Lactobacillus acidophilus Bacillus anthracis + + ? fakultat Clostridium botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + + Euryarchaeota + + ? + ? Haloarchaea + ? + + Nanoarchaeum equitans + + + + Haloquadratum walsbyi ?
fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust - vesikulaar-arbuskulaarsed (VA) mükoriisad või endomükoriisa. Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e
Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast Glomeromycota (endine ikkesseente Zygomycota osa). Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil
limahallitus ja vesihallitus. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena.
ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened
Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine) Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine) Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine) Kandseened, Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
cornutum Sgk Pucciniastraceae Käbirooste Thekopsora areolata Alamhmk. Ustilaginomycotina Klass Exobasidiomycetes Selts Exobasidiales Sgk. Exobasidiaceae Pohla- paisseen Exobasidium vaccinii hõimk. Zygomycota; Ikkesseened Alamhmk. Mucoromycotina Klass Incertae sedis Selts Mucorales Sgk. Pilobolaceae Harilik sõnnikuhallik
Spiroheedid M M Staphylococcus aureus + F + Streptococcus pyogenes + F + + + Streptococcus thermophilus + + F + + Streptomyces + + + + S Sulfolobus 0 + + + Zygomycota + S Zymomonas - + + + + Thermacae + + Thermodesulfo-bacterium - + + + + + + Thermoproteus + + + Thermotogales - + + +
Gigartinales punavetikad punavetiktaimed (Rhodophyceae) (Rhodophyta) pärisrohevetikad rohevetiktaimed (Chlorophyceae) (Chlorophyta) nutthallikulaadsed Incerta sedis ikkesseened (Mucorales) (Zygomycota) nutthallikulaadsed ikkesseened ikkesseened (Mucorales) (Zygomycetes) (Zygomycota) tiksikulaadsed (Helotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota)alamhõim alamklass kond (Pezizomycotina) (Leotiomycetidae)
miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised),
Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota (Sh. Hk Vatsaviburseened Neocallimastigomycota 20, Hk. Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened=Seigseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem
algelised viljakehad) ja -mütseeli vastandamine või ristumine on indutseeritud ferromoonide poolt: Paljunemine toimub õhkkeskkonnas või selle lähedal - ferromoonid on osalt õhus lenduvad (trisomikhappe induktor), osalt vees lahustuvad (trisomikhape). Trisomikhape samaaegselt –stimuleerib sügospooride moodustumist -inhibeerib(takistab) sporangiospooride teket, st stimuleerib sugulist paljunemist ZYGOMYCOTA: Mucoromycotina (Pilobolus, Mucor, Phycomyces jt ) saprotroofid, mükoparasiidid, ektomükoriisa moodustajad; Saproobid fakultatiivsed seenparasiidid (st omavad ümberlülitumisvõimet parasitismilt saprotroofsusele) ektomükoriisa moodustajad (Endogonales) ei moodusta haustoreid viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult Tallus hästiarenenud seeneniidistikuna, tihti kinnitub substraadile risoididega.
Pehmenenud puidupinnad, Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid, kuid esmajärjekorras lagundatakse valikuliselt hemitselluloos ja ligniin
sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest
annaabi.ee 
