Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele hea liikuvuse, seevastu selili kroolis on käte liigutamine suhteliselt raske, kuna liikumine peab toimuma selgrooga samas suunas, horisontaalselt. Rinnuli krooli tuntakse juba iidsetest aegadest saadik. Läänemaailmas nähti rinnuli krooli esimest korda 1844 aasta võistlustel Londonis, kus
Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a. oli MK-l 100m kompleksujumises üldarvestuses teine. Eesti meister vaba-, selili-, rinnuli-, libik-, kompleks- ja teateujumises kokku 38 korda suvistel (1988-2000) ja 66 korda talvistel meistrivõistlustel (1987-98). Parandanud Eesti rekordeid lühikeses ja pikas ujulas 72, sealhulgas teateujumises 14. korral. Parimad tulemused:25-m ujulas vabalt 50m 22,32 (1993), 100m 49,38 (1998) ja 200m 1.52,47 (1993), selili 50m 25,60 (1999) ja 100m 56,38 (1995), rinnuli 100m 1.04,53(1996), liblikat 50m 24,10 (2000) ja 100m 53,85 (1997), kompleksi 100m 54,22 (2000) ja 200m 2
peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste
surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Esmapilgul tundub, et rinnuli- või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn): Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. On oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse.
Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD
SISUKORD......................................................................................................................... 4 1.START JA VETTEHÜPPED............................................................................................ 5 2.VABA- EHK KROOLIUJUMINE....................................................................................... 6 3.SELILIUJUMINE.............................................................................................................. 9 4.RINNULI- EHK KONNAUJUMINE ................................................................................ 11 5.LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE......................................... 13 6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD..............................................
Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal Minus põleb elutuli See soojendab õhu ja vee Laskudes maale rinnuli Leidnud olen oma tee
demonstratsioon esinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association. Ujumise maailmameistrivõitluste ajalugu algas 1973. aastast, kui Belgradis toimusid esimesed võistlused maailmameistritiitli pärast. Võitjad selgitati ujumises, vettehüppetes, meeste veepallis ja uudsel alal kujundujumises. Järmine ujumise MM toimub 2009. aastal Roomas, Itaalias. Tegemist on 13. ujumise MM-ga. Ujumisvõistlusi korraldatakse vaba-, rinnuli-, selili-, liblik-, kompleks- ja kombineeritud teateujumises. Võistlustel starditakse enamasti pukilt vette hüpates, seliliujumisel starditakse vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes valitses pikkadel vabaujumise distantsidel (400 ja 800 m) ebatavaliselt pikka aega peaaegu võitmatult seitse aastat
Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin. Veest tuleb sooritada selilihüpet. 4.Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Sinu vastus oli:
koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine)
UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis. Ujumisstiilid * Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine * Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes * Krool * Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn"
Soojend Lihaste Erinevad venitusharjutused Soojendus ja ühtlasi e us 10-15 töövõime kaldal, kasutades kummilinti Vigastuste min parandamine ärahoidmiseks elastsuse näol peavad lihased olema elastsed 15-20 Südame- Nn soojendusujumine, rinnuli Soojendus ja ühtlasi min veresoonkonn ja selili krool vastupidavuse a harjutamine arendamine tööga/pingutus ega 15 min Tõmmete Ühe basseinipikkuse läbimisel 8x25m Kas näitan ise efektiivsuse tehtavate tõmmete harjutusi ette või
Jalgade töö toimub tervenisti vee all. Kui parem käsi hakkab sooritama tõmmet, peab vasak jalg hakkama jalalööki sooritama ja vastupidi. Ujudes krooli peab meeles pidama ka seda, et oluline on voolujooneline asend õlad veidi puusadest kõrgemal. Käte töö ja rütmiline hingamine peavad olema ühtlustatud. Liblikujumine Liblikujumine ehk delfiini ujumine on ujumisviisidest kõige noorem ja on välja arenenud rinnuli ujumisest. Põhiline erinevus teistest ujumisviisidest on keha asend, mis töötab aktiivselt kaasa koos jalgadega. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi õhu kaugele ette ning asetatakse vaikselt vette. Käed asetatakse õlgade laiuselt, sõrmed ees. Peale seda toimub haare ja tõmme.
ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist käepidemeist ning seinale toetatud jalad ei tohi veepinnast kõrgemale ulatuda (ka varbad mitte). Seliliasendis tuleb püsida kogu võistlusmaad läbides, sealhulgas end pöördeseinast eemale tõugates. Kompleksujumine on viimase paaril aastakümnel moodi läinud võistlusala. Kogu distants on jagatud 4 võrdseks osaks. Esimene läbitakse liblik-(delfiini)stiilis, teine selili, kolmas rinnuli (brassi) ja neljas vabalt (krooli)ujudes. Nõuded on samad mis igasujumisviisis eraldi. Nii tuleb liblik- ja rinnuliujumislõik lõpetada kahe käe üheaegse seinapuutega, selili- ja vabaujumislõik vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise
Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest jalgadega ülesalla liigutusi on võimalik sooritada mitmel moel. Nendeks variantideks on: A ülesalla vibutused, vastavalt eelpool kirjeldatule sirgete jalgadega, painutatud pöidadega ülesalla vahelduvate liigutuste sooritamine
Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega. Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Seda mängitakse 7-liiklmelise meeskonnaga. Ainult väravavahil on lubatud palli hoides seista, palli mõlema käega puudutada või seda rusikaga lüüa . Ujumisviisid Ujumisviise on neli. · Rinnulikrool- kiirem ujumisstiil , mida kasutatakse vabaujumises
sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus. Eesti parim suusataja viidi lähedal olevasse tallu, kus ta aga suri kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tagajärjel. Loomulikult ei jäänud suusaspordi areng siin peatuma. Ajavahemikul 1927-1932 pandi Eestis suusatamisele alus kui rahvaspordile, millele aitasid suuresti kaasa talimängud, tähesuusatamised, traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said ergutust tuhanded noored. - 1934.a
umbes 1 liitri saame toiduga ja 0,30,4 l vett tekib kehas endas. Nii kujunebki organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili, rinnuli, ning liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiili. Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869.
eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea. Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4 X 100 m ja 4 X 200 m vabalt teateujumine. Euroopa parim vabaujuja Alain Bernard
Õppetund võib olla kuni 45-minutiline. Õpilastel loetakse ujumisoskuseks 25m läbimist. Ujumisõpetuse põhiharjutused: · veega harjumine · vette hingamine · lõdvestumine · libisemine · hõljumine · pea vees ujumine · silmade avamine vees · "koera"ujumine · hüplemised · krooli või seliliujumine eelnevatele harjutustele suunatult Tundides õpitakse järgmisi ujumisstiile ja harjutusi: · krooli, selili- ja rinnuli ujumisstiil · vee all ujumine · hüpped stardipukilt pea- ja jalad ees · kord kuus toimuvad kontrollujumised aja peale Tulemused: Täiesti ilma ujumisoskusteta inimesed oskavad pärast 30 ujumisõpetuse tundi kõiki eelnimetatud ujumisstiile ujuda. Edasiselt ujumisõpetuses treenijad suudavad järjest läbi ujuda 200m, mida loetakse Eesti Ujumisliidu poolt elementaarseks ujumisoskuseks. Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele
SÕNATULETUS NIMISÕNATULETUS TEGUSÕNATULETUS OMADUSSÕNATULETUS MÄÄRSÕNATULETUS · Nimisõnatuletus: · Tegusõnatuletus: filmima, triikima, riivima (mida tegema) · Omadussõnatuletus: mullane, mudane, värvine (milline) · Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30. Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus!
korraldada vereringe tegevust. 4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks
Protsess (kirj. 1914 - 1915 a) Ta oli mõelnud, et ta selle maja juba kaugelt ära tunneb, kas mingist välisest märgist, mida ta küll endale täpselt ette ei kujutanud, või siis suurest saginast ukse ees. Aga Juliuse tänaval, kuhu teda oli juhatatud ja mille alguses ta hetkeks peatus, seisid kumbagi kätt peaaegu ühesugused majad, kõrged hallid vaeste üürikasarmud. Praegu, pühapäeva hommikul, oli pea kõigil akendel inimesi, vestiväel mehed olid rinnuli aknalaual ja suitsetasid või hoidsid seal hellalt ja ettevaatlikult väikesi lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea. Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru. Võrdsel kaugusel üksteisest oli kogu pika tänava ulatuses väikesi, maapinnast paari trepiastme võrra madalamal asuvaid toidupoekesi. Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks
· ujumine ei tunne vanusepiire, · ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele. (TABEL 1) 5 TABEL 1 Energiakulu (kcal / tunnis) Kehakaal(kg) 50 60 70 80 90 100 Selili 507 608 710 811 913 1014 Rinnuli 468 583 680 778 875 975 Vabalt - aeglaselt 384 461 538 614 691 768 Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele: - ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele 5DELFI. Naistekas (2011) [www] http://naistekas.delfi.ee/tervis/figuur/ujumine-parim-trenn-sinu- tervise-ja-figuuri-heaks.d?id=50101175- (12.04.2013) lihasrühmadele, - ujumine ei tunne vanusepiire, - vigastuste risk on ujumises väike,
Määrsõna tuletamine: Väljendab viisi Olukorda -stik, -lt -li Rühmitust -ti Paiknevust -tsi, -stikku -lt kurvalt -sti julgesti -ti reedeti -tsi küljetsi, rinnutsi -stikku vastastikku -kuti vastakuti -li rinnuli ! Prefiksituletuseks ei ole määrsõna puhul võimalik. LIITSÕNADE MOODUSTUS 17 Sõna saadakse kahe või enama keeleelemnedi liitmise/ühendamise keel (liidetakse kaks sõnatüve). Sõnade liitmine võimaldab sõna tähendust kitsendada ja täpsustada. Liitsõnamoodustus osad on tõved, mis üksteisele liidetakse. Näide: kool + vorm koolivorm, pikk + poiss pikkpoiss.
napp tundmine. - ohutusnõuete mittejärgimine paadisõidul, (ei arvestata tuult ega lainekõrgust, paadi kandevõimet ning sõidu ajal ei kanta päästeveste). 111 Uppumisohus kaaslase abistamiseks tuleb kasutada järgmiseid põhilisi võtteid: Väsinud kaaslase abistamisel ujudes nõua, et ta asetaks sirged käed sinu õlgadele ja sirutaks jalad ning rinnuli brassi ("konna") ujudes vii ta ohutusse kohta. köie või päästerõnga viskamisega, jättes köie ühe otsa või päästerõnga ühendusnööri vaba otsa enda kätte; Kui oled ise kaldal, sillal või madalas vees, abista sügavas vees hädaohtu
307 «Ja, siis -- ma arvasin, et ta noaga teie kallale kipub.» «Ja tahtsite mulle appi tulla? Suur tänu! Mis mul siis viga elada, kui nii vägev käsi mind kaitseb! Aga mis me nüüd selle võrukaelaga teeme! Laseme ta lahti, siis kutsub ta k.aaslased ja kihutab meile järele. Vähemalt pean ta puu külge kinni siduma, et ta paigast liikuda ei saaks. Õnneks võtsin mõisast tüki köit kaasa.» Gabriel surus Siimu, kes sugugi vastu ei pandud, rinnuli männi vastu, tõmbas ta käed ümber tüve, nööris nad teisel pool kokku ja mässis siis veel nööri mitmekordselt tüve ja röövli keha ümber. «Ega te mind ometigi peksma ei hakka?» küsis röövel kahtlaselt. «Hm!» tegi Gabriel. «See on hea mõte, mida mulle veel pähe ei tulnudki; näha on, et sa ise kõige paremini tead, mis sulle kõlbab. Tolmutaksin üsna hea meelega su patust turja, aga mis see kõik aitab? Sa oled ju ise näidanud, et peks sind ometigi ei paranda.»
Ta ei teadnud isegi, mida ta peaks tegema, mida ütlema või mida ta üldse tahab. Ta oli täis viha ja hirmu. Ta südames põrkasid kokku ülemdiakon ja mustlasneiu. Tornitippu jõudnud, uuris ta ettevaatlikult, enne kui trepi varjust välja tulla ja platvormile astuda, kuhu preester jäi. See seisis seljaga tema poole. Kellatorni platvormi ümbritseb võreline balustraad. Seal, Jumalaema kiriku sillapoolses küljes toetus preester rinnuli balustraadile ja vaatas alla linna. Quasimodo hiilis talle kikivarvul järele, et näha, mida ta nii teraselt silmitseb. Preestri tähelepanu oli niivõrd pingul, et ta ei kuulnudki kellalööja samme enda ligidal. 2 8 7 Pariis, eriti tolle aja Pariis pakub toredat ja veetlevat vaatepilti, kui teda silmitseda ülalt Jumalaema kiriku tornist suvise varahommiku rõõsas valguses. Võis olla juba juulikuu. Taevas oli üleni selge
üleval pool, nagu rahvas rääkis. Igatahes arvati, et see oli tema; räägiti, et uppunud «mees oli räbalates ja väga pikkade juustega. See kõik oli küll just taadi moodi, aga laiba näost ei saadud mingit seigust: see oli nii kaua vees olnud, et polnud enam näo moodigi. Räägiti, et laip oli ujunud vees selili. Ta toodi välja ja maeti kaldale. Aga mu meel polnud kuigi kaua rahulik, sest mulle tuli üks mõte. Teadsin enam kui hästi, et uppunud mees ei uju selili, vaid rinnuli. Niisiis teadsin, et see polnud taat, vaid mõni mehe riietes naine. Ja mu meel oli jälle rahutu. Arvasin, et mu vanamees ilmub varsti lagedale, kuigi ma seda ei soovinud. Mängisime nüüd aeg-ajalt röövleid umbes kuu aega, siis ma loobusin. Teised poisid ka. Me polnud kedagi röövinud, me polnud kedagi tapnud, vaid tegime kõike mängult. Tormasime metsast välja ja kihutasime sea- 223 karjaste ja naiste kallale, kes kärudega aiakraami turule viisid, kuid me ei vangistanud iial
annaabi.ee 
