1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks
Hallitust tekitavad peamiselt mullas ja taimejäänustel leiduvad niinimetatud hallitusseened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid. Hallitusseened arenevad eriti niiskes soojas kliimas, seal kattuvad esemed seeneniidistikuga väga kiiresti. Hallituse vastu rakendatakse peamiselt keemilist tõrjet, toiduainete konservimist ja muud. Mõningaid hallitusseeni kasutatakse ensüümpreparaatide ja antibiootikumide (nt. penitsilliini) tootmiseks ning juustu valmistamisel. ENE. Hallitus, 1988, lk 290 Probleemküsimus : Millistes tingimustes hallitab sai kõige kiiremini ? Hüpotees : Arvatavasti tekivad saiale hallitusseened kõige kiiremini kilekotis, kus on niiske ja soe keskkond.
kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm)
Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille
tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik
Orgaanilise süsiniku akumuleerija leevendab kasvuhooneefekti. 22. Miks on metsad tähtsad? 1. Majanduslik mets kui tuluallikas 2. Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja 3. Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja 4. Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist 23. Kas visuaalselt hoomatava hallituse kõrvaldamine toiduainelt muudab selle söögikõlblikuks? Miks te nii arvate? Ei muuda. Toiduaine on saastatud seeneniidistikuga, mis pole paljale silmale nähtav ning osa seeni eritab oma elutegevuse käigus toksiine, mis on vähki tekitavad. 24. Mis metsatüüp on ainuomane Põhja- Eestile ja seotud klindiga? Pangamets
koduse seenekasvatuse alustamiseks on osta seenemütseeliga nakatatud pakud. Need tuleb aias sobivasse kohta maha kaevata ja siis saaki ootama jääda. Teine võimalus on ise seenemütseeliga pakud või aiakännud nakatada. Kõige paremaks peetakse meie oludes seenekasvatuseks haavapuitu, kuid sobib ka kask, vaher, pappel, jalakas, lepp, tamm jne. Ka kännuamplit võib ise kasvatada. Kõige lihtsam moodus on osta spetsiaalne pakk, mis on juba mütseeliga nakatatud. Need on juba seeneniidistikuga läbi kasvatatud ja on vaja vaid pakendist välja võtta ning maasse kaevata. Pakke võib ka ise mütseeliga nakatada. Kännumampli kasvatamiseks sobivad hästi lehtpuupakud, mille läbimõõt on vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 6 cm paksuseid kettaid (diske)
Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik
kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt.
temas on tuum ja selles kromosoomid.Pärmseen pungub. Hulkraksed seened koosnevad paljudest rakudest neis võib olla üks tuum või rohkem.Rakudes moodustuvad torujad seeneniidid nn hüüfid need oma korda moodustavad mütseeli e. seeneniidistiku. Viimane võttab osa hallituse tekitamisel.Oluline hallitusjuustude saamisel.Samas võivad teatud hallitusseened eritada mürke mis tekitavad allergiat ja teisi haigusi,ohtlikud on ka nende eosed. Seente paljunemine toimub mitmendi: *seeneniidistikuga *eostega *pungummisega 2)Biotehnoloogia rakendusalad ja tooted Tööstus:toiduainetetööstus toodetakse piima saadusi,juust,kohupiim,hapupiim,äädikas,õlut,veini,leiba,kohvi,kakao,salaamivorsti,hapukapsast,lõhna ja maitseaineid. Ausisse on tõusnud funktsionaalne toit see on tervislik toit mis ergutab immunsüsteemi:nt biojogurtid mille sisse on pandus bakteritüvi.Munad milles on omegarasv happed.Kanasöödale listakse küllastumata rasvhapeid,mis jõuavad munade kaudu inimestesse
mõlemal juhul eostega Mittesuguliselt valmivad eosed koniidide ehk lülieostena (eosed kasvavad üksteise otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm,
Majavammi levikuviisid: Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad, linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobivasse kohta. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid
liivasest kuni soostunud turbapinnaseni, nii varjulistes männi- ja kuusemetsades kui ka lagedatel loopealsetel. Eelistab siiski parajalt niisket, kerget ja värsket liivapinnast. Hea külmataluvusega, kuigi tundlik külmade tuulte suhtes. Koht ökosüsteemis Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb.Puude tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Kadakad eritavad mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele. Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kaitse Kadakas ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Metsaseaduse kohaselt pole kadakas puu ja tema raiele piiranguid ei seata. Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed
Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümarusse. Sel viisil hangib seen lämmastikku.
viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga. 3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas. Erinevus juurepessuga on see, et pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel. esinevad külmaseene liigid : 1)põhja- Mädanik võib tungida ka juurtesse, seepärast
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent
pH tase on < 7,8, eelistatavalt 7,5 4. õlekõrred on tuhmid ja ühtlaselt okolaadipruunid, kaetud actinomyceteste täpikestega 5. kompost on pehme ja kergesti koost lagunev 6. pigistamisel säilitab kompost vormi, vett ei tilgu ja käsi jääb puhtaks. 7. niiskusesisaldus on 64-66% hobusesõnniku kompostile ja 67-68% sünteetilistele kompostidele. 8. lämmastikusisaldus on 2,0-2,3% ja C:N suhe 17:1.S MÜTSEELIGA NAKATAMINE Nakatamiseks kasutatakse teramütseeli mis segatakse substraadikihti. Seeneniidistikuga nakatamisel on kõige olulisem jälgida temperatuuri. sampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst.pinnast siis
Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub. Seenenööri pikkus võib näiteks majavammil olla kuni 30 meetrit. Ka külmaseenel on seenenöörid. 2.1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2
· Olekõrred on tuhmid ja ühtlaselt sokolaadipruunid, kaetud actinomyceteste täpikestega · Kompost on pehme ja kergesti koost lagunev · Pigistamisel säilitab kompost vormi, vett ei tilgu ja käsi jääb puhtaks. · Niiskusesisaldus on 64-66% hobusesõnniku kompostil ja 67-68% sünteetilistel kompostidel. · Lämmastiku sisaldus on 2,0-2,3% ja C:N suhe 17:1. Mütseeliga nakatamine Nakatamiseks kasutatakse teramütseeli, mis segatakse substraadikihti. Seeneniidistikuga nakatamisel on kõige olulisem jälgida temperatuuri. Sampinjoni mütseel kasvab substraadist läbi kõige kiiremini 25C juures. Üldjoontes on mütseeli substraadist läbikasvamise ajal kasulik hoida CO2 tase võimalikult kõrge. See kiirendab seeneniidistiku kasvu tunduvalt. Mütseeli läbikasvamine kompostist võtab aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst
3. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON
juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid Puittaimedel on mükoriisa tavapäraselt kübarseentega, selle puudumisel on taime kasv häiritud Juuremügarad Juuremügarad on liblikõielistel taimedel, neid moodustavad mitmesugused mikroorganismid Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi
LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate
vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal. Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad vähemalt mingi etapi oma elust sümbioosis seeneniidistikuga. (1) Kõrgemate taimede ja seeneniidistiku koosluse tagajärjel tekkivat moodustist seenpõimikut kutsutakse mükoriisaks. Üks selle suhte eelis on, et väga peened seeneniidid suudavad filtreerida substraadist palju efektiivsemalt toitaineid kui juured seda teeksid ning saavutavad 9 seetõttu suuremat edu taime toitainetega varustamisel. Orhideede juured on väga tundlikud. Nad reageerivad ebasoodsatele tingimustele
korral on haudme nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen Aspergillus flavus, harvem teised sama perekonna liigid. K. tabandab nõrkade perede igas vanuses hauet ja ka täiskasvanud mesilasi. Haiguse levikut soodustab niiske ja jahe ilmastik. Nektari ja õietolmuga tarru sattunud hallitusseene eosed hakkavad arenema kärgedes, suiras, hukkunud mesilastes ja raamidel. Hukkunud vaglad muutuvad läiketuks, kortsuvad ning kattuvad seeneniidistikuga. Hukkunud haue on kõva, meenutab suira ja on kinnitunud kärjekannule küllalt tugevasti. Vahel katavad mesilased hukkunud haudme tarupigiga. Mesilased haigestuvad sagedamini talve lõpul ja kevadel. Haiged mesilased on rahutud, muutuvad nõrgaks, kukuvad tarupõhjale. Nad hukkuvad kas tarus või taru läheduses. Mesilase tagakeha on komplemisel kõva. Haiguse vältimiseks tuleb kasvatada tugevaid peresid ning hoida tarud kuivad. Haiguse tõrjel on tähtis
mõjuta mingi katastroof või haigus nii palju kui väikest populatsiooni. 10 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? keemiliste ühendite kaudu 22. Millised taimeorganis suhtlevad teiste isenditega?juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada.Võimalikust patogeenist signaal 24. Kuidas toimub taimede maaalune suhtlemine omavahel? Seeneniidistikuga 25. Millise bioomi produktsioon on Maakeral kõige suurem? Ookeani 26. Järjesta produktsiooni alusel erinevad bioomid. Avaookean, troopiline vihmamets, metsad, savann 27. Nimeta piirkondi kus bioomide NPP on väiksem/suurem kohaliku elanikkonna nõudlusest. India, Aasia- väiksem- ei ole võimalik kohaliku elanikkonna toitmiseks USA, Venemaa- suurem 28. Mis on Gaia teooria põhiline postulaat?Keskkonda hoiab suhteliselt stabiilsena bioloogiliste,geoloogilisteja keemiliste seoste
Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väiksesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. 13 3.2.2. Majamädik (rahvakeeles tuntud ka keldrivammina) (Coniophora puteana) on nooremas
Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal. Kõik seened, kes moodustavad pandlaid on kandseened aga kõik kandseened ei moodusta pandlaid. Mitmekesisus: Kasvuvorm: pärmidest seeneniidistikuni. Kasvukoht: vees maapinnal. Levik: troopikast arktiliste regioonideni. 6. Hõimkond kottseened: Valdavalt hästi arenenud hulkrakse seeneniidistikuga seened; Seeneniidid suurema osa elutsüklist haploidsed, kaasa arvatud viljakeha (oluline erinevus kandseentest!); Paljudel esindajatel tuntud pärmistaadium pungrakkudena; Mittesuguliselt paljunevad ürgsemates rühmades somaatiliste rakkude pooldumise teel, kõrgemates rühmades koniididega; Suguline paljunemine tüüpiliselt gametangiogaamiana, ürgsemates rühmades somatogaamia.
Eraldi rühmana käsitletakse mittetäieliku arengutsükliga seeni, teisseeni (Deuteromycetes, Fungi Imperfecti). Seente tähtsus looduses seisneb orgaanilise aine lagundamises. Inimese seisukohalt võetuna on see kas soovitav (mullateke, käärimisprotsessid) või ebasoovitav (puidumädanikud, hallitused, taimehaigused). Mõnedel taimedel esineb mükoriisa (seenjuur), see on moodustis, mis tekib seene ja kõrgema taime kooselu tagajärjel taime juurte läbipõimumisel seeneniidistikuga. Selline suhe on tuntud sümbiotrofismina seen saab taimelt süsivesikuid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Sageli esineb see lehikseente ja puude vahel (kaseriisikad ja kased, männiriisikad ja männid). Paljud pisiseened kutsuvad esile taimede haigestumise. Haiguse all mõistetakse kahjulikku füsioloogilist muutust taime organismis. See võib olla tingitud mitteparasitaarsetest faktoritest (saastumine, mingi aine puudus või liig, temperatuuri muutused jne.) või patogeenist
annaabi.ee 
