Ökoloogia 1. töö (0)

Q: Millest koosneb ökosüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia 1. töö

Q: Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia 1. töö

Q: Kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia 1. töö

Q: Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia 1. töö

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest koosneb ökosüsteem?
Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?
Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess?

KÜSIMUSTE VASTUSED
Esimesed

Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed)

Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks , et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.

Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk “biooksüdatiooni käigus energia vabanemise” erivorm)

Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma.

Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)

Biogeotsönoos on teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi.

Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus)
8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma.
9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum.
11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest.
12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel , mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.
13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
14. Heterotroofne organism – mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee.
16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine.
17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt kiskjateni.
18. Kasvuhoone efekt – atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine.
19. Katabolism – on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
20. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan ) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid.
21. Kliimaks - Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus), mis vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud.
22. Kommensalism – organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades.

Saprofaag – kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest.

Krooniline toksilisus, kestev mürgisus on madalate dooside toksiliste ainete pikaajaline mõju, mille nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, kas siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud.

Litosfäär - maakoore ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, mis on liigendatud laamadeks. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.

LD50 – ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" ( letaalne , surmav doos, 50%). LD50-ga märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist.
27. Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
29. Mesosfäär – on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal.
30. Mikrokonsument – organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid . K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid.
31. Mutageenneaine on aine ja valmistis, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
32. Mutualism on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
33. Nekrofaagid on raipesööjad.
34. Noosfäär on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus, noosfäär võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. (konspekt lk. 63)
35. Ökoloogiline nišš (ehk ökonišš) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
36. Ökoloogiline püramiid (ka troofiline püramiid või Eltoni püramiid) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
37. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
38. Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi .
39. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine .
40. Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühikul. Sõltub erinevatest teguritest.
41. Primaarproduktsioon ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu elusloodusel .
42. Produtsent – tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid . Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli.
43. Säästev areng – selline looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused.
44. Sekundaarne suksessioon – toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel).
45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante . Stratosfäär paikneb kõrgusel 13–45 km.
46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju.
47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja destruendid .
48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.
49. Troofiline tase – teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid , teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast.
50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb.
Teised
NB! Enamus küsimuste juurde käivad ka joonised, mille leiad konspektist!

Millest koosneb ökosüsteem?
Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš.
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad.
Ökosüsteemi koostisosadeks on:
biotsönoos ehk elukooslus

taimekooslused
seenekooslused
loomakooslused
mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond
õhkkeskkond
vesikeskkond
muldkeskkond

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid. Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel; lubja tootmisel.
Muud kasvuhoonegaasid ( nendest peab teadma vist ainult freoone ja metaani):

Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.
Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad . NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.
Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.

Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.
Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks ( HNO3 , H2SO4). Atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6 (CO2 sisalduse tõttu), kuid lisandunud lämmastiku ja
väävli ühenditega on pH 3-4 või veelgi madalam.
Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad.
Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi , jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni.

Atmosfääri saaste.
Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsmelat troposfääri, “saaste” on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine. Atmosfääriõhu saasteaineid liigitatakse keemilise koostise, agregaatoleku , kahjuliku toime ja päritolu järgi. Atropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgi ja keemiatööstusega. Aastas jõuab troposfääri 250 mln tonni tolmu ja 120 mln lendtuhka. Õhu saaste aerosoolidega väljendub sademete suurenemises ning udu tekke sagenemises, otsese päikesekiirguse ja UV-kiirguse vähenemises.

Hüdrosfääri saaste
Hüdrosfääri võivad tehnosfäärist looduslike komponentide kõrval sattuda hulgaliselt saasteaineid ning saastena käsitlevat jääksoojust. Majapidamistest ja tööstustest veekogudesse sattuvad ained ja ühendid ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi.
Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained:
• haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
• hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained
• taimede toitekomponendid
• raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
• soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
• radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld
• jääksoojus
Merevete saaste on tavaliselt seotud :
1. dampinguga (“ dumping ”),
2. naftasaastega
3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu;
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul.
Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul – Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri.
Magevett saastavad:
1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained;
2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused;
3. toitained (N ja P);
4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid ;
5. naftasaadused, pestitsiidid , sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne;
6. põhjasetted;
7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide .

Litosfääri saaste.
Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale( pestitsiide ,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega .Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena.
7. Toksikoloogia : kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage .
Joon. 1.26. Doos – reageeringu kõver.
Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega,
ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid
katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud
isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud
soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse
kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover
naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat
doosi (LD - lethal dose).
Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga.

Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.

Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
Atmosfäär - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral.
Hüdrosfäär - maad ümbritsev veekiht
Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt
Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest.

Vee unikaalsed omadused.
Vesi on kõige levinum aine Maal, mis on normaaltingimustel vedel, tahkes olekus aga kristallilise ehitusega, mida nimetatakse jääks. Vedelas olekus on vesi tihedam kui tahkes olekus. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid .Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Välimuselt on vesi läbipaistev, värvuseta vedelik, millel puudub lõhn, mis koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses javereringes ning vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained – nii gaasilised , vedelad kui tahked .

Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
Vesi ringleb pidevalt maapinna ning atmosfääri vahel tsüklis. Seda nimetatakse hüdroloogiliseks ringeks. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi ookeanidest, jõgedest, järvedest, mullast ning taimestikust õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui veepiisad vôi jääkristallid saavad küllalt suureks, langevad nad tagasi maa peale vihma või lumena. Maapinnale jôudnud veega võib juhtuda kaks asja. Osa vett imbub mulda ja imendub taimedesse või nõrgub allapoole põhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesi voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab lõpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurustub ja alustab tsüklit uuesti.

Toiduahelad ja energiaülekanded.
Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid . Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne.
Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne.
12. Kooselavate liikide vahelised suhted
Liik A
Liik B
Neutralism
Populatsiooni ei mõjuta
Populatsiooni ei mõjuta
Konkurents
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ohustav
Amensalism
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ei mõjuta
Parasitism (A- parasiit)
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Kommensalism (A- kommensaal )
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ei mõjuta
Kisklus (A- kiskja )
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Sümbioos (mutualism)
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik
Protokooperatsioon
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik

Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen . Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid.
Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne . Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades.
Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus.
Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest.
Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratudkeskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast.
Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
Ammensalism üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju.

13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) (konspekt lk. 103) – NB! Konspektis on ainult graafik , selgitused on kirjutatud interneti abil)
Arengumaade rahvastiku struktuur:
Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Arenenud maade rahvastiku struktuur: Sündimus on madal, kuna arenenud maades otsustavad paljud naised kõigepealt karjääri teha ja alles hiljem pere luua. Laste suremus on aga arenenud maades väga madal. Inimeste keskmine eluiga on kõrge, kuna arenenud maades on meditsiin kõrgelt arenenud.

Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused).

Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised).
15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.
Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistets ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine .
CO2 + H2O + hν + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) < => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine)
(6CO2 + 6H2O + energia ↔ C6H12O6 + 6O2)
Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O
Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2)
CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1)
CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2)

Geoloogiline ringe . Nimetage ka põhilised protsessid.
Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard -(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.

Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus ). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu.
Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.

Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2orgaanilistest ainetestloomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.
Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivadpurpur- ja rohevetikad . Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel.

Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu.

Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde.
Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu.
Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri.

Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel).
Süsiniku ringe:
Globaalne süsiniku ringe:
18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele.

Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet. Fosfori ringe:
Fosfori ringe
Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks.
Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised.
Globaalne fosfori ringe.
Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga
suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire
vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust
m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee
kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord
vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema . Tekib
nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult.
Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad , siis tekivad vees toksilised
ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks.
Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest
täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede – makrofuutide – massilist
levikut.
Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused:
-biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm,
biomass võib hoopis väheneda),
- kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis,
-veekogu fuusikalis -keemiliste omaduste halvenemine (toitainete
taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.).
Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti
tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja
energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja
orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja
põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus.
20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet.
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:

Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni ( SO42 -).
Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks.
Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks.

Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja erinevate prokarüootide poolt orgaaniliseks sulfohüdriilrühmaks

Väävelvesiniku oksüdatsioon - tekib elementaarne väävel (S0), protsessi viivad läbi fotosünteesivad rohelised ja purpursed väävli-bakterid ja mõned kemolitotroofid

Väävli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne väävel redutseeritakse väävel-vesinikuks

Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib väävelvesinik
Väävliringe
Reservuaarid: Maakoores - kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), ookeanis - sulfaatioon (2.6 g/l), H2S ja S0, magevesi - sulfaat, H2S ja S0, maismaa – väävli orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, atmosfäär - vääveloksiid (SO2), metaansulfoonhape (CH3SO3-), H2S.
Väävliringe on väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid. Väävel esineb looduses anorgaanilisel ja orgaanilisel kujul. Põhiosa väävlist paikneb maakeral kivimites. Mullas moodustab orgaaniliste ühendite väävel ~90% kogu väävlist ja anorg . väävli on osa väike. Anorg. väävel esineb keskkonnas sulfaadina (SO42-) või sulfiidina (S2-), harvem elementaarse väävlina (S0).
Väävliringe mõju teiste elementide ringele biosfääris.
Väävli oksüdeerimise tulemusena tekib tugev hape , mis soodustab fosfori ja teiste mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud väävliühendeid sisaldavad kivimikihid ja väävliühendite oksüdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivisüsi, põlevkivi ja osa naftat sisaldab palju väävlit, mis põlemisprotsessis käigus muutub SO2-ks. SO2-st tekib atmosfääris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad.
21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid .
Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud.

Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine
Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess .
Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks .

22. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Selline püramiid töötab Päikeselt pärineva primaarse energia arvel ja selle eri tasandeid ühendab keerukas suhtepundar. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
23. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas).
24. Keskkonnajuhtimine
Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel.
Juhtimist võib teostada:

Globaalsel tasemel
Regionaalsel tasemel
Munitsipaalsel tasemel
Ettevõtte või ärifirma tasemel
Individuaalse kodumajanduse tasemel

Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine.
Keskkonnajuhtimise põhivahendid:

Indikaatorite väljavalimine
Seire (monitooring) ning mõõtmine
Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides
≪Roheline≫ toodang
Kaupade ja teenuste ökodisain
Ökoloogilised märgised
Elutsükli hindamine
Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine

Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu.
Püstitatud eesmärke võib saavutada:

Vastavate seaduste rakendamisega
Majanduslike meetoditega:
Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)
Maksusoodustused
Rahalised toetused ehk subsiidiumid

Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest.
Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Minitibi Õppematerjali autor

kordamine

ökoloogia keskkonnakaitse väävliringe adaptatsioon

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Ökoloogia 1. osa kordamisküsimuste vastused Mõisted · Abiootilised faktorid - on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. · Adaptatsioon organismide kohandumine elutingimustega/ on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. · Aeroobne hingamine ehk aeroobne glükolüüs on oksüdatsiooniprotsess, mille käigus on vajalik hapniku olemasolu. · Akuutne toksilisus (äge mürgilisus) tavaliselt on tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul (max 24-48 h jooksul) muutusi organismi elutegevuses. · Autotroofne organism organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energia (valgusenergia) kaasabil. · Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäirei

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veeko

Ökoloogia

docx

Ökoloogia esimese vaheeksami küsimused-vastused

Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilain

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

ÖKOLOOGIA 1. KT

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Rohkem sarnaseid