Seened (0)

SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest- kitiin . Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid , et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda . Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole.
PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha . Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed.
Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg.
TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades. *Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen + vetikas =samblik.
4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine – eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine – paljunevad koniididega, nt. rohehallik . Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera . *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja ), sampinjon, tammseen, vamm ( lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees.
SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+ rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks . Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus. *Habesamblikud: ülimalt puhtas õhus. Bioindikatsioon – elusorganismide abil keskkonna saastatuse määramine.
PALJUNEMINE. *Isiididega: vegetatiivsed samblike väljakasvud. *Soreedidega: arenevad vetika kihis, kasvavad samblike sees, lähevad nende pinnale ja tuul puhub laiali. *Seene eostega.
MÜKORIISA ehk seenjuur tekib taimejuure ja seeneniidistiku ühinemisest. On 4 tüüpi: *Arbuskulaarne: ehk endomükoriisa ehk seeneniidistik kasvab taimejuure rakkude sisse, rakukesta ja membraani vahele. Seal hargneb põõsasjalt. Raku ja seeneniidistiku kokkupuuteala suureneb, mis tagab parema ainevahetuse. Seeneniidistik hangib puule vett ja mineraalaineid ja puult saab fotosünteesitud orgaanilisi aineid. *Ektomükoriisa: enamasti puitunud taimed, moodustavad kand - ja kottseened. Iseloomulik on seenmantel ja Hartigi võrgustik – seeneniidistik tungib juure välimiste rakkude vahele ja hargneb seal. *Monotropoidne: moodustub mitte fotosünteesiva taime ja seene vahele. Seen peab olema sümbioosis ka mõne puu- või rohttaimega. Seen on toitainete vahendaja. *Orhidoidne: iseloomulik ainult käpalistele, transport seenelt taimele . Seeneniidistik on tunginud raku sisse ja hargneb seal.
SEENTE TÄHTSUS. NEG.: mürgitused (valge kärbseseen tekitab amaritiinmürgitust; hallitusseened toodavad mükotoksikoosi; kerahallik toodab aflatoksiini), mükoosid ehk seennakkushaigused - *Süvamükioosid: ehk seennakkus läheb organismi sisse. *Nahamükioosid. * Allergia on inimese immuunsüsteemi ülereageerimine näiliselt ohututele asjadele. POS.:seentest on võimalik saada erinevaid ensüüme, nt. proteaase (pesupulbrites), valgulagundajaid (plekkide eemaldaja ), lipaase (rasva lagundajad), penitsiliini ja tsüklosporiini kasutatakse ravimitööstustes.