Millest koosneb ökosüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

Kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest koosneb ökosüsteem?
Kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver?
Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess?

1. Mis on…..? (ühe lausega)

Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed)

Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga

Aeroobne hingamine on hingamise ehk “biooksüdatiooni käigus energia vabanemise” vorm, mis nõuab hapnikku

Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses

Autotroofne organism – ( isetoituv ) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad ) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud)

Biogeotsönoos on looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond

Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega

Bioloogiline liik – liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi

Biosfäär – sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.

Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum

Biotroof – Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil.

Detriitahel toiduahel ( laguahel ) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid .

Eutrofeerumine – veekogu toitelisuse tõus

Happevihmad – gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed

Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest

Hüdrosfäär – maakera veestikust moodustunud sfäär

Kantserogeenne aine – keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes
võib põhjustada või soodustada kasvajate teket

Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni

Kasvuhooneefekt – atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine

Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).

Kemosünteetiline bakter – bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal.

Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud.

Kommensialism – kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel

Saprofaag – (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet

Krooniline toksilisus, kestev mürgisus

Litosfäär on maakoor , millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.

LD50 surmav doos toksilist ainet

Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega

Makrokonsument ehk fagotroofid – heterotroofsed organismid, peamiselt loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi

Mesosfäär – atmosfääri kiht, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel

Mikrokonsument – peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid

Mutageenne aine – toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone

Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu.

Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad

Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.

Ökoloogiline nišš (ökonišš) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.

Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed.

Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.

Parasitism – kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.

Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine .

Populatsiooni tihedus näitab kui palju elab sama liigi esindajaid kindlal pindalaühikul

Primaarproduktsioon algtoodang, esmatoodang , autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või hetrotroofseile org-dele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.

Produtsent – tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid

Säästev areng on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.

Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel)

Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C ning seal asub osoonikiht

Toiduahel – jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine.

Toiduvõrk – toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.

Troofiline tase –Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast.

Troposfäär – atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km)
2. (pikemalt)

Millest koosneb ökosüsteem?

Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused , kus igal organismil on oma nišš.

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib.

Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimetuse kasvuhoone efekt. Selliste omadustega on näiteks lämmastikoksiid ja süsihappegaas. Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri.

Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.

Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad.

Atmosfääri saaste

Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, “saaste” on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga, jne. Antropogeenne saaste on seotud erinevate kütuste põletamisega ning metallurgia ja keemiatööstusega. 90-ndate aastate jooksul heideti troposfääri iga aasta 20 mrd tonni CO2, 150 mln tonni SO2 (looduslik osa 30 mln. tonni), lämmastiku oksiide kuni 53 mln tonni (looduslik osa 30 mln. tonni). Lisaks vee fluoriühendeid, CO, elavhõbedat (ning teisi raskmetalle), fenoole ning teisi toksilisi aineid ning aerosoole (tolm, tahm, lendtuhk jne).

Hüdrosfääri saaste

Veekogud saavad majapidamistest ja tööstusest tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi.
Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained:
• haigusi tekitavad mikroobid ja viirused
• hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained
• taimede toitekomponendid
• raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
• soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)
• radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld
• jääksoojus
Merevete saaste on tavaliselt seotud :
1. dampinguga (“ dumping ”),
2. naftasaastega
3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu;
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul.
Magevett saastavad:
1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained;
2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused;
3. toitained (N ja P);
4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid ;
5. naftasaadused, pestitsiidid , sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne;
6. põhjasetted;
7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide.

Litosfääri saaste

Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale ( pestitsiide , herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega .
Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine " seljakott ". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena.

Toksikoloogia : kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage .

Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb:
- kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga
- kohtulikuks
- õiguslikuks ja
- keskkonnatoksikoloogiaks.
Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose).

Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.

1. Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral.
3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu
- reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks
- Vee toimel tarduvad sideained
- Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent : keetmine , lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine .
- Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam).
4. Biosfäär Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine . Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumina osa, hüdrosfäär, litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass( elusaine )
5. Litosfäär Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.

Vee unikaalsed omadused.

1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke.
2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes.
3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest.
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal -tsirkulatsioon.
6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel.
7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril.
8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades.

Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet

H Meri
üdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel.

Toiduahelad ja energiaülekanne

Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija –lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad ( heterotroofid ) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad)

Kooselavate liikide vahelised suhted

Neutralism – 0 0
Konkurents – liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks.
Amensalism – selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta.
Parasitism (A- parasiit) – Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus .
Kommensalism (Akommensaal) – on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades
Kisklus (A- kiskja ) – kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad.
Sümbioos (mutualism) – on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha . Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid.

Protokooperatsioon – kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.

Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage)

Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne)
Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne)
Migratsioon
Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalne haritus
Haigused
Sõjad

Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)

Intensiivne: Kujundatakse pinnamoodi vastavalt vajadusele ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe : looduslike kahjurite tõrjumine, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, kündmisel arvestatakse pinnamoega.

Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.

Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine /hingamine.
Fotosüntees CO2 + H2O + hν + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) < => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine

Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid

Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-( laava ), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.

Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet

Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste ↔ veekogude bioota ja setete ↔ ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel.

Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet

Bioloogilne lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetiseta. Ainult üksikud vee mikroorganismid on võimelised siduma atmosfäärilämmastikku.

Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.

Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt.

Kirjeldage ja joonistage väävliringet.

Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina.

Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas

Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega.

Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt on peenestamine loomade elutegevuse tagajärg või toimub see abiootilisete (näiteks tuule) faktorite toimel.

Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) – on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest.

Ökopüramiidid

Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4…6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad.Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev , kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel.

Ökoloogiline suktsessioon

Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm.

Keskkonnajuhtimine

Inimese mõju väliskeskkonnale ning keskkonnasaaste ületavad ainete looduslikke voogusid. Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida. Juhtimist võib teostada: globaalsel tasemel, regionaalsel tasemel, munitsipaalsel tasemel, ettevõtte või ärifirma tasemel või individuaalse kodumajanduse tasemel. Kekkonnajuhtimise põhiline eesmärk on minimaliseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise tähtsaim osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 22 allalaadimist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #2

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #3

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #4

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #5

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #6

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #8

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1 #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KKatariina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. · Matemaatilised mudelid ökoloogias Ökoloogilised mudelid: Piiramatud ressursid Lineaarne materjalivoog I - piiramatud jäätmed; Energia ja piiratud ressursid - Kvasitsükliline materjalivoog II - Piiratud jäätmed; Energia Tsükliline materjalivoog III. Jäätmeid ei teki. (Tööstusrevolutsiooni algetapp sarnaneb I ökoloogia tüübiga, Tööstuse areng on viinud võrdluseni I ja II ökoloogia tüübiga, Ideaalne antropogeenne materjali- ja ressursikasutus peaks olema analoogne III tüüpi ökoloogilise tsükliga.)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I kordamisküsimused

o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. KT

1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslik

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

ÖKOLOOGIA 1. KT

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid

Ökoloogia

doc

Ökoloogia 1. töö

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

· Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid