seenenimestikule lisanduda Sissejuhatus • Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja eoslehekestega. • Seeneliha piimmahlaga, mis tekib spetsiaalsetes seeneniitides ehk nn piimmahlasoontes. • Kübara- ja jalaliha heteromeerne- koosneb seeneniitidest ja nende vahel pesadena asuvatest rakjatest elementidest ehk sfärotsüstidest. Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne-
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline
Pruun seenesamblik seenesamblik Baeomycetaceae seensamblikulaadsed Harilik kukeseen kukeseen kukeseenelised kukeseenelaadsed Punane kärbseseen kärbseseen kärbseseenelised kärbseseenelaadsed Terav paljak paljak värvikulised vöödikulaadsed Timpnarmik narmik narmikulised kukeseenelaadsed Männiriisikas riisikas pilvikulised pilvikulaadsed Mügar-põldseen põldseen torujalalised sampinjonilaadsed Kollane lambaseenik lambaseenik Albatrellaceae pilvikulaadsed Aasnööbik nööbik nööbikulised sampinjonilaadsed Mugul-külmseen külmseen nööbikulised sampinjonilaadsed Pärishüdra pärishüdra hüdralased hüdralised
Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Agaricus bisporus Agaricus Agaricaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kasepilvik Pilvik Pilvikulised Pilvikulaadsed Kandseened Seened Russula aeruginea Russula Russulaceae Russulales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Eesti pisarseen Pisarseen Pisarseenelised Pisarseenelaadsed Kandseened Seened Dacrymyces estonicus Dacrymyces Dacrymycetaceae Dacrymycetales Dacrymycetes Basidiomycota Fungi
rutilus) (Chroogomphus) suur sirmik (Macrolepiota sirmik (Macrolepiota) sampinjonilised (Agaricaceae) procera) punane kärbseseen (Amanita kärbseseen kärbseseenelised muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae) caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae harilik vihmauss (Lumbricus vihmauss vihmauslased (Lumbricidae) terrestris) (Lumbricus) harilik järvekarp (Anodonta järvekarp (Anodonta) jõekarplased (Unionidae) anatina)
Mis seeneliigi tarbimise järel olevat vanasti talupojad libahunte näinud? a) Rohelise kärbseseene b) Kevadkogritsa c) Sooriisika d) Tungaltera Milline seeneliik tunnistati peale Tsernobõli tuumakatastroofi kõige enam saastunuks igal pool ning seda hakati kasutama indikaatorina? a) Oliivpilvik b) Võitatikas c) Tavavahelik d) Kukeseen "Majavamm"- Merili Paulus Harilik majavamm kuulub milliste seente seltsi? - kukeseenelised - puravikulaadsed - pilvikulised - murumunalised Looduses leidub majavammi kõige enam - Himaalaja kõrgmäestikus - Hiinas - Lõuna-Rootsis - Lätis Majavammi seeneniidistik ja viljakehad hävivad mis temperatuuril? - +20 kraadi - -20 kraadi - +45 kraadi - -45 kraadi Majavammi arenguks vajalikud tingimused? - miinuskraadid - päikesevalgus - niiskus - kuumus "Seeneallergia"-Kaisa Kamenik 1. Milline alljärgnevatest seentest põhjustab inimestel vereliblede kokkukleepumist ja hävimist?
annaabi.ee 
