elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 9. BIOSFÄÄR on suurim bioloogiline süsteem. See sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. / ...on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). 10. BIOOTA ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11.BIOTROOFID on seened, kes suudavad hankida orgaanilis ühendeid organismide elsuatest rakkudest. Nad on kas sümbiondid või parasiidid. 12. DETRIITAHEL on toiduahel (laguahel), mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. HAPPELISED VIHMAD on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14
/ looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. 8. Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota e elustik- taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof – lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel - laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14
·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes aitavad kaasa süsteemi produktiivsusele, kuid mida farmer ise ei kasuta. Näiteks: liblikõielised taimed . Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev),
väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16
Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt.
· Kliima soojenemine nt. 2oC võrra pikendab jäävaheaega 1000 aasta _Märkame vaid õiges mõõtkavas. muutub ka kliima ja muud tegurid. võrra. _ Kui häiritus ja vaadeldav ökosüsteemi osa on samas mõõtkavas, ,,Emamaa" lähedased saared saavad väga palju liike ja saare suurus ei Maa bioota on pidanud ja peab kuidagi reageerima nendele muutustele paneme me üldse häiritust tähele. oma mingit tähtsust (nt. Saaremaa). kliimas _ Nt. metsatulekahju: ühe puu põleng pole mingiks häirituseks kogu Kaasajal liigid levivad paljuski ka inimese abil _ Üldiselt organismid võivad reageerida kolme moodi: populatsiooni või koosluse mõttes
tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka
o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. o Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. o Happelised vihmad- gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär - Maa sfäär, mis sisaldab elusloodust 10. Bioota - ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof – e parasiit 12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15
4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17
maastikke. · mere tegevus KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: ·tuul jm. · sademete hulk, Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse · auramine, ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, MULD Mulla tekkest võtavad osa: nii · pinnamood, elusorganismid kui ka elutud maapinna · lähtekivimi, ülemised kobedad kihid. Peale nende · ala kliima, sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett.
keskkond. 7. Biootiline kooslus- teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete
· Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. · Bioloogiline liik - on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. · Biosfäär suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum, elustik haarab nii fauna ja floora kui ka seenestiku ja mikrofloora. · Biotroof elusolend, kes saab vajalikud toitained teistest organismidest. · Detriitahel ehk lagunemisahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. · Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiseltfosfori- ja lämmastikuühenditega
VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Maastike kujunemisel oluline: · sademete hulk, · auramine, · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, ·tuul jm. Kliima käivitab maastiku talitluse soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. MULD Mulla tekkest võtavad osa: · nii elusorganismid · kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: · pinnamood, · lähtekivimi, · ala kliima, · veereziim,
süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13
VEESTIK Vee tegevuse võib jaotada: ajutiste vooluvete tegevus; alaliste vooluvete (jõed) tegevus veekogude (järved) tegevus mere tegevus Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis oluline ainete transportija. Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline:
muutusi. 7. Biootiline kooslus on suurim bioloogiline süsteem, kõigi Maa elusorganismidega, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. (Organismidest ja nende suhteist olenev kooslus) 8. Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14
Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused. Kiirevoolulistes jõgedes pole eriti planktonit. Meres on rikkalikum bioota (floora ja fauna) kui magevees. Fütoplanktonit on nii meres kui magevees. Meredes on palju vetikaid, mis kinnituvad risoidide abil, kuid mererohud kinnituvad juurtega. Magevee fauna koosneb: 1)loomad, kes asusid elama maismaalt 2) loomad, kes asusid elama otse merest Lameussid, väheharjasussid, kalad, karploomad, koorikloomad asusid elama otse merest. Õistaimed ja putukad (+ kopsteod) läbisid vahepealse maismaa etapi ja seejärel suundusid magevette.
Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid
annaabi.ee 
