Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 1. KT (0)

1.  Abiootilised   faktorid  on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme 
ümbritsevast  anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised 
tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioakti vne 
kiirgus jt.
2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses
3.  Aeroobne   hingamine  – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku
4. Akuutne  toksilisus  – äge  mürgistus , kus tegu suurte doosidega, põhjustavad 
lühikese  aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma)
5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised 
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed
6.  Biogeotsönoos  –looduslik  kompleks , mil esse kuuluvad  biotsönoos  ja eluta 
keskkond sel e elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond)
7. Biootiline  kooslus  – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus
8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised 
looduslikes oludes omavahel ristuma.
9. Biosfäär - Maa  sfäär , mis sisaldab elusloodust
10.  Bioota  - ehk  elustik  on mingi ala organismide kogum.
11.  Biotroof  – e  parasiit
12. Detriitahel – e laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad 
mikroorganismid .
13. Eutrofeerumine - on tavaliselt veekogude, harvem maa,  rikastumine  taimede 
toitainetega , peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega.
14.  Happevihmad  – sademed, mil e pH on alla 7 ehk happeline ( tänu  lämmastik - ja 
vääveloksiidile)
15.  Heterotroofne  organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt 
sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu
16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee.
17.  Kantserogeenne  aine –  vähkkasvaja  teket  soodustav  aine
18. Karjatusahel –  toiduahel , mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste 
loomadeni ning edasi kiskjateni
19.  Kasvuhooneefekt   - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – 
kogu  soojus  ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 
20. Katabolism -  polümeeride  biolagundamine fermentide toimel monomeerideni 
(näiteks  tselluloos  glükoosini) või  lihtsate  orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine 
CO2 ja H2O-ni).
21. Kemosünteetiline  bakter   - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest 
süsinikmolekulist (CO2 ja  metaan ) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid.
22.  Kliimaks  e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus
koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
23.  Kommensialism  – organismide suhe, mil es on suhe ühele kasulik ja teisele 
kahjutu .
24. Saprofaag –  heterotroof , kes sööb surnud orgaanilist ainet.
25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, 
doosid  on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega.
26. Litosfäär –  maakoor , hõlmab ka  ülemist  osa vahevööst (kuni astenosfäärini.)
27. LD50 - ehk  surmav  doos (lethal dose), on  standartne  viis märkida aine mürgisust. 
minimaalne aine kogus, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist.
28.  Magnetosfäär  - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud 
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
29. Makrokonsument – e fagotroof,  heterotroofsed  organismid (peamiselt loomad, 
kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi.
30. Mesosfäär - on  atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust 
neelavate osakeste kontsentratsioon madal.
31. Mikrokonsument – peamiselt  bakterid  või seened, mis toituvad surnud 
protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis 
sobivad kasutamiseks produtsentidele.
32. Mutageenne aine -  toksiline  aine, mis võib põhjustada geenide  mutatsioone
33.  Mutualism  (sünergism) – e  sümbioos  – kahe organismi vaheline suhe, mis on 
mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada.
34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism
35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, 
mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
36. Ökoloogiline nišš ( ökonišš ) - näitab li gi rol i koosluses, mis kujuneb suhetes 
teiste liikidega ja keskkonnaga.
37. Ökoloogiline  püramiid   - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendav
püramiid, mil e esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate  astmete  tarbijad, 
püramiidi tipus on  tipptarbijad  ehk tippkiskjad.
38. Ökoloogiline  suktsessioon  - Koosluste  vahetumine  ja teisenemine ökosüsteemi
arengus.
39.  Parasitism   - organismide vaheline suhe, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. 
Peremeesorganism ja parasiit.
40.  Populatsioon  - liik ühel territooriumil
41. Populatsiooni tihedus  - isendite arv pinnaühikul
42. Primaarproduktsioon - ehk algtoodang(esmastoodang) on orgaaniliste ühendite
valmistamine CO2 kaasabil läbi foto- või kemosünteesi, mis on baseeritud kogu 
elusloodusel .
43. Produtsent - tootja, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja 
autotroofsed  bakterid.
44. Säästev areng  - sel ine looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise viis, et 
tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise 
põlvkonna vajadused.
45.  Sekundaarne  suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt 
hävinud (näiteks metsa põlemise või  lageraie  tagajärjel).
46.  Stratosfäär  -  atmosfääri kiht troposfääri ja mesosfääri vahel, paikneb kõrgusel 
13–45 km.
47. Toiduahel - on toitumissuhete alusel reastatud jada organisme, keda seostavad 
järjestikku toitumine ja  toiduobjektiks  olemine.
48.  Toiduvõrk  - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid 
toiduahelaid.
49.  Troofiline  tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi 
läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele  tasemele  
50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km 
kõrgusele.
► Millest koosneb ökosüsteem? 
On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on  aineringe  
kaudu seotud, nt järv
Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest ( valgud , süsivesinikud,  rasvad ), 
mis ühendavad biootilise ja  abiootilise  ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, 
produtsentidest  (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), 
makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), 
mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened)
 Anorgaanilised ained
 Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise 
ja abiootilise ökosüsteemi osi.
 Kliimarežiim
  Produtsendid  (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed
 Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes 
söövad teisi organisme)
 Mikrokonsumendid või saprotroofid (peam bakterid ja seened, mis toituad 
surnud protoplasmast, imavad laguprodukte, vabastavad anorgaanilisi aineid)
► Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? 
See põhineb energi jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on 
võrdsed. Atmosfääro sisenev kiirgus jaguneb  neeldunud  ja peegeldunud osaks. 
Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) 
temperatuuri. CO2 tekke tõttu kasvab Maa temperatuur.
► Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. 
Põhjused – fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik-ja vääveloksiid (NO, SO). 
Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad vihma  happeliseks . Vesi peaks 
olema  neutraalne  (pH=7), happevihmades on pH aga 3-4
Mõju – looduslikud veekogud ja  muld  muutuvad happelisteks. Taimede 
kasvutingimused mul as halvenevad. Vees toimuvad muutused  elavate  organismide 
liigilises koosluses (paljud organimsid hukkuvad). Happevihmad lagundavad 
ehitusmaterjale, põhjustavad metal ide korrosiooni.
► Atmosfääri saaste. 
Saastet põhjustavad  tolmuosakesed , vedeliku pi sad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab 
ilmastikku ja kliimat.
Looduslik saaste on seotud vulkaanide pursetega,  magma  degaseerimisega, 
pinnaste erosiooniga jne.
Liigitus : keemilise koostise alusel, agregaatolekult (tolmud,  aerosoolid , gaasid), 
kahjuliku toime järgi, päritolu – tekkekoha järgi (tööstus, loodus, transport..)
► Hüdrosfääri saaste. 
Majapidamistelt ja tööstusest tulevad tuhanded ained veeringlusse. Need ohustavad 
inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. 
Merevete saaste on seotud:
 Dampinguga (jäätmete  heitmine  merre või ookeani)
 Naftasaadustega 
 Saastumisega õhu ja jõgede äravoolu kaudu
 Puhastamata olme – ja tööstusreovete heidetega
 Rannikuvete hapestumisega  happevihmade  mõjul
Magevett saastaad:
 Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained
 Haigusi tekitavad  mikroobid  ja viirused
  Toitained  (N ja P)
 Anorgaanilised ained, eeskätt raskemetal id
 Naftasaadused,  pestitsiidid , pesuained jn
  Põhjasetted
 Termiline  reostus
► Litosfääri saaste. 
Pinnasest  satub väliskeskkonda mineraalväetisi, mürkkemikaale. Maapõuest 
kaevandavate materjalidega kaasneb  hiiglaslik  „aheraine  seljakott “.
► Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?  Seletage . 
Kõver on  paraboolne , see tähendab, et ni  väheses koguses kui ka li ga suures 
koguses on aine tervisele kahjulik, samas mõõtlikus koguses on tervisele kasulik.
► Nimetage Maa  sfäärid  ning nende roll. 
•
Magnetosfäär – maalähedane ala, mil e füüsikalised omadused on määratud 
Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
Atmosfäär  - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke 
ja olemasolu maakeral.
•
Hüdrosfäär - maad ümbritsev  veekiht
•
Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja  muundumine  ning leiab 
seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt
Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik  ebaühtlane  väline kest, mis 
koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja 
tardkivimitest.
► Vee  unikaalsed  omadused. 
 Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide 
transportija
 Vee dielektriline konstant on suur, st keemilised ühendid ioniseeruvad 
vesilahustes
 Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, pi skade ja tikade 
pinnanähtustes
 Vett läbiv nähtav kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest
 Vee max tihedus on +4 C juuures, jäää tekib pinnal ja veekihtide vahel uudub 
vertikaal -tsirkulatsioon
 Suure aurumissoojuse tõttu on vesi  soojuskandja  veekogude ja atmosfääri 
vahel
 Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temp külmumise 
temperatuuril
 Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temp organimsides ja 
erinevates geograafilistes pi rkondades.
► Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet 
See seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani.
Hüdroloogilise tsükli li kumapanev jõud on  päikeseenergia : ookeanivesi  aurustub  
atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside 
sulamise teel
► Toiduahelad ja  energiaülekanne  
Tavaliselt on igal liigil oma peamine vajalik toit. Eri li kide organismide 
mitmekülgseid suhteid iseloomustab biotsönoosis toiduahel, mis seob erinevad 
asukad  ( esindatud  kümnete liikidega) üheks bioloogiliseks tervikuks. 
Toiduahelad võib jaotada kaheks põhitüübiks:
karjatusahelad, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning 
edasi kiskjateni;
ja laguahelad, mis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad 
mikroorganismid. Lagundamisprotsessi erinevatel astmetel on osalised ka 
kõdutoidulised li gid (saprofaagid) mullas ja vees.
Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma 
troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne  ühelt  toiduahela tasemelt teisele
on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda 
effekti vsem on  summaarne  energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela 
tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne.
► Kooselavate liikide vahelised suhted. 
Liik A
Liik B
Neutralism
Populatsiooni ei mõjuta
Populatsiooni ei mõjuta
Konkurents
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ohustav
Amensalism
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ei mõjuta
Parasitism (A- parasiit)
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Kommensalism  (A-
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ei mõjuta
kommensaal)
Kisklus  (A- kiskja )
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Sümbioos (mutualism)
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik
Protokooperatsioon
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik
► Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja 
seletage). 
Arengumaades on  sündimus  kõrge, kuna 
naise peamine roll on lapsi saada. Samuti 
on puudus ka rasestumisvastastest 
vahenditest. Samas on  suremus  kõrge, 
kuna  meditsiin  pole arengumaades 
piisavalt arenenud või kättesaadav
Arenenud maades on sündimus mõnevõrra madal, kuna naisel on suur roll teha 
karjääri, mitte tegeleda pereeluga. Elatakse ka vanemaks kui arengumaades, sest 
meditsiin on kättesaadavam ja arenenum.
► Intensiivne- ja  mahepõllumajandus  
(erinevused ja sarnasused) 
Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase 
väetamine , suur keemiliste pestitsiidide 
kasutus, süsteemne  niisutus  ja produktide 
vedu. 
Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, vähene keemiliste ainete kasutus umbrohu 
vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt 
intensiivpõl umajandusest on põllud ebasümmeetrilised).
► Mis on  fotosüntees  ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. 
Fotosüntees on  valgusenergia  muundumine orgaaniliste ühendite keemiliseks 
energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja 
biolagunemine. Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega.
CO2 + H2O + hν  {  CH2O } + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine)< => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine)
►  Geoloogiline   ringe . Nimetage ka põhilised protsessid. 
Looduses  toimivad  lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad 
alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline.
Kivimite ringluses osalevad tard-( laava ), sette- ja metamorfsed kivimid. Kivimite 
ringes toimuvad  eksogeensed  protsessid (maapinnal kokkupuutes atmosfääriga) ja 
endogeensed  protsessit ( maakoore süvakihtide  kivimites ). Hüdroloogiline ringe 
seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. 
Hüdroloogilise tsükli li kumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja 
mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu 
toitainete  ringed  (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud 
elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete 
energiaal ikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt 
ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.
► Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 
on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel 
(atmosfäär, produtsendid,  konsumendid , lagundajad, varis,  huumus ).
Süsinikuringe  tähtsad protsessid on fotosüntees (mil  anorgaaniline  süsinik saab 
orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb 
õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees 
võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub ni  aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu.
Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde.
•
Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku 
fotosünteetilise assimilatsiooni voogu.
Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise 
aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri.
► Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 
See kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja 
biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel.
Lämmastiku ringkäik ehk mikroobne muutumine on tähtsaime vees ja pinnases 
toimuv protsess, mis kirjeldab lämmastikühendite muutusi atmosfääris,  orgaanilises  
ja anorgaanilises sfääris. 
► Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 
Fosfor  on geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris 
geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad 
P-ühendid (väetised). Atmosfääris fosforit pole.
Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustutvateks 
fosforväetisteks. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid (sõjagaasid) eriti 
toksilised.
► Kirjeldage ja joonistage väävliringet.  
Väävliringe  on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO
2-
2 ja SO4  
ioonina.Tähtsamad ühendid on H2S ( gaas ),  mineraalsed   sulfiidid  PbS jt, happevihma 
põhjustav H2So4, protei nides sisalduv S.
Väävliringe olulisimad etapid on järgmised:
•
Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
•
Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite  oksüdeerumine  
sulfaatideni ( SO42 -).
Sulfaatide  redutseerimine  sulfi dideks.
•
Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja  inkorporeerimine  
orgaaniliseks väävliks.
► Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas
Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks 
aineteks  (CO2, H2O, mineraalsoolad), mida saavad taas kasutada taimed. 
Protsessid:
Katabolism – polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt 
tsel uloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (gükoos -> CO2 + H2O)
Peenendamine – osakeste suuruse vähendamine, msi erineb katabolismist 
sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt 
toimub loomade elutegevuse või abiootiliste tegurite toimel. 
Leostumine – (lahustuvate ainete ülekandmine veega) – puhtalt füüsikaline 
protsess, kuigi sel e kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise 
astmest . 
► Ökoloogilised püramiidid. 
koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse  kiskjad , keskel on erinevate 
astmete tarbijad ning al a enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on 
seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks
kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti.
Ökoloogilist pürami di kujutatakse üldjuhul astmepürami dina. Iga ökoloogilise 
püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente 
(fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II 
astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid 
konsumente (ülikiskjad).
► Ökoloogiline suktsessioon. 
On ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas 
kohas).
Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata 
alale  – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad 
vastavalt mul a kujunemisele.
Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud 
(näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Vi mati nimetatud suktsessioon on 
kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, 
eosed jm.