Nimetu (3)

MODERNISM (pr moderne – uudne, nüüdisaegne)
19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja –suundade) ühisnimetus.
Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi.
Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks.
Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi:
I periood – 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Nende mõistete vahele on raske selgeid piire tõmmata. Erinevates maades on neid tõlgendatud erinevatelt alustelt. Nimetatud voolud vastandavad end realismile.
II periood – AVANGARDISM tekkis 20.saj esimese kümnendi lõpul. Avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imaži(ni)smi, akmeismi . Need voolud vastandavad end uusromantismile.
Pärast I ms lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism.
Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks.
Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses , tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi:

• Olulised riigid: Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan
  
• Rahu Euroopas 1870/1 – 1914
  
• Tööstusrevolutsioon Euroopas ja linnastumine ( urbaniseerumine ), metropolid, Euroopa elanikkonna kasv
  
• Teaduse ja tehnika tormiline areng – radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid , fiiberkiud, plastik , aniliinvärvid, fotograafia
  
• Jõukuse kasv (UK 1850-1890 palk tõus. 60%, tarbekaubad lang. 6.5%)
  
• Töölisklassi väljakujunemine, ametiühingute teke (1869-1906)
  
• Friedrich Nietzsche ( 1844 – 1900) üliinimese teooria (“ Gott ist tot!” "Du sollst werden, der du bist ”, Der Übermensch)
  
• Naisliikumine , naiste hääleõigus: 1918 UK, (1907 Norra, 1914 Island )
  
• Kiriku lahutamine riigist
  

Levis arusaam, et teadus ja selle areng võib viia täiuse poole, kuid samas ei tohi astuda inimese vastu (sõjatööstus); et inimmõistus vabastab korratusest. Pärast II ms (Hirošima ja Nagasaki) hakkas maailm kahtlema teaduse ja tehnika ning inimolemise harmoonias. Kui varem otsiti tõde mõistuslikust tegevusest, siis nüüd alateadvusest ja tunnetest.
Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunneb, kui ebatäiuslik on olnud senine maailma mõistmine ja kuivõrd palju võimalusi on edasiseks arenemiseks , kuid see kõik tekitab samal ajal ka ebakindluse, salapära- ja ohutunde. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Uuega minnakse kaasa tasapisi ja ettevaatlikult, muutes oma tõekspidamisi ja nihutades moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimestes sisepingeid . Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides.
MODERNISMIKIRJANDUSE ÜLDISELOOMUSTUS
Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi .
Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad . Modernism tähendab laiemalt lugeja šokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil . Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga , unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte.
Tekstil puudub klassikaline kompositsioon , algus, keskpaik , lõpp. Algus ja lõpp on tavaliselt avatud. Mod. romaan viib lugeja kogemuste voolu, milles lugeja järkjärgult orienteerub seostamise ja järelduste kaudu.   
Algused : Hälin ja raev :   Tarapulkade vahelt, säbrus lillede tagant nägin, kuidas nad palli kepiga lõid. Nad tulid sinnapoole, kus lipp seisis ja mina läksin tara äärtpidi. Luster tuhnis lillepuu all rohus . Nad võtsid lipu välja ja lõid. Siis panid nad lipu tagasi ja läksid laua juurde ja üks lõi ja teine lõi. Siis läksid nad edasi ja mina läksin tara äärtpidi ja nemad jäid seisma ja meie jäime seisma ja mina vaatasin tarapulkade vahelt, Luster aga tuhnis rohus.
“Caddie, tule siia.” Mees lõi. Nad kadusid karjamaa taha. Ma liibusin vastu tarapulki ja vaatasin, kuidas nad ära kadusid.
“Olen’d ikka mõistlik,” ütles Luster. “Ise kolmkümmend kolm aastat vana mees, aga iga tühja asja pärast virin lahti. Ja mina veel käisin iast- paremast linnas sulle torti ostmas.” (lk7).  
Kafka Protsess:
Keegi pidi Josef K. peale valetanud olema, sest ilma et ta midagi kurja oleks teinud, võeti ta ühel hommikul vahi alla. Tema korteriperenaise proua Grubachi köögitüdruk, kes talle alati kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist , et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella.  
Aja voolamine on tekstis segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji ( idioot ), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker- asjalik ); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses : Leopold Bloom ja Stephen Daedalus);
Tulevad uued väljendamistehnikad : sisemonoloog, teadvuse vool, sellega koos lause hävitamine selle traditsioonilises mõttes. teadvuse vool > erinevad meetodid, mida kasutatakse tegelase teadvuse kujutamisel. Sisemonoloog > teadvuse voolu alaliik , eesmärk lugejani tuua teadvuse kulg ja rütm täpselt sellisena, nagu ta tegelase ‘peas eksisteerib’ (vahelesegamine puudub, ei ole alati gram. korrektsed laused, võib puududa loogiline järjestus.  
Tuntumad modernistlikud romaanid kus seda meetodit kasutatakse on Joyce’i Ulysses (1922), Dorothy Richardsoni Pilgrimage (1915 – 38), V. Woolfi Mrs. Dalloway (1925), Tuletorni juurde ((1927), W. Faulkneri Hälin ja raev (1929).  
  Faulkner Hälin ja Raev, Benji: Ma ei nutnud, aga kuss ma olla ei saanud. Ma ei nutnud aga maa kõikus ja siis ma hakkasin nutma . Maa vajus ühtepidi viltu ja lehmad jooksid mäest üles. T.P. katsus jalule tõusta. Ta kukkus uuesti  pikali ja lehmad jooksid mäest alla. Quentin hoidis mul käsivarrest kinni ja me läksime lauda poole. Siis kadus laut ära ja me pidime ootama kuni ta tagasi tuli. Ma ei näinud, millal ta tagasi tuli. Ta tuli meie selja tagant ja Quentin pani mu sinna künasse pikali kust lehmad sõid. Ma hoidsin äärest kinni. Küna tahtis ära kaduda ja ma hoidsin äärest kinni.  
Kasutatakse erinevaid tekstiehituse võtteid, nagu eri šriftid, sõnade mittelineaarne paigutus , kirjavahemärkidest loobumine. Tekst peab mõjuma iseenesest, mitte kui millegi peegeldus – tekst on vaid sõnade rida paberil . Seda luuakse spontaanselt, vabana teadvustatud normidest. Tähtis on luua pidevalt uusi sõnu, värskeid metafoore. Kasutatakse leitmotiivi – teatud sümbolite, kujundite ja motiivide variatsioonidega kordamine:
Näide: leitmotiiv : Joyce: pruun värv kui Dublini lagunemise või halvatuse märk, läbib kogu loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädeluse ja säraga seotud sõnad ja kujundid .
Kunstnik loobub tekstide ja maailma sidumisest. Välismaailma asemel saab aineks inimese sisemaailm. Inimest näidatakse teel olevana, protsessis olevana. Autorid tegelevad süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega.
Modernist on aina otsija. Modernism on stiili, teksti jm otsimine, vana eitamine . Tähtis on uue loomine, mitte kopeerimine. Modernist näeb indiviidi ja ühiskonda vastanditena – ta ei seo ennast kaasaja kodanlike väärtustega, vaid astub üldiselt heakskiidetu vastu, püüdes tõestada oma iseseisvust.
Modernist seob ennast linnaga, on linna poolt, harva ka vastu, aga ikka teravalt. Ta on seotud uue tehnikaga selle kasutajana ja ülistajana: tankid , lennukid, elekter jne Selline kõle ja hirmutav maailm tekitab lugejas ebakindlust ja kõhedust, abitust, šokeerib.
Modernist kaotab igasuguse konsensuse . Autor eitab koostööd lugejaga. Lugeja ei tea, mis teda ees ootab ja autor ei piira ennast mingite reeglitega. Vastupidi – reeglite pidev rikkumine on modernismi kohustus.
TÜÜPILISED TEEMAD:

• kogemuse reaalsuse kahtluse alla seadmine ; tegelikkuse käestlibisevus; 
  
• tähenduse otsimine jumalata maailmas;
  
• traditsiooniliste kultuuriväärtuste kriitika;
  
• lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas ja selle kaotusega toimetulemise viiside väljaselgitamine, anonüümne ja võõrandunud suurlinna elu, ühiskonnatuse tunne;
  
• tüüpiline tegelane kunstnik, romaanis segunevad tema isiku kaudu otsingud elu ja kunstivallas (sisus ja vormis). 
  

MODERNISM JA METROPOL (pea- või suurlinn )

Modernismi linnad:

• Sajandivahetus, 20. saj. algus: Berliin, Viin , Moskva , St. Peterburg ;
  
• Enne ja pärast I maailmasõda: London;
  
• I maailmasõja aeg: Zürich, New York , Chicago ;
  
• Kogu aeg: PARIIS
  

 Linnad USA-s: (areng eriti kiire ja intensiivne: “ Storm -centres of civilization” (tsivilisatsiooni tormilise arengu keskused);

• Linn modernistlikus kirjanduses -   ebareaalne linn, üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus.
  

(Suur)linnaromaan: Knut Hamsun Nälg, Henry James Printsess Cassamanina, Joseph Conrad Salakuulaja: lihtne lugu, James Joyce Ulysses, Virginia Woolf Proua Dalloway, Franz Kafka Protsess, John dos Passos (USA) Manhattan Transfer, Alfred Döblin Berlin . Alexanderplatz (1929)
Ühisjooned:

• Urbanistliku keskkonna rõhutamine;
  
• Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
  
• Linn on modernistliku kunstniku vaatepunkt, mitte materjal;
  
•  Võõrandumine, eksiil, kaugenemine juurtest, klassikuuluvusest, religioonist, teatud elustiilist ja kohustusist (Joyce’i Stephen Dedalus);
  
•  Võõrandumine: süüvimine vormi, kunstiline iseseisvumine , ‘mina’ ümbermääratlemine (Joyce Kunstniku portree noore mehena , Lawrence Pojad ja armastajad);
  
•  Otsing nii kunsti kui elu vallas eeldab linna konteksti;
  

Eksiil: 'the unhoused writer':

• Mitmekeelsus : (Wilde, Pound, Beckett , Nabokov );
  
• Emigratsioon , eksiil (Nabokov, Joyce) kultuuriline emigratsioon (Ibsen, Beckett, Stein, Hemingway , Fitzgerald);
  
• Eksiilikeskused Zürich (I MS), New York (IIMS);
  
• Kirjanik kui osa nn. kultuurirändurite grupist, kantud kultuurilisest uudishimust;
  

Gertrud Stein: “ Kirjanikul peab olema kaks maad, üks kuhu ta kuulub ja teine, kus ta tegelikult elab. Ameerika on mu kodumaa ja Pariis on mu kodulinn.”  
Modernism 20. sajandil. Suurlinn
"1. oktoobril 1924 aitasin kaasa ühe uue fenomeni - liikluse - sünnile. Autod, autod, kiirelt kiirelt. See haarab kaasa ning täidab entusiasmi ja rõõmuga ... rõõmuga võimust. Lihtsa ja naiivse rõõmuga sellest, et ollakse kesk võimu ja jõudu. Meil on usku sellesse uude ühiskonda, mis leiab võimus võimsa väljenduse leiab".
Linnade kui kultuurikeskuste ajalooline roll: Intellektuaalse & kultuurilise kommunikatsiooni, hariduse omandamise ja kultuuriloome ajaloolised keskused;
Kaasaegne suurlinn:

• Rahvusvaheline atmosfäär, kirjanikud , kunstnikud , kriitikud ja muud loovinimesed Euroopa eri osadest;
  
• kultuuriliste kokkupõrgete tallermaa;
  
• Linn kui moodsa tehnikaühiskonna vaimu kandja: uudne keskkond: tehnika ja teaduse saavutuste kontsentratsioon; kõrge spetsialistide kontsentratsioon, kõrge(im) innovatiivsuse aste;
  
• muutused rahvastikus, multikultuurilisus , keelterohkus; mitm . poliitilised liikumised;
  
• intelligentsi kui klassi väljakujunemine;
  
• Modernistliku elu keerukus , pinged ja kontrastid ;
  

“Linn on muutunud kultuuriks, või siis ehk kaoseks, mis sellele järgneb” (R. Bradbury, 1975, 96)
= soodus pinnas uue esteetika tekkeks;
Oluline ka

• suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud , kabareed, ajakirjad , kirjastused, galeriid , muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.;
  
• põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet;
  

Linn kirjanduses perioodide kaupa:

• Realism : ‘humaniseerimine’ (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas);
  
• Naturalism : ‘teaduslikustamine’ (Linn kui hiigelsüsteem, mis toimib (pulseerib inimtahtest sõltumata, džungel);
  
• Modernism: ‘sürrealiseerimine’ (Ebareaalne linn, Üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus).
  

Ühisjooned:

• Urbanistliku keskkonna rõhutamine;
  
• Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
  
• Linn on modernistliku kunstniku vaatepunkt, mitte materjal;
  
• Võõrandumine, eksiil, kaugenemine juurtest, klassikuuluvusest, religioonist, teatud elustiilist ja kohustusist Joyce’i Stephen Dedalus);
  
• Võõrandumine: süüvimine vormi, kunstiline iseseisvumine, ‘mina’ ümbermääratlemine (Joyce Kunstniku portree noore mehena, Lawrence Pojad ja armastajad);
  
• Otsing nii kunsti kui elu vallas eeldab linnakonteksti.
  

Franz Kafka modernistlik metropol (näide)
Protsess (kirj. 1914 - 1915 a)
Ta oli mõelnud, et ta selle maja juba kaugelt ära tunneb, kas mingist välisest märgist, mida ta küll endale täpselt ette ei kujutanud, või siis suurest saginast ukse ees. Aga Juliuse tänaval, kuhu teda oli juhatatud ja mille alguses ta hetkeks peatus , seisid kumbagi kätt peaaegu ühesugused majad, kõrged hallid vaeste üürikasarmud. Praegu, pühapäeva hommikul, oli pea kõigil akendel inimesi, vestiväel mehed olid rinnuli aknalaual ja suitsetasid või hoidsid seal hellalt ja ettevaatlikult väikesi lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea. Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru . Võrdsel kaugusel üksteisest oli kogu pika tänava ulatuses väikesi, maapinnast paari trepiastme võrra madalamal asuvaid toidupoekesi. Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks puuviljamüüja, kes akendel olijaile oma kaupa pakkus, oli niisama tähelepanematu kui K. ja pidi talle oma käruga peaaegu otsa ajama . Samas ajal hakkas üks paremates linnajagudes oma aja ära teeninud grammofon koledal kombel üürgama. (Teine peatükk, lk 237)
Wirginia Woolf modernistlik metropol (näide)
Proua Dalloway (1925)
Tajub ju see, kes on Westminsteris elanud - mitu aastat juba? üle kahekümne, - isegi liikluskäras või öösel ärgates - Clarissa oli kindel - teatud vakatust või pühalikkust; kirjeldamatut seisakust; pinevust (aga vahest oli põhjuseks tema gripist räsitud süda, nagu talle öeldi), enne kui Big Ben lööb. Kuula! Kõmataski. Kõigepealt meloodiline hoiatus ; seejärel eksimatult kellaaeg. Tinased sõõrid hajusid õhus. Küll me oleme rumalad, mõtles Clarissa üle Victoria Streeti minnes. Taevas üksi teab, miks inimene elu nõnda armastab , miks nõnda tajub, välja mõtleb, eneses üles ehitab, ümber paiskab, ikka ja jälle uuesti loob; ent kõige armetumad vanamoorid, kõige masendavamad õnnetusehunnikud teevad trepil istudes (adudes allakäiku) sedasama ; selsamal põhjusel - Clarissa oli selles kindel - ei saa parlamendi vastuvõetud sätted neisse puutuda: nad armastavad elu. Inimese silmades, hoos , sammumüdinas ja väsinud rühkimises; melus ja lärmis; tõldades, autodes , omnibussides, furgoonides, võileivamüüjate jalgade lohinas ja vetruvas astes; pasuna-koorides; väntorelites; pea kohal laugleva lennuki võidukas helas ja kummaliselt kõrge-häälses laulus oli see, mida Clarissa armastas - elu; London; see juunikuine hetk. (lk 6)
*    *    *
Edgar J. Watkins, torude tarvis mõeldud pliirull ümber käsivarre, ütles valjusti, muidugi naljaga pooleks: "Piaministri autu ."
Septimus Warren Smith, kes mööda ei pääsenud, kuulis tema sõnu.
Septimus Warren Smith, umbes kolmkümmend aastat vana, kahvatu jumega , kongus ninaga, jalas pruunid kingad, seljas kulunud palitu , pähkelpruunide silmadega , mille heitunud ilme heidutas võhivõõraidki. Maailm oli tõstnud oma piitsa; kelle selga see lajatab?
Kõik oli seiskunud. Mootorimürin kõlas kui kogu kehas taguv rütmist väljas pulss . Päike kõrvetas erakordselt kuumalt , sest auto oli Mulberry poeakna juurde seisma jäänud; vanad naised omnibusside katusel lõid lahti musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane vihmavari. Proua Dalloway läks akna juurde, süli täis lillherneid, ja vaatas küsivalt oma väikest roosat nägu kibrutades välja. Kõik vaatasid autot. Septimuski vaatas. Poisid hüppasid jalgratta seljast maha. Liiklus ummistus . ja seal see auto seisis, ees kardinad , millel oli veider puu moodi muster, mõtles Septimus, ja teda kohutas tema silme ees aset leidev kõige järkjärguline kokkujooksmine ühte keskmesse, nagu oleks mingi õudne oht peaaegu pinnale kerkinud , valmis leekideks lahvatama. Maailm vankus ja vabises ja ähvardas põlema lahvatada. Mina olen see, kes teel ees seisab, mõtles ta. Kas teda ei vaadatud, kas ei osutatud sõrmega; kas ei tardunud ta sinna, nagu oleks kõnniteesse juurdunud, mingil eesmärgil? Aga mis eesmärgil? (lk 16-17)
Carl Sandburg  modernistlik metropol (näide)
CHICAGO (Chicago Poems 1916)
     HOG Butcher for the World,
     Tool Maker , Stacker of Wheat ,
     Player with Railroads and the Nation 's Freight Handler;
     Stormy, husky , brawling,
     City of the Big Shoulders:
They tell me you are wicked and I believe them , for I
     have seen your painted women under the gas lamps
     luring the farm boys.
And they tell me you are crooked and I answer : Yes, it
     is true I have seen the gunman kill and go free to
     kill again .
And they tell me you are brutal and my reply is: On the
     faces of women and children I have seen the marks
     of wanton hunger .
And having answered so I turn once more to those who
     sneer at this my city, and I give them back the sneer
     and say to them:
Come and show me another city with lifted head singing
     so proud to be alive and coarse and strong and cunning .
Flinging magnetic curses amid the toil of piling job on
     job, here is a tall bold slugger set vivid against the
     little soft cities;
Fierce as a dog with tongue lapping for action , cunning
     as a savage pitted against the wilderness,
          Bareheaded,
          Shoveling,
          Wrecking,
          Planning ,
          Building, breaking, rebuilding,
Under the smoke , dust all over his mouth, laughing with
     white teeth,
Under the terrible burden of destiny laughing as a young
     man laughs,
Laughing even as an ignorant fighter laughs who has
     never lost a battle ,
Bragging and laughing that under his wrist is the pulse.
     and under his ribs the heart of the people,
               Laughing!
Laughing the stormy, husky, brawling laughter of
     Youth , half- naked , sweating, proud to be Hog
     Butcher, Tool Maker, Stacker of Wheat, Player with
     Railroads and Freight Handler to the Nation.
Metsik nagu koer keel laksumas suus , kaval kui metslane silmitsi ürgloodusega/Paljaspäine/Kühveldav/Rusustav/Planeeriv/Ehitav, purustav , ümberehitav/Suitsu sees tolmusuine. Valgehambuliselt/ Naerev ,/ Saatuse kohutava koorma all naermas nagu naerab /Noor mees,/Naermas kui kogenematu võitleja, kes/Eales kaotanud pole,/Hooplemas ja naermas randmes pulss tagumas,/Ja rinnus tagumas rahva süda,/Naermas!/Naermas nooruse tormist, kähedat, praalivat naeru,/Pool-paljas, higine, uhke, et on Rahvuse Veiselihunik,/Tööriistameister, Nisulaadija, Raudteeehitaja ja Kaubalaadur.
8