel käimine)
Tuttavad (hiljem püsikliendid)
30%
Turvatunne, paindlikkus.
Juhukliendid
10%
Täpsus, teadmised piirkonnast , kvaliteet.
Tööliste grupid
40%
Väikebussi kasutamise võimalus, igal ajal (vahetused – vajadus nii öösel, hommikul kui päeval)
Kliendid vanuse järgi
Seisuga 01.01.2003 oli Statistikaameti andmetel Pärnu maakonnas tööealisi elanikke vanuses 16a kuni pensioniiga kokku 52 400 (mehed vanuses16-63 ja naised 16-59).
Seega tööealised elanikud moodustavad ~57,6% kogu tarbijaskonnast ehk nad on kõige suurema osakaaluga tarbijad. 2007. aasta seisuga on maakonnas 11 854 noort vanuses 7-17 ( 13% elanikkonnast ehk suuruselt kolmas tarbijaskond), pensioni-ealisi jääb seega ~ 22 675 (~ 29,3% elanikkonnast ehk suuruselt teine tarbijaskond) .

2.3. Konkurents

Konkurentideks on Pärnu taksofirmad ning ka maakonnas tegutsevad bussifirmad.
Pärnus on 5 taksofirmat: Bristol, E- Takso , Pärnu takso , Ranna takso, Taksobuss. Kõige suuremaks konkurendiks on aga E-Takso, millel on kokku üle neljakümne takso ja Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldataval iga-aastasel küsitlusel on E-Takso alati tunnistatud parimaks.
E-Takso analüüs
Plussid
Miinused

• ISIC kaardiga linnas -10% lõpparvest
  
• linnadevaheliste ja pikemate sõitude (ka välismaale) hind kokkuleppel
  
• firmadele kokkuleppehinnad
  

• puudub nii öelda reserveerimise võimalus
  
• kuna juhid on põhiliselt teadlikult vaid Pärnu linnast, siis neil puuduvad teadmised terve maakonna teedest
  
• kõrged hinnad
  

E-Takso hinnakiri
HINNAD
KUNI 4 INIMEST
5-8 INIMEST
Püsiklientidele kliendikaardiga linnas
Sõidu alustamine
35.-
45.-
35.-
Kilomeetri hind
12.-
17.-
11.-
Ootetund
200.-
240.-
200.-
(Andmed E-Takso koduleheküljelt seisuga detsember 2008)
Tegutsevaid bussifirmasid Pärnumaal on 4: OÜ Bussireisid, Mulgireisid, AS Marsruut , OÜ Cargobus.
Busside analüüs
Plussid
Miinused

• soodsad piletihinnad
  

• busse sõidab vähe ja ainult kindlatel kellaaegadel
  
• viimased bussid väljuvad suhteliselt varakult- tegemised jäävad pooleli
  
• bussid tihti ülerahvastatud
  
• puudub mugavus
  
• aeglased
  

Bussisõitude analüüs
Sihtpunkt
Viimase bussi väljumisaeg
Kaugus Pärnust
Piletihind
Maksumus taksoga
Ahaste
19.30
24 km
18.-
323.-
Koonga
19.00
40 km
29.-
515.-
Tõstamaa
18.00
50 km
35.-
635.-
Tootsi
18.40
38 km
28.-
491.-
3. Ettevõtte analüüs
3.1. SWOT-analüüs
Plussid
Miinused

• mõistlikud hinnad
  
• püsiklientidele soodustused
  
• võimalus taksot reserveerida teatud kellaajaks
  
• lepingu sõlmimise võimalus (nt. tööliste väikebussid)
  
• sõitmine terve maakonna piires
  
• tellimise võimalus
  
• „kaine autojuhi“ teenus
  
• võimalus kujundada välja veel mitmeid valdkondi nt. ekskursioonibussid väiksematele gruppidele jne ning arendada erinevad „taksostiilid“
  

• tundmatus
  
• kliendid võivad alguses olla umbusklikud
  

Ohud
Võimalused

• bensiinihinna tõus
  
• konkurentsi suurenemine
  
• töökohtade vähenemine (kliendid pole siis enam võimelised maksma)
  

• pakkuda töökohti
  
• muutuda riigi poolt kasutatavaks/tellitavaks
  

3.1.1. Marketing

Kuna Pärnus tegutsevad veel 5 taksofirmat, siis konkurents on suhteliselt suur. Loodava firma eeliseks on aga see, et ta on spetsialiseerunud just Audru valla piirkonnale ja edaspidi ka Pärnu maakonnale. See piirkond on hea selle poolest, et seal tekivad kohe kindlad kliendigrupid: kuna mitmed Audru vallas tegutsevad firmad loobuvad tööliste bussidest, siis otsitakse uusi võimalusi tööle ja töölt saamiseks. Samamoodi vajavad transporti ka 80% Kihlepasse rajatava kohafarmi 300 töölisest ning nelja aasta pärast on see arv juba 1200.
Firma pole algstaadiumis tuntust saavutanud, seega tuleb suurt rõhku panna reklaamile ja meediale. Kui on juba tekkinud kindel klientuur, siis saavutab firma ka suuremat tuntust.

3.1.2. Teenuse arendamine

Teenuse arendamine toimub vastavalt vajadusele. Vastavalt klientide nõudmistele/vajadustele saab arendada teenust kas rohkem tööliste või juhuklientide sõidutamisele jne. Teenusearendust teostab firma juhataja, kui tunneb, et selleks on vajadus.

3.1.3. Teenus/tegevus

Teenusepakkumise tingimused ja võimalused on head, sest üha rohkem võetakse maabussiliine ning töölistebusse sõitudelt maha, seega vajab maapiirkonnas elav rahvas mõistliku hinnaga transporti.
Taksodena kasutatavad autod liisitakse, sest nii saab vajadusel ja tahtmisel lihtsalt ajaga kaasas käia.
Koostööpartneriteks on mitmed Pärnumaal tegutsevad klubid, baarid, tarhterid jne nagu näiteks Jaani trahter, sest firma pakub ka „kaine autojuhi“ teenust. Lisaks ka OÜ Valmos ja AS Pärnu Betoonimeistrid, kes vajavad uusi ja odavaid tööliste transporditeenuseid.

3.1.4. Personal

Autor ise on loova mõtlemise ja kiire taibuga, seega saab ta suurt rolli mängida reklaamide ja meediaga töötades. Taksojuhtideks on plaanis võtta kogemustega juhid, kes teavad hästi maateid, näiteks endised bussijuhid. See on ka hea võimalus pakkuda tööd maakonna elanikele. Esimesel aastal võtab ettevõte tööle 8 põhitaksojuhti nelja masina peale, kes töötavad vastavalt graafiku alusel ( päevas 8 tundi) ning lisaks neile 2 asendusjuhti, kes võimaldavad põhitöötatajatele vabu päevi. Dispetšereid on esimesel aastal 3, nende kaudu toimub teenusetellimuste vastuvõtmine ja nemad saadavad info taksojuhtideni.

3.1.5. Majandusolukord

Kuna tänapäeval on kütusehinnad muutuvas seisus, siis on olemas igaks juhuks ka rahaline reserv.

4. Visioon
4.1. Võimalused ja ohud

Ettevõtte omapäraks on see, et erinevalt teistest taksofirmadest on ta spetsialiseerunud maakohtadele, et ka need oleksid igal ajal ja võimalusel ligipääsetavamad, olenemata vähesest bussiliiklusest. Sellega seoses on kliendigrupiks linnarahva asemel maakohtades elavad inimesed. Võimalusteks on veel välja kujundada ekskursioonitakso maakondade vahel, laiema tunutuse saavutamisel on võimalik teostada ka väikereise väiksematele gruppidele lähedal asuvatesse välisriikidesse.
Mõte on ka arendada taksodest välja nii öelda erinevad stiilid, nagu näiteks noortele kiiremad, ilusad autod (Porsche, BMW jne), vanematele inimestele mugavamad ja lihtsamad autod. Muidugi sellisel juhul tuleb arvestada sellega, et tariif on mõnevõrra kallim.

4.2. Ettevõtte tulevikuvisioon aastal 2014

Aastal 2014 on ettevõtte poolel teel laienemaks üle-eestiliseks maakondades sõitvaks taksofirmaks. Ettevõtte töötajad on läbinud mitmed koolitused ning firma teostab ka väikeste gruppide ekskursioone Eestimaa vaatamisväärsustesse. Ettevõtet tuntakse kui usaldusväärset ja kiiret transpordifirmat, mida saab kasutada nii külla sõiduks, „kaine autojuhi teenuse“ ja ka ekskursioonitaksona. Firmas on toimunud mitmeid uuendusi : kvaliteetsemad ja ajakohased autod, väikebussid; Eesti suuremates linnadesse on rajatud esindused, kuhu klient saab vajaduse korral pöörduda. Noorte seas on populaarseks muutunud see, et nad saavad tellida just selle takso, mida nad tahavad, nt. punane Opel Calibra või lahtikäiva katusega Porsche. Koostöö baaride ja kohvikutega laabub sujuvalt .

5. Põhieesmärgid ja strateegia
5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused

Ettevõtte eesmärk on teenida kasumit, kuid samas pakkuda ka tööd endale ja luua mitmeid uusi töökohti. Samas oleks oma firma loomine ja püsti panemine ka hea eneseteostuse võimalus, näitamaks, et ka naised võivad autode alal maailmaturul läbi lüüa. Eesmärk on teise tegevusaasta lõpuks saavutada kasum, kindlad kliendigrupid ja usaldatavatus inimeste seas.

5.2. Imidzh

Kliendid hindavad kiirust, kvaliteeti, usaldusväärsust ja täpsust- nende poole ettevõte püüdlebki. Kindlasti peab olema igal võimalusel kliendile vastutulelik: kui kliendi soove ei suudeta täita, siis pakkuda samaväärne alternatiiv jms.

5.3. Strateegia

Esmane kliendigrupp on Audru vallas elavad tööealised inimesed , kelle sooviks on saada võimalikult odavat ja kiiret transportteenust. Ettevõte keskendub erinevalt teistest taksofirmadest maarahvale ja nende vajaduste täitmisele. Teenusepakkumise laiendamist teostatakse vastavalt klientide huvile ja rohkusele, selle puudumisel jääb ettevõte siiski ainult Audru valla või Pärnu maakonna piiresse. Uusi kliendigruppe saadaksegi ettevõtte laienedes, sest erinevates paikades on inimestel erinevad huvid ja eesmärgid. Turuosa kindlustatakse tuntuse saavutamise teel: mida usaldusväärsem ja tuntum on ettevõtte, seda enam tulevad kliendid lodava firma teenust kasutama. Kuna ettevõte on tihedalt seotud inimestega, siis tuleb kaasas käia ka uuendustega , et saavutada klientide rahulolu. Ettevõtte lisaplussiks on veel ka see, et tavalistes taksofirmades on sõiduautodena kasutusel üksluised ja ühte tüüpi autod. Loodav firma aga võtab kasutusele võimalikult palju erinevaid autosid, et pakkuda sobivat teenust kõigile inimtüüpidele.

6. Marketingiplaan

6.1. Müügieesmärgid

Müügieesmärk on esialgu pakkuda trasporti päevas vähemalt kuuekümnele inimesele nende tellitud sihtpunktidesse. Edu saavutades see arv suureneb.

6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes

Turundustöö eest hoolitseb ettevõttes juht.

6.3. Marketingi komponendid

6.3.1. Teenus

Taksoteenuse puhul saab moodustada pakette: töölistele, suurema grupiga soodustused, tellimuste paketid jne. Teenuse paketid on konkurentsivõimelised, sest töölistele pole teistel taksofirmadel pakette ja lepinguid. Kompromissivõimalused on juba ise ettevõttele reklaamiks .

6.3.2. Hinnakujundus

Hinnakujundussüsteemi koostamisel arvestatakse kütusekulu, liisinguid ning mingil määral ka üldist kütusehinda. Kuid kütuse hinnatõus ei tähenda ettevõtte klientide jaoks kohest kilomeetrihinna muutust, vaid selle jaoks loob ettevõtte reservi , et kliendid ei peaks kütusehinna muutumise pärast kannatama ning sel viisil ei kaota ettevõtte kliente. Kindlasti jälgib ettevõte ka konkurentide hindu. Ka allahindluseid saab teha , näiteks vastavalt tähtpäevale (sõbrapäeval kahele või enamale sõbrale soodustus ). Esimesel aastal kujuneb teenusehind vastavalt eeldatavale kilometraažile.
Esimese aasta hinnasüsteem
HINNAD
KUNI 4 INIMEST
5-8 INIMEST
9-16 INIMEST
PÜSIKLIENT
Sõidu alustamine
20
30
15
Kilomeetrihind
6,5
7
7,5
6
Ootetund
160
200
100
120

6.3.3. Turustuskanalid

Rahulolev klient levitab infot. Ka raadiosse ning ajalehtedesse pannakse üles reklaamkuulutused. Ettevõtte tutvustab ennast erinevatel vabaõhuüritustel nagu näiteks laadad, kontserid , etendused. Põhirõhk on pööratud kohaliku elanikkonna informeerimisele.

6.3.4. Turundusteabe komponendid

6.3.4.1. Müügi aktiviseerimine

Paar nädalat enne ettevõtte avamist pannakse ülesse avamiskuulutused, avamise puhul ka natukene soodsamad hinnad, sest esmamulje loeb. Teenuse tutvustamist alustatakse erinevatelt messidelt ja üritustelt. Mida rohkem on firma nime ja autosid liikvel näha, seda paremini jääb ettevõte meelde. Tehes koostööd baaride ja tarhteritega, saab ka sealt head reklaami.

6.3.4.2. Avalikkuse informeerimine

Ajalehti loeb ligikaudu eesti elanikkonast, seega avalikkuse informeerimine toimub just kohalike ajalehtede kaudu.

6.3.4.3. Reklaam

Kuna loodav ettevõtte on alles alustav firma, siis on loogiline, et reklaami alla tuleb panustada. Lisaks kuulutustele ajalehtedes lisab ettevõtte reklaamid ka kohalikesse raadiojaamadesse. Samas ringisõitvad taksod on juba isegi reklaamiks.

7. Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine

Kuna ettevõte tegeleb taksoteenuse pakkumisega, siis on juhid tihedas suhtlemises klientidega. Seega peavad olema kvaliteetsed nii autod, mida taksodena kasutatakse, kui ka kliendi ja juhi vahelised suhted. Autosid on kavas pidevalt uuendada, et need vastaksid kvaliteedinõuetele, et kliendil oleks mugav ja jääks teenusega rahule. Vajadusel võetakse appi ka spetsialistid , kellega nõu pidada ning uuendusi läbi viia. Taksojuhid ja ka dispetšerid läbivad mitmeid suhtlusalaseid koolitusi, et tagada sõbralik suhtlemine klientidega. Ettevõtte töötajad kannavad ka ühtset vormiriietust, mida iga aasta uuendatakse. On kaks erinevat vormiriietust: pikem vorm külmematakse aegadeks ja lühem soojemate ilmade puhul.Vastav kulu on arvestatud kasumiaruandes.
8. Teenusearendus ja kavandamine
8.1. Teenusearenduse korraldamine ettevõttes
Teenusearendust planeerib ja viib läbi ettevõtte juhataja, kaasates vajadusel ka teisi töölisi. Olulised on ka kliendi vajadused ja see, mis kliendile meelepärane on- tuleb kasutada ka kliendiabi, korraldad klientide seas küsitlusi jms.

8.2. Teenuse olukord ja päevakorral olevad hanked

Lähiaastate projektiks on erinevat tüüpi autode soetamine, et olla meelepärane nii noortele kui ka vanemale generatsioonile. Lisaks veel ka väiksemate marsruutidega ekskursioonibusside- ja taksode teenuse käivitamine.

9. Masinate ja süsteemide arendamine
9.1. Teenusemaht

Esimesel aastal on kavas pakkuda teenust päevas vähemalt kolmekümnele eraisikule (sõiduautodega) ja trasportida kahte kuni kolme töölistegruppi, millest igaüks koosneks kuni 16 liikmest ( 16 maksimum, kuna 16-kohaline väikebuss).

9.2. Investeerimisplaan

Esimesel aastal liisitakse kaks sõiduautot, üks 8-kohaline väikebuss ja 16-kohaline buss . Autod ja bussid liisitakse Motors24-st, sest seal on kõige soodsamad liisingutingimused Edu saavutades ja ettevõtte laienedes autode ja väikebusside arv suureneb- need ka liisitakse.

9.3. Koostööpartnerid ja allhangete korraldus lähiaastatel

Kasulik on sõlmida leping mõne tanklaga nagu näiteks Lukoil, et saaks igal võimalusel soodsama hinnaga tankima minna. Koostööpartneriks on ka autohooldusfirma Melasi Autohooldus, kus saab regulaarselt masinaid kontrollimas ning pesemas käia, vajadusel ka parandamas.

10. Ettevõtte juhtkond ja personal

10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine ja juhtimise täiustamine

Ettevõtte vormiks on osaühing ning antud äriplaani autor on firmas ainuomanik.

10.2. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitusplaanid

Kuna inimeste veoks on vaja litsentsi, läbivad takso-ja bussijuhid selle jaoks vastavad koolitused ja eksamid. Ettevõte vajab mõtlevaid ja ideid pakkuvaid töölisi, sest plaanis on ikkagi rajada pidevalt arenev ja ajaga kaasas käiv transpordifirma, millega kõik rahule jääksid. Seega pakub ettevõte töölistele koolitusvõimalusi nagu näiteks enesekehtestamise ja ka suhtlemisega seotud koolitused, sest takso- ja bussijuhid on pidevas suhtlemises klientidega.

10.3. Palgasüsteem ja selle areng

Takso- ja bussijuhtidele ning dispetšeritele makstakse palka tunnitöö alusel ning väljastatakse vastavalt töötaja soovile, kas kord kuus või enam kordi kuus. Tunnitööle võib tulevikus lisada ka preemia tulemustasuna.

10.4. Ettevõtte väliste spetsialistide kasutamine

Väliste spetsialistide kasutamine on vältimatu, kuna autode pesu ja hooldust ei saa ettevõtte ise korraldada. Vastavad hoolduskulud on arvestatud kasumiaruande ja rahavoogudeplaani tabelites . Ka teenusearendamisel ja kvaliteedisüsteemi parandamisel kasutab firma välisabi.

11. Finantsmajandusplaanid

11.1. Planeerimissüsteemi kirjeldus, süsteemi areng

Planeerimissüsteemi aluseks on käesolev äriplaan, mida kontrollitakse ja täiendatakse kord aastas. Planeerimissüsteemi alusel koostatakse kasumiplaan.

11.2. Finantseerimine

Kuna ettevõtte omandivormiks on osaühing, siis algkapitaliks on 40 000. Et aga ettevõtte saaks korralikult tegutsemist alustada, tuleb taotleda pangast ka laen , mida oleks hea võtta lepinguga, et esimesel aastal ei peaks tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Selleks laenab ettevõte natuke rohkem, kui planeeritult vaja. Laenu võtab firma 100 000 Eesti krooni. Kõik arvutused on tehtud Eesti kroonides. Arvestada tuleb sellega, et alates viiendast tegutsemiskuust on ettevõte käibemaksukohuslane.
1.aasta lõpp-bilanss
AKTIVA
PASSIVA
Käibevarad:
Raha 346 520
Immateriaalne põhivara : 20 000
Arvutiprogrammid,
taksoplafoonid
Lühiajaline laen 100 000
Tasumata pangalaenu intress 18 000
Omakapital 40 000
Kasum 208 520
Aktiva kokku: 366 520
Passiva kokku: 366 520

11.3. Kasumiplaan

Kasumiplaan
1.aasta
2. aasta
3. aasta
4. aasta

Müügitulu

Teenuse osutamise kulud:
- kütus
- töötajate palgakulu (koos ettevõtte maksukuluga)
- liisingud
-taksode hoolduskulud ( remont , kindlustus , ülevaatused)
1 183 000
189 600
432 000
120 000
25 000
3 832 500
569 400
1 566 000
340 000
70 000
5 475 000
759 200
2 106 000
500 000
100 000
6 022 500
835 120
2 400 000
500 000
100 000

Turustuskulud:
- reklaam
- trükised

Üldhalduskulud:
- administratiivtöötajate palk
- muud perioodikulud:
laenu intress
elekter
kontorikulud
koolituskulud
vormiriietus

Muud äritulud

Muud ärikulud
26 000
3 680
144 000
0
1 200
6 000
6 000
10 000
41 000
52 000
40 000
5 680
468 000
59 000
2 400
7 000
15 000
12 000
100 000
120 000
30 000
5 680
588 000
59 000
2 400
7 000
20 000
14 000
110 000
130 000
20 000
5 680
 660 000
0
2 400
7 000
20 000
16 000
110 000
130 000
PUHASKASUM
208 520
658 020
1 263 720
1 436 300

11.4. Rahavoogude plaan

1. kuu
2. kuu
3. kuu
4. kuu
5.kuu
6.kuu
Sissetulekud:
Raha kuu algul
x
171 060
212 200
265 260
313 360
331 920
Müügitulud
201 500
188 500
201 500
195 000
201 500
195 000
Omakapital
40 000
0
0
0
0
0
Laenu väljavõtmine
100 000
0
0
0
0
0
Muud tulud
6 000
6 000
6 500
7 000
7 500
8 000
SISSETULEKUD KOKKU:
347 500
365 560
420 200
467 260
522 360
534 920
Väljaminekud:
Kütus
32 240
30 160
32 240
31 200
32 240
31 200
Teenindajate palgad (koos maksudega)
63 000
63 000
63 000
63 000
90 000
90 000
Administratsiooni palgad (koos maksudega)
21 000
21 000
21 000
21 000
30 000
30 000
Elekter
200
200
200
200
200
200
Marketingikulud
5 000
5 000
4 500
4 500
4 000
3 000
Telefon
1 000
1 000
1 000
1 000
1 000
1 000
Masinate hooldus, varuosad
5 000
4 000
4 000
4 000
4 000
4 000
Kontoritarbed
1 000
1 000
1 000
1 000
1 000
1 000
Taksopargi maksud
8 000
8 000
8 000
8 000
8 000
8 000
Investeeringud (taksoplafoonid jne)
20 000
0
0
0
0
0
Liisingud
20 000
20 000
20 000
20 000
20 000
20 000
VÄLJAMINEKUD KOKKU:
176 440
153 360
154 940
153 900
190 440
188 400
RAHA JÄÄK KUU LÕPUS:
171 060
212 200
265 260
313 360
331 920
346 520

12. Riskitegurite hindamine

Riskid /ohud
Ettevalmistus/lahendused
Firma ei vasta kvaliteedinõuetele
Esmalt tuleb uurida, mis on kvaliteedinõuded ja need võimalikult hästi täita. Kui aga juhtub, et firma ei vasta kvaliteedinõuetele, tuleb teha vastavad muutused.
Kütuse hinnatõus
On vaja luua reserv ootamatu hinnatõusu jaoks.
Uus konkurents
Uue konkurendi tekkimisel tuleb olla valmis luua midagi uut, arendada teenust, et konkurent ei ohustaks ettevõtte turupositsiooni .
Töötajate vahelised pinged
Töötajate valimisel tuleb olla eriti hoolikas, sest töötajad on tihedas suhtlemises klientidega ning peavad läbi saama kõigiga, et tagada sõbralik töökeskkond. Töötajatele tehakse ka mitmesuguseid koolitusi.
Materiaalne kahju firmale (avarii jne)
Sellisteks olukordadeks on sõlmitud lepingud kindlustusfirmaga.
Ei ole loodetud hulgal kliente
Tuleb leida põhjus, miks see nii on. Korraldada küsitlusi, teha teenusearendust, suurendada marketingi.
(Abiks oli Kätlin Kaare äriplaan OÜ Fortuna )

13. Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest

Ettevõtte tõrgeteta toimimise ja arengu tagamise tähtsamad meetmed:

• Koostada vettpidavad finantsaruanded , kuna raamatupidamisest algab kõik.
  
• Tagada tihe koostöö klientide ja ettevõtte töötajate vahel.
  
• Tagada vennalikud suhted personali vahel.
  
• Kasutada kaasaegset, vastupidavat, kliendisõbralikku tehnilist varustust.
  
• Piisav ja mõjuv, ent mitte ülepakutud reklaam on garantiiks, et ettevõtte poolt pakutavat teenust kasutatakse.
  

Kasutatud materjalid

• www.parnumaa.ee
  
• www.bussipark.ee
  
• www.taksod.eu
  
• www.etakso.ee
  
• www.lukoil.ee
  
• www.ekspressauto.ee
  
• Statistikaamet
  
• www.motors24.ee
  
• www.taksoliit.ee
  
• http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113792
  
• www.arikataloog.ee