Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast Glomeromycota (endine ikkesseente Zygomycota osa). Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil
Seened(Eumycota, Fungi) Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teis...
ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened
Su SEENED Dimorfmism seemne paljunemine nii pungumise kui niidistikuga. Seentel rakukest, mis on kitiinist. Biotroofid ammutavad toitainet teistest organismidest muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Osad seentele elujärgus nii mitte kui suguline paljnemine. Mittesuguline järk anamorf ja tekkivad eosed koniidid. Suguline arengujärk teleomorf. SEENTEHÕIMKONNAD : Viburseened, Chytriomycota (iseloomulik viburi esinemine) Ikkeseened, Zygomycota (sügospoori esinemine) Kottseened, Ascomycota (eoskoti e askuse esinemine) Kandseened, Basidiomycota (eoskanna e basiidi esinemine)
Tudulinna seenepraktikumi leitud seente süstemaatiline nimekiri. Sven Erik Reinumets 2015 Hmk. Oomycota Klass Oomycetes Ristõieliste piimläige Selts Pythiales Sgk Pythiaceae Phytophthora infestans Hmk. Myxomycota Klass Myxomycetes Selts Physarales Sgk Physaraceae Kratisitt Fuligo septica Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundip...
Atsido-tolerantsus Gram reaktiivsus Biotehn. tähtsus ei ole eubakter Fotosünteesija Spo...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised),
Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota (Sh. Hk Vatsaviburseened Neocallimastigomycota 20, Hk. Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened=Seigseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
