Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Selle reaktsioonid saavad toimuda ilma täiendava valgusenergiata nii pimedas kui valges. Pimedusstaadiumis kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendeid ning tulemusena saadakse fotosünteesi peamine lõpp-produkt – glükoos. Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel).
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO2 + 12NADPH2 -> C6H12O6 + 6H2O + 12NADP NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: Põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil Hapniku tähtus: Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel)
Kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendid, tulemuseks saadakse peamine lõppprodukt e glükoos. 6CO2 + 12H2O* => C6H12O6 + 6O2* + 6H2O Tärnike näitab, et eralduv hapnik pärineb veemolekulidest. Fotosüsteem toimub valgusstaadiumis. Hapnik tekib valgusstaadiumis ja on valgusstaadiumi lõppprodukt. ATP ja NADPH2 on ka lõppproduktid. Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine)
Pilliroog Mügri Kärp Rebane Looduskaitsealade tihedus ja nende kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla. Siin on autor maininud ka Alam-Pedja. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.bio.edu.ee www.envir.ee Tänan tähelepanu eest Linnaosa, kus elad Pirita minginoob565656 Sisukord: · Taimed · Loomad · Toitumisahel · Midagi huvitavat · Kasutatud kirjandus Taimed Tatari piimikas Laialeheline neiuvaip Pirita rannas on endale Alal kasvab mitmeid kodu leidnud tulnuktaim õistaimi, üks tuntumaid tatari piimikas. See on neist on Eestis väga haruldane, Laialehine neiuvaip. tegelikult kasvab ta enamasti Lätis. Loomad ja linnud Naerukajakas Kühmnokk-luik Naerukajakas on Pirita Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks
peavad nad kolima Kanadasse ning ka osad loomad endaga kaasa võtma. Olles laevaga keset Vaikset ookeani tekivad probleemid ning laev upub. Ainuke pääseja on 16-aastane Pii, olles ühes päästepaadis Bengali tiigri, hüääni, ahvi ja sebraga. Pii perekond, enamus loomaaia loomadest ja teised laeval viibijad hukkusid. Sisu Elu paadis kujuneb kiiresti halastamatuks võitluseks, kus kehtivad paratamatud loodusseadused ning loomulik toitumisahel. Hüään sööb esmalt ära sebra, seejärel murrab maha ahvi ning viimaks langeb ise tiigri ohvriks. Ainus ellujääja peale tiigri on Pii. Poiss peab mitu kuud võitlema oma elu eest, sest ohte on mitmeid. Et ellu jääma, pidi Pii kala püüdma, sest toiduvarud said väga kiiresti otsa. Sisu Pii jääb metsiku mitmesajakilose metsloomaga kahekesi. Noormees otsustab oma elu päästmiseks ehitada paadis leiduvatest asjadest parve
Biotsönoss elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1)liigiline koosseis, 2)liigirikkus, 3)dominandid, 4)biomass Toiduahel toitumisahel, mille moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mirkoorganismidega, saaduseks anorgaanilised ained, mida kasutatakse uuesti Toiduvõrk võrk, mille moodustavad omavahel läbipõimunud toiduahelate kogumid
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses Veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, magevee varude pidev vähenemine, veekvaliteedi halvenemine. Loodusressursid loodus annab inimestele kõike ja kõik mis meie tegevuseks vajalik. Paljud loodusvarad on lõppenud või lõppemas tootmine läheb kallimaks, raske toorainet kätte saada. M...
Toimub kloroplasti lammelidest väljaspool; membraanide vahelises alas ehk stroomas. Lähteained: Lõpp-produkt: glükoos Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi?Pimedusstaadiumis kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendeid. Selgita fotosünteesi tähtsust Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele:
raku tasandil osmoos 10.Fotosünteesi olemus ja tähtsus. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. Fotosünteesi tähtsus: 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. 11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Tähtis on, sest organism saab selle abil energiat. 12
- Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id Organismid, mis tarvitavad toiduks energiavoos ühepalju muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele.
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk
* Fotosüntees toimub taimede kloroplastides valguse olemasolul. * Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide energia arvelt. * Fotosünteesi võib jagada tinglikult kaheks protsessiks: -) Valgus staadiumi reaktsioonid valguse olemasolu on hädavajalik. -) Pimedus staadiumi reaktsioonid toimuvad sõltumata valguse olemasolust. * 6CO2 + 12H2O* = C6H12O6 + 6O2* + 6H2O * Fotosünteesi tähtsus: -) Ükski looduses esinev toitumisahel pole mõeldav fotosünteesita. -) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähtaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks, nii auto- kui ka heterotroofidele. -) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. -) Peaaegu kogu atmosfäris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. *) Enamik hapnikust on tekkinud merede ja märgade alade tulemusena (meile vajaliku hapniku toodavad vetikad) * Hapniku tähtsus:
. Fotosüntees Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest: CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Fotosünteesi tähtsus Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. Autotroofid Autotroofid e. produtsendid e. isetoitjad on organismid, kes suudavad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise lihtsatest ühenditest sünteesida. Päikeseenergia
neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust. 19)Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. CO2, CH4, N2O,O3 20)Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine teise orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 21)Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemete energia.
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid,
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja kitsamas tähenduses karnivooria on kasutusel imetajate klassi lihatoiduliste loomade tähenduses. Herbivooria e. taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoorid e. taimtoidulised, ehk fütofaagid, toituvad elusaist taimedest või taimeosadest, seemneist. Fütofaagid moodustavad ökosüsteemis teise troofilise taseme, toiduahelais teise lüli. Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela esimene lüli on autotroofid (produtsendid orgaanilist ainet tootvad rohelised taimed), järgnevad orgaanilisest ainest toituvad heterotroofid (konsumendid, destruendid) Toiduahela tüübid on: 1. Kiskjaahel, 2. Laguahel, 3. Nugiahel Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest
allikaid [3]. Kuid isegi kui see õnnestub, jääb umbes pooltes veekogudes praegustele nõuetele vastav seisund järgmisel aastakümnel saavutamata ning tõenäoliselt olukord hoopis halveneb. Suurimate veekogude Läänemere, Peipsi järve ja Narva jõe veekvaliteet ei olene mitte niivõrd meist kui Venemaast ja teistest Läänemere maadest. 16.Vee-ökosüsteemide toiduahelate eripärad. Toitumisahel e. toiduahel ·Toiduenergia ülekandmine primaarprodutsendilt(roheliselt taimelt) mitut järku tarbijatele iga ülekande kasutegur10-20% ·max. võimalik4-5 etappi(ahela lüli) mida lähemal on organism ahela alguseni, seda rohkem jõuab temani primaarprodutsentide poolt fikseeritud energiast. taimedest ühesuguse arvu etappidekaugusel olevad organismid on samal troofilisel tasemel Veekogu toiduahelate komponendid ·Primaarprodutsendid ·Taimtoidulised loomad-herbivoorid
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
mikroorganisme. Ühtekokku võib mullaelustiku mass olla1 ha suurusel alal 2 … 20 tonni, millest põhimassi moodustavad mitmesugused seened ja bakterid. Meso- ja makroorganismide hulka kuuluvad näiteks mitmesugused tõugud, mardikad, pisiämblikud, mitmed sipelgaliigid, vihmaussid jm. Lisaks on mullaga seotud veel ka mõningad imetajad, nagu näiteks mutid, hiired jt. Seega toimib mullas kindlate omadustega toitumisahel, kus primaarsed ehk esmased lagundajad teevad toidu kättesaadavaks sekundaarsetele lagundajatele. Primaarseteks lagundajateks on näiteks osa seeneliike ja baktereid, aga ka mitmed röövtoidulised mullafauna esindajad. Sekundaarsete lagundajate hulka kuulub samuti mitmeid seeni, aga ka palju erinevaid kõdutoidulisi loomorganisme – näiteks mitmesugused ussid. Kaudselt aitab lagundamisele kaasa ka suuremate mullaorganismide mulda õhustav toime
Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad (fütofaagid). Heterotroofid ehk tarbijad on organismid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest. 110. Toiduahelad, troofilised tasemed. Troofilise struktuuri kujunemine ja ökoloogilised püramiidid (arvukuse, energia, biomassi). Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
