ÖKOLOOGIA 1. KT (0)

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ
1. MIS ON.. ? (ühe lausega)
1.  Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud 
organismile.
2.  Adaptatsioon - organismide  kohanemine  elukeskkonnaga.
3.  Aeroobne   hingamine - hingamise ehk „biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise“ 
erivorm.
4.  Akuutne   toksilisus -  äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, 
mis põhjustavad  lühikese  aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, 
talitushäireid või surma.
5. Autotroofne organism-  isetoituv  organism, mis  valgusenergia  abil toodab anorgaanilistest 
ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt 
süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, 
purpurbakterid ning sinirohevetikad).
6. Biogeotsönoos- looduslik  kompleks , millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta 
keskkond.
7. Biootiline  kooslus - teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes 
olevate liikide kogum.
8. Bioloogiline liik- organismide  populatsioon , millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus.
9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on 
vastastikus  seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) – see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on 
levinud elu.
10. Bioota - elustik; mingi ala organismide kogum.
11. Biotroof - lagundajate  alaliik , kes toitub elusast orgaanilisest ainest;  parasiit .
12. Detriitahel ehk laguahel , mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad 
mikroorganismid .
13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine  
taimede  toitainetega , peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee 
läbipaistvuse vähenemine,  hapnikuvaegus , elustiku muutumine ning põhjasetete 
mudastumine.
14. Happevihmad -  happeid  sisaldvad sademed, tekivad väävel- ja lämmastikühendite 
reageerimisel vihmaveega.
15. Heterotroofne  organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad
nii kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised  taimed, seened ja enamik 
baktereid. 
16. Hüdrosfäär- ehk  vesikest  on peamiselt veega seotud sfäär.
17. Kantserogeenne  aine-  vähkkasvaja teket  soodustav  aine.
18. Karjatusahel- toiduahela põhitüüp, algab algab roheliste taimedega, edasi taimtoiduliste 
loomadeni ning edasi kiskjateni.
19. Kasvuhooneefekt - kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust 
selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
20. Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt 
tselluloos  glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine süsihappegaasi 
ja veeni).
21. Kemosünteetiline  bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või 
mitmest süsinikmolekulist (süsinikdioksiid ja  metaan ) ja mineraaltoiteainest sünteesib 
orgaanilisi ühendeid.
22. Kliimaks- ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi koosluste 
arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi 
enam toimuda.
23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele- 
kommensaalile, kuid kasutu ning kahjutu teisele.
24. Saprofaag- heterotroofi alaliik, mis sööb surnud orgaanilist ainet.
25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus- selle puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline 
(või kesta kuid või aastaid), kuid  doosid  on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid 
ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui  kokkupuude  mürkainega on ammu  lõppenud.
26. Litosfäär-  maakoor  paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km).
27. LD50-  surmav   doos .
28. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omaduse on määratud Maa 
magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
29. Makrokonsument- ehk fagotroof on heterotroofne organism. (Peamiselt loomad, mis 
söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. )
30. Mesosfäär- atmosfääri kiht, kus kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon on madal 
(seetõttu temp madal), 40-50 – 80-90 km kõrgusel.
31. Mikrokonsument- organism, kes otse või  kaudselt  (teiste tarbijate vahendusel) toitub 
produtsentide loodud primaarproduktsioonist.
32. Mutageenne aine-  mutatsioone  tekitav või nende ilmumise sagedust suurendavad 
organismiväline tegur.
33. Mutualism (sünergism)- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud 
evolutsiooni jooksul.
34. Nekrofaagid- ehk raipesööja on lihatoiduline organism, kes toitub raipest.
35. Noosfäär- süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab 
inimese sihipärane tegevus.
36. Ökoloogiline nišš- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja 
keskkonnaga.
37. Ökoloogiline püramiid-  ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina, 
väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi.
38. Ökoloogiline  suktsessioon - ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste 
vahetumises ajas (samas kohas.
39. Parasitism- hõlmab suhteid organismi kui  parasiidi  ning keskkonna kui peremehe vahel. 
(Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.)
40. Populatsioon- moodustub ühe liigi isenditest teatud territooriumil, mille piires on võimalik
ristumine .
41. Populatsiooni tihedus- sama liigi esindajate arv pindalaühiku kohta.
42. Primaarproduktsioon- ehk algtoodang on orgaaniliste ühendite valmistamine 
süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. 
43. Produtsent - tootev organism.
44. Säästev areng- sihipärane areng, mis tagab inimeste  elukvaliteedi  parandamise kooskõlas 
loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega.
45. Sekundaarne  suktsessioon-  
46. Stratosfäär- atmosfääri kiht, sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist, paikneb 15-40 km 
kõrgusel.
47. Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja  toiduobjektiks  
olemine.
48. Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.
49.  Troofiline  tase- üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast.
50. Troposfäär- atmosfääri alumine osa kuni osooni kihini (ca 20 km)
2. (pikemalt)
1. Millest koosneb ökosüsteem?
Õkosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus 
toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja 
bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal 
organismil on oma nišš.
2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi 
laskma  lühilainelist kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt 
põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi  sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. 
Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa 
vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. 
3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. 
Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades 
ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema  neutraalne  
(pH=7). Kuid isegi saastumatus atmosfääris on vihmavesi  CO2 sisalduse tõttu nõrgalt 
happeline (pH 5,6). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või isegi 
veel madalam.
Happevihmade  tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja mul happelisteks. Mulla 
hapestumisel tõrjutakse mulla  osakestest  taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede 
kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees  elavate
organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad 
ehitusmaterjale ( marmor ,  paekivi  jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni.
4. Atmosfääri saaste. 
Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste 
mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud
vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Atmosfääriõhu 
saasteaineid liigitatakse keemilise koostise alusel (süsinik-, väävli-, lämmastik- ja kloori- jt 
halogeenide ühendid), agregaatolekult ( tahked aerosoolid , tolmud, vedelad aerosoolid, udud, 
gaasid), kahjuliku toime järgi (inimese tervist kahustavad või häirivad, nt halvasti lõhnavad), 
päritolu, tekkekoha järgi (loodusliku tekkega, tööstuses  tekkivad , transpordivahenditest 
tekittud, olmes tekkinud, loomakasvatuse ja põllumajandusliku tootmise põhjustatud). 
Inimtekkeline (antropogeenne) saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning 
metallurgia  ja keemiatööstusega.
5. Hüdrosfääri saaste. 
Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse 
ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. 
(Päritolu, omaduste ja mõju poolest liigitakse nimetatud aineid: haigusi tekitavad, hapnikku 
kulutavad, taimede toitekomponendid, raskelagunevad sünteetilised ühendid, soolad , metallid 
ja  mineraalid , radioaktiivsed ained, erosiooni sedimendid (mulla mass), jääksoojus. )
Merevete saaste on tavaliselt seotud:
1. dampinguga, erinevate jäätmete heitega merre või ookeani.
2. naftasaastega.
3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu.
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega.
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. 
Eriti aktuaalne on merevee saastumine  aeglase  veevahetusega  merede  puhul (nt  Läänemeri , 
Must meri).
Magevett  saastavad :
1. Tööstuse-, majapidamis - ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende 
lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.)
2. haigusi tekitavad mikroobid ja  viirused .
3. toitained  (N ja P).
4. anorgaanilised ained, eeskätt  raskmetallid .
5. naftasaadused,  pestitsiidid , sünteetilised pesuained  (detergendid),  fenoolid  jne.
6. põhjasetted.
7. termiline   reostus  – jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide.
6. Litosfääri saaste. 
Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt  maavarasid ja 
akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõeuevara leiavad kasutamist  ehitusmaterjalide  ja 
kütuste toormena. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln 
tonni mürkkemikaale aastas. Nendest  1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad  
laiali  tuulega . Maapõuest kaevandavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala 
metallisisaldusega  maakide  kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik  aheraine 
„ seljakott “. 
7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?  Seletage . 
Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elusorganismidele.
Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse 
mg/kg.  Testitakse  5-10 isendist  koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste 
mõjul surnud isendite %.  Toksilise  aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus  on 
iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade  sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures 
surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, Ld50 ehk 
surmavat doosi.
8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
1. Magnetosfäär- maalähedane alla, mille füüsikalised omadused on määratud Maa 
magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
2. Atmosfäär- Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja 
olemasolu Maal.
3. Hüdrosfäär- koosneb veest ning vesi on väga oluline ja laialdaselt kasutatav aine:
- reagent  erinevate oluliste ühendite tootmiseks (nt alkoholid, leelised ,  happed ) tootmiseks.
-vee toimel taduvad  sideained
-vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline  komponent  (nt  keetmine , lahustamine, 
kristallimine)
-vesi on energia- ja soojuskandja (nt auruküte), töötav keha ja võimsuse  edastaja  (nt 
hüdrojaam).
4. Biosfäär- seal toimub orgaanilise aine süntees ja  muundumine . Samuti leiab seal aset 
kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid
ja on ise nende poolt mõjutatav.
5. Litosfäär- maakoor, milles leiduvad maapõuevarad leivad laialdast kasutamist (nt 
ehitusmaterjalide näol).
9. Vee  unikaalsed omadused.
1. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toiteainete ja ainevahetuse jääkide transportija.
2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes.
3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest.
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub 
vertikaal -tsirkulatsioon.
6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel.
7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates 
geograafilistes piirkondades.
10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. 
Hüdroloogiline  ringe  seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi 
ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergis:  ookeanivesi  aurustub 
atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, liustike ja polaarmütside sulamise teel.
11.  Toiduahelad ja energiaülekanne. 
Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad 
organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult 
soojusena hingamisoksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline 
süsteem peab päikeseenergiat pidevalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites 
läbi tootja – tarbija – lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud 
toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ( autotroofid ) ning taim- ja 
loomtoidulised  loomad ( heterotroofid ) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse 
organismid troofilistele tasemetele.
12. Kooselavate liikide vahelised suhted.
1. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni 
jooksul. (nt mistahes  samblikus  elavad  vetikas  ja  seen  on väga tihedalt seotud nii, et 
moodustavad ühtse  taimekeha . Vetikas fotosünteesib,  seen annab vetikale vett ja 
mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.)
2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. 
(Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.)
3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades 
talle kahju. (Näiteks  paeluss  koera  soolestikus .)
4. Kisklus on kiskja  ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja 
saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad.
5.  Konkurents  on liikidevaheline või  liigisisene  olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside 
(valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid 
ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks.
6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei 
ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
7. Amensalism  on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid 
ise negatiivset mõju ei tunneta.
Õkoloogile nišš näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga.
13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage).
Arengumaades on nii  suremus  kui ka sündimus suur. Sündimus on suur, kuna naiste rolliks 
ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestusmisvastased vahendid ei ole 
kättesaadavad ning neid neid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on laste suremus kõrge. 
Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades levib palju haigusi, kuid 
ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Arenenud maades on vananev rahvastik . Keskmine eluiga on väga kõrge, ravimid  ning 
arstiabi  on inimestele kättesaadav+ kõrge  elukvaliteet . Sündimus on madal, kuna inimesed 
kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid ning soovida ennast harida ja pühenduda karjäärile, 
ka naised. Naiste rolliks ühiskonnas ei ole vaid laste sünnitamine.
14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused).
Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis , kus mulla, 
taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata 
kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/ taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada 
tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. 
Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse looduslikult. (viiepõllusüsteem, orgaanilised 
väetised ).
Intensiivne põllumajandus- kasutatakse väikest maa-ala, mahutatakse sinna palju kapitali, 
kasutades vähe tööjõudu ja palju väetist. Kasutatakse palju tehnikat . 
Intensiivne põllumajandus  reostab  keskkonda, mahepõllumajandus mitte. 
15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.
Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus  elusorganismid  muundavad 
päikeseenergia keemiliseks energiask. 
Fotosünteesi pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne  biolagunemine . 
CO2+H2O+hv ↔ ↔ Aeroobne biolagunemine.< → CO2+CH4 Anaeroobne biolagunemine.
16. Geoloogiline  ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. 
Geoloogilise ringe alamringed: tektoonile, hüdroloogiline, kivimite ja biogeemiline ringe.
Geoloogiline  aineringe - kivimite ringkäik looduses. Päikese kiirguse põhjustatud välised 
tegurid murendavad kivimite pealispinda. Tekkinud murend  kandub raskusjõu, vee, jää ja 
tuule toimel tekkekohast eemale. Murend kujub ning settib maapinna madalamatesse 
kohtadesse  ja  veekogudesse . Vanemad setteladundid mattuvad nooremate alla, tihenevad ja 
kivistuvad settekivimeiks.  Tektooniliste  protsesside käigus surutakse need üha sügavamale 
maakoorde, kus nad kõrge temperatuuri ja suure rõhu tõttu moonduvad moondekivimeiks. 
Mäetekke ajal võivad nad kos kristalsete süvakivimitega ja vulkaaniliste ehl purskekivimitega
sattuda taas maapinnale, seal hakkavad nad väliste tegurite toimel taas murenema.
17. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide 
vahel. Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) 
seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. 
Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe 
toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud 
ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (nt 
fossiilisete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele 
kättesaamatusse vormi (nt orgaaniliste setete või turba moodustamisel).
18. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet.
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse 
elementide vahel ökosüsteemis. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne  
N2 on stabiilne, tema lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on 
energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt 
mikroorganismide vahendusel. Tehnikas on kasutatav ammoniaagi süntees kõrge rõhu ja 
temperatuuri ning katalüsaatori toimel.
19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.
Fosforiringe  on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris, 
hüdrosääris ja biosfääris. Erinevalt tesitest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses 
oluline, sest  fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja –
rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust  raskemad . Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu 
ringluse käigus muutumatuks, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 
Sellisena võivad fosforti omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, 
saavad vajaliku fosfori orgaanilistest ühenditest. 
20. Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
Väävliringe on biokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja 
eluslooduse vahel, kusjuures  muutub väävli oksüdatsiooniaste. Olulisemad etapid:
-orgaanilise väävli muutumine vesiniksulfiidiks.
-väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni.
- sulfaatide  redutseerumine sulfiidideks.
-mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimne orgaanilseks 
väävliks.
Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi emissioonil vabrikutest ja 
siseõlemismootoritest. Vääveldioksiisid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, 
kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib 
vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega 
(sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks  happesademete  
peakomponente.
21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised  lagunemisprotsessid  keskkonnas.
Lagundajad lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide 
jääkprodukte). Lagunemissaadustest tekib  huumus . Lagunemisprotsessi lõpuks muudub 
ograaniline aine lihtsalt anorgaanilisteks  aineteks (vesi, süsinikdioksiid, mineraalained ), mida 
saavad kasutada taimed.
Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas:
1) katabolism- polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate 
orgaaniliste aineteni.
2) peenendamine- osakeste suuruse vähendamine.
3) leostumine - lahustuvate ainete ülekandmine veega.
22. Ökopüramiidid. 
Ökoloogiline püramiid väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. Tavaliselt 4-6 
taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate  astmete  tarbijad. Püramiidi  tipus  on 
tipptarbijad ehk tippkiskjad. Arvukuse püramiid- näitab, et organismide arv on väiksem 
kõrgematel  tasemetel . Biomassi püramiid- troofilisele  tasemele  kuuluvate organismide hulk 
nende biomassi kaudu. Produktiivsuspüramiit- võrreldakse troofiliste tasmete organismide 
produktiivsust.
23. Ökoloogiline suktsessioon. 
Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas).
Jaguneb : primaaarne suktsessioon- kui kooslus kujuneb varem asustamata  alale . Sekundaarne
suktsessioon- toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem, sest säilinud on 
osa viljakast mullast jm.
24. Keskkonnajuhtimine .
Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni  igapäevase  juhtimistegevuse osa, 
mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse
keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning 
säästev areng erinevatel tasemetel. 
Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval. 

Document Outline

• ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ