Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 1. KT (0)

1.  Abiootilised   faktorid  on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme 
ümbritsevast  anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised 
tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioakti vne 
kiirgus jt.
2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses
3.  Aeroobne   hingamine  – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku
4. Akuutne  toksilisus  – äge  mürgistus , kus tegu suurte doosidega, põhjustavad 
lühikese  aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma)
5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised 
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed
6.  Biogeotsönoos  –looduslik  kompleks , mil esse kuuluvad  biotsönoos  ja eluta 
keskkond sel e elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond)
7. Biootiline  kooslus  – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus
8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised 
looduslikes oludes omavahel ristuma.
9. Biosfäär - Maa  sfäär , mis sisaldab elusloodust
10.  Bioota  - ehk  elustik  on mingi ala organismide kogum.
11.  Biotroof  – e  parasiit
12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad 
mikroorganismid .
13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa,  rikastumine  taimede 
toitainetega , peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega.
14.  Happevihmad  – sademed, mil e pH on alla 7 ehk happeline ( tänu  lämmastik - ja 
vääveloksiidile)
15.  Heterotroofne  organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt 
sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu
16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee.
17.  Kantserogeenne  aine –  vähkkasvaja  teket  soodustav  aine
18. Karjatusahel –  toiduahel , mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste 
loomadeni ning edasi kiskjateni
19.  Kasvuhooneefekt   - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – 
kogu  soojus  ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 
20. Katabolism -  polümeeride  biolagundamine fermentide toimel monomeerideni 
(näiteks  tselluloos  glükoosini) või  lihtsate  orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine 
CO2 ja H2O-ni).
21. Kemosünteetiline  bakter   - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest 
süsinikmolekulist (CO2 ja  metaan ) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid.
22.  Kliimaks  e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus
koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
23.  Kommensialism  – organismide suhe, mil es on suhe ühele kasulik ja teisele 
kahjutu .
24. Saprofaag –  heterotroof , kes sööb surnud orgaanilist ainet.
25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, 
doosid  on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega.
26. Litosfäär –  maakoor , hõlmab ka  ülemist  osa vahevööst (kuni astenosfäärini.)
27. LD50 - ehk  surmav  doos (lethal dose), on  standartne  viis märkida aine mürgisust. 
minimaalne aine kogus, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist.
28.  Magnetosfäär  - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud 
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
29. Makrokonsument – e fagotroof,  heterotroofsed  organismid (peamiselt loomad, 
kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi.
30. Mesosfäär - on  atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust 
neelavate osakeste kontsentratsioon madal.
31. Mikrokonsument – peamiselt  bakterid  või seened, mis toituvad surnud 
protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis 
sobivad kasutamiseks produtsentidele.
32. Mutageenne aine -  toksiline  aine, mis võib põhjustada geenide  mutatsioone
33.  Mutualism  (sünergism) – e  sümbioos  – kahe organismi vaheline suhe, mis on 
mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada.
34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism
35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, 
mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
36. Ökoloogiline nišš ( ökonišš ) - näitab li gi rol i koosluses, mis kujuneb suhetes 
teiste liikidega ja keskkonnaga.
37. Ökoloogiline  püramiid   - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendav
püramiid, mil e esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate  astmete  tarbijad, 
püramiidi tipus on  tipptarbijad  ehk tippkiskjad.
38. Ökoloogiline  suktsessioon  - Koosluste  vahetumine  ja teisenemine ökosüsteemi
arengus.
39.  Parasitism   - organismide vaheline suhe, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. 
Peremeesorganism ja parasiit.
40.  Populatsioon  - liik ühel territooriumil
41. Populatsiooni tihedus  - isendite arv pinnaühikul
42. Primaarproduktsioon - ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite
valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu 
elusloodusel .
43. Produtsent - tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja 
autotroofsed  bakterid.
44. Säästev areng  - sel ine looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et 
tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise 
põlvkonna vajadused.
45.  Sekundaarne  suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt 
hävinud (näiteks metsa põlemise või  lageraie  tagajärjel).
46.  Stratosfäär  -  atmosfääri kiht troposfääri ja mesosfääri vahel, paikneb kõrgusel 
13–45 km.
47. Toiduahel - on toitumissuhete alusel reastatud jada organisme, keda seostavad 
järjestikku toitumine ja  toiduobjektiks  olemine.
48.  Toiduvõrk  - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid 
toiduahelaid.
49.  Troofiline  tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi 
läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele  tasemele  
50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km 
kõrgusele.
► Millest koosneb ökosüsteem? 
On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on  aineringe  
kaudu seotud, nt järv
Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest ( valgud , süsivesinikud,  rasvad ), 
mis ühendavad biootilise ja  abiootilise  ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, 
produtsentidest  (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), 
makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), 
mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened)
 Anorgaanilised ained
 Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise 
ja abiootilise ökosüsteemi osi.
 Kliimarežiim
  Produtsendid  (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed
 Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes 
söövad teisi organisme)
 Mikrokonsumendid või saprotroofid (peam bakterid ja seened, mis toituad 
surnud protoplasmast, imavad laguprodukte, vabastavad anorgaanilisi aineid)
► Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? 
See põhineb energi jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on 
võrdsed. Atmosfääro sisenev kiirgus jaguneb  neeldunud  ja peegeldunud osaks. 
Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) 
temperatuuri. CO2 tekke tõttu kasvab Maa temperatuur.
► Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. 
Põhjused – fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik-ja vääveloksiid (NO, SO). 
Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma  happeliseks . Vesi peaks 
olema  neutraalne  (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4
Mõju – looduslikud veekogud ja  muld  muutuvad happelisteks. Taimede 
kasvutingimused mul as halvenevad. Vees toimuvad muutused  elavate  organismide 
liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad 
ehitusmaterjale, põhjustavad metal ide korrosiooni.
► Atmosfääri saaste. 
Saastet põhjustavad  tolmuosakesed , vedeliku pi sad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab 
ilmastikku ja kliimat.
Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega,  magma  degaseerimisega, 
pinnaste erosiooniga jne.
Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud,  aerosoolid , gaasid), 
kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..)
► Hüdrosfääri saaste. 
Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad 
inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. 
Merevete saaste on seotud:
 Dampinguga (jäätmete  heitmine  merre või ookeani)
 Naftasaadustega 
 Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu
 Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega
 Rannikuvete hapestumisega  happevihmade  mõjul
Magevett saastaad:
 Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained
 Haigusi tekitavad  mikroobid  ja viirused
  Toitained  (N ja P)
 Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetal id
 Naftasaadused,  pestitsiidid , pesuained jn
  Põhjasetted
 Termiline  reostus
► Litosfääri saaste. 
Pinnasest  satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest 
kaevandavate materjalidega kaasneb  hiiglaslik  „aheraine  seljakott “.
► Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?  Seletage . 
Kõver on  paraboolne , see tähendab, et ni  väheses koguses kui ka li ga suures 
koguses on aine tervisele kahjulik, samas mõõtlikus koguses on tervisele kasulik.
► Nimetage Maa  sfäärid  ning nende roll. 
•
Magnetosfäär – maalähedane ala, mil e füüsikalised omadused on määratud 
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
Atmosfäär  - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke 
ja olemasolu maakeral.
•