Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame)
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens ) Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kübaraga üleni valge seen, vanemalt laiuva kühmja radiaalkiulise kollakaspruunika tüseda kübaraga (kuni 10 cm), jämeda (kuni 2,5 cm) rõngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lõhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, lõikamisel ja vananemisel kõigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus.
Haisev vöödik Cortinarius traganus Kitsemampel Cortinarius caperatus Rabavöödik Cortinarius ulginosus Cortinarius sp. Sgk Entolomataceae Prk Entoloma Sgk Hydnangiaceae Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae
Kolmas küsimus-Milliseid seened meeldivad kas praetud, morineeritud või kupatatud? Küsimusele vastasid 7 inimest neist 5 ehk 71%vastasid meeldivad ainult praetud seened ja 2 ütlesid ,et neile meeldivad morineeritud ja kupatatud. Selgus ,et 3 inimest pole kunagi proovinud kupatatud seeni. Neljas küsimus- Milliseid mürgiseid seeni sa tead ,ütle vähemalt 3? 7 küsitletud naisest vastasid 5 punane kärbseseen, roheline kärbseseen ja valge kärbseseen. 1 vastas kevadkorgits, kuhik-narmasnutt ja viimane vastas siid-narmasnutt, terav paljak, kevadkogrits.6 küsitletud mehest vastas esimene kaseriisikas ,valge kärbseseenja harilik murukera. Teine vastas punane kärbseseen, pruun kärbseseen. Kolmas vastas roheline kärbseseen, kühmvöödik ja punane kärbseseen. Neljas teadis ainult 1 punast kärbseseent.5ja 6 vastas kevadkorgits ja roheline kärbseseen. Selgus ,et mehed teavad palju rohkem mürgiseid seente liike kui naised. Viies küsimus-mis seen on pildil?
eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second level Mürgised seened on Third level Fourth level näiteks punane Fifth level kärbseseen, valge kärbseseen, roheline kärbseseen, punakas narmasnutt jne. Inimestele haigusi põhjustavad seened Enamik taolisi seeni on mikroskoopilised, see tõttu näeme me enamasti vaid Click to edit Master text styles nende tekitatud haiguspilti Second level Nad kahjustavad inimestel Third level näiteks siseorganeid, nahka ja Fourth level küüsi
Seened inimese tervise ja elukeskkonna ohustajatena Koostaja: Külli Stroo Seened ohustavad inimese tervist nii: seenemürgistus mükotoksikoos seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega.
-Amanitiinmürgitus: leidub kärbseseentes, peiteaeg pikk (6-24 h), kahjustab eelkõige maksa ja neere, südamelihast, veresooni ja aju (rakumürk) -Orellaniinmürgistus: vöödikud, pikk peiteaeg (2-17 ööpäeva), halb enesetunne, janu, kõhulahtisus, neerukahjustus -Güromitriinmürgistus: peiteaeg (6-12 h), kevad kogrits (2x tuleb kupatada), kahjustatud maks, neerud, südamelihas -Muskariinmürgistus: kuhik-narmasnutt, närvimürk(180mg), peiteaeg (15-30 min), higistamine, peavalu, okse, nägemishäired, aeglustunud pulss ja madal vererõhk, inimene muutub justkui kuivaks, jääb veenälga, vstumürgiks astropiin, halotsinogeen Psilotsibiinmürgitus: närvimürk, halotsigeen, narmasnutt, sõnnikuseened, hall napsik, perek. Paljak, surmavalt mürgine -Mükotoksikoosid: seente mürkide poolt põhjustatud mürgitused ehk ntx hallitusseente põhjustatud
Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis. Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punakas narmasnutt Inocybe erubescens Toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Enamasti tekivad haigusnähud mõne päeva või isegi aasta pärast: tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust (võib põhjustada surma). Tavavahelik Paxillus involtus Mürgid mõjuvad eluliselt tähtsatele siseorganitele (maks, neerud), raskematel juhtudel eluohtlikud. Pika peiteajaga (kuni 12 tundi)
Jalg pikk, 7 – 14 cm kõrgune valge,õõnes, väga habras. Kasvab liivastes männikutes, Kasvab niisketes ja märgades haavikutes ning haava-segametsades. okaspuude kõduneval puidul, sageli rühmiti männikändude ümber. VÄGA HEA JA MAITSEV SÖÖGISEEN. VÄRSKELT ELUOHTLIKULT MÜRGINE, KUPATATULT HEA SÖÖGISEEN. Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik Suured, lihakad, kohati massiliselt suvel parkides kasvavad seened. Noored seened elevandiluukarva,vanad seened on üleni määrdunud- pruunikaspunased. Viljaliha muutub katsumisel, lõikamisel Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni helepruunikashallid. või vananemisel roosakaspunaseks.
ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid ja kooma. Sümptomid ilmuvad 3090 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 1224 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus. Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka. Kuhik-narmasnutt - meie üks tavalisemaid seeni, on väga mürgine, põhjustades muskariinimürgistust Siid-narmasmutt Niitheinik Terav paljak - Seen sisaldab hallutsinogeenseid aineid: trüptamiinide hulka kuuluvaid psilotsübiini ja psilotsiini. Seetõttu on Eestis terava paljaku omamine ja kasutamine keelatud. Seene tarvitamine tekitab hallutsinatsioone ja psühhootilise seisundi, millega võivad kaasneda eufooria või depressioon kalduvusega enesetapule ]. Seene toime algab 2045
Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad
surmajuhtumeid põhjustanud seen Eestis), roheline on põhjustanud 90% surmaga lõppenud seenemürgitustest Lääne-Euroopas. Ohtlikkuse põhjus mõlemal on hea maitse ja sarnasus tunnustatud söögiseentega. Ka mürgituse üleelamise korral jäävad nende puhul enamasti rasked tervisekahjustused kogu ülejäänud eluks. Teised eluohtlikud seened nt. kastan ja tore vöödik kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad
d) lammimetsad Millist järgenvatest riisikatest kutsutakse rahvakeeles ka võiseeneks? a) kollariisikas b) hallipiimane riisikas c) kuuseriisikas d) väävelriisikas Millised järgnevatest seentest on mürgised? a) väävelheinik b) kuuse-käbikõrges c) valge heinik d) harilik metskõrges Milline järgnevatest seentest põhjustab amanitiinmürgistust? a) rõngata kärbseseen b) roheline kärbseseen c) pisarhebel d) siid-narmasnutt "Kasega seotud seened"- Kadi Kard 1. Mitu protsenti orgaanilistest jäätmetest lagundavad seened? a) 70% b) 80% c) 90% d) 95% 2. Millist puuseent on kasutatud ravimteena kõhuhädade korral? a) Kase-hammaslehik b) Must taelik c) Tuletael d) Must pässik 3. Mis on pruuni- ja valgemädaniku erinevused? a) Valgemädanik lagundab ligniini; pruunmädanik tselluloosi ja hemitselluloosi b) Pruunmädanik lagundab ligniini; valgemädanik tseuloosi ja hemitselluloosi
surmajuhtumeid põhjustanud seen Eestis), roheline on põhjustanud 90% surmaga lõppenud seenemürgitustest Lääne-Euroopas. Ohtlikkuse põhjus mõlemal on hea maitse ja sarnasus tunnustatud söögiseentega. Ka mürgituse üleelamise korral jäävad nende puhul enamasti rasked tervisekahjustused kogu ülejäänud eluks. Teised eluohtlikud seened nt. kastan ja tore vöödik kuuluvad ohtlike seente perekonda, mida pole üldse soovitatav süüa, punakas narmasnutt on "vale aja ja koha" seen kevadsuvel parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad
annaabi.ee 
