Maria Montessori (0)

Maria Montessori
(1870-1952)
Kristin  Parm
11.Klass
KSG
 
 
Maria Montessori
 Sündinud 31. augustil 
1870 Itaalias
 Suri  6. mail 1952 
Hollandis
 Ta
T  oli itaalia arst ja 
pedagoog , kes on 
tuntud eelkõige 
Montessori 
pedagoogika 
väljatöötajana.
Ko
K gu oma elu vältel oli 
Maria sügavalt 
usklik  katoliiklane
 
 
Elust
 Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis 
perekond  Rooma . Va
V nemate soovil 
pidi Mariast saama õpetaja. Maria 
seevastu huvitus matemaatikast ning 
otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 
lõpetas ta Roomas noormeestele 
mõeldud loodusteadusliku kallakuga 
tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis 
Marial huvi  bioloogia  vastu ning ta 
otsustas õppida arstiks.
 
 
 Aastal 1892 võeti ta vastu  Rooma  
ülikooli meditsiiniteaduskonda.
  1896. aastal kaitses doktoritööd 
teemal "Ta
T gakiusamismaania  uurimine  
kliinilisest  aspektist " ning temast sai 
esimene naine, kes lõpetas Rooma 
ülikooli arstina.
  Hiljem täiendas ta end ka 
pedagoogika alal.
 
 
 Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia 
naisliikumise  esindajaks  Berliinis 
toimuvale feministide kongressile, kus ta võitles 
töötavate naiste õiguste eest.
 Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli 
juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta
T  õpetas 
vaimupuudega lapsi ning tema edu oli märgatav.
v  
 Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on 
suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta 
kogu õpetamissüsteemi.
  Osaledes To
T rino kongressil 1899, taotleski ta 
õpingute inimlikumaks  muutmist  ja kaitses puuetega 
lapsi,  nõudes , et nende  haridus  oleks  teistega  
võrdsel tasemel. 
 
 
 1899–1901 juhatas Maria Montessori 
teaduslikele  alustele  toetuvat 
nõrgamõistuslike laste kooli. 
 Umbes samal ajal alsutas ta ka 
õpinguid Rooma ülikooli filosoofia- ja 
psühholoogiateaduskonnas. Nüüd 
hakkas Maria  uurima  erinevate 
teadlaste töid puuetega lastest ja 
närvihaigetest lastest. 
 
 
 Aastal 1904 sai ta Rooma ülikooli 
professoriks ning avaldas oma 
esimese suure töö "Pedagoogiline 
antropoloogia ".
 6. jaanuaril 1907 avas ta Rooma San 
Lorenzo  linnaosas laste maja  Casa  
dei Bambini. 
 
 
 1919. aastal külastas ta 
esmakordselt ametlikult Londonit, 
kus talle korraldati kuninglik 
vastuvõtt  Savoy  hotellis.
 
 
  Hispaania  kodusõja (1936–1939) ajal pages Maria 
Amsterdami.
 Te
T ise maailmasõja ajal elas Indias. Seal  elatud  aastate 
jooksul juhendas ta mitmeid õpetajate kursusi.
 Pärast sõda tuli ta tagasi  Inglismaale  ning 1946. aastal 
avas õpetajate kursused Londonis.
 Ta
T gasi Itaaliasse tuli Maria Montessori 1947. aastal
 Aastal 1948 siirdus Maria taas Indiasse, kus ta juhtis uusi 
kursusi.
 1949 alustas ta kursusi Pakistanis, kuid pidi töö  pooleli  
jätma ja Euroopasse tagasi  pöörduma . 
 Kõ
K  ikidel  tema reisidel saatis teda tema ainuke laps, poeg 
Mario  Montessori. Mario juhatas ka Rahvusvahelist 
Montessori  Assotsiatsiooni  (asutatud 1929), mille 
eesmärgiks oli Maria Montessori teadusliku pärandi 
levitamine pärast tema surma.
 
 
Montessori lapse ja õppimise 
olemuse kohta
 laps loob end oma sisemiste jõudude abil
 lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, 
millele õppimine peaks toetuma
 lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud 
oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele 
suurt rahuldust
 laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus 
otstarbekas – ega isegi võimalik – eristada 
intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge
 last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev 
vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest
 lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps 
annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega 
paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste 
rahuldamiseks.
 
 
Lapse arengu teooria
 Maria Montessori töötas välja lapse arengu 
teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu 
uuestisündimise sari. Iga  arenguastme  ehk 
arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. 
Montessori väitis, et igal lapsel on sees 
etappide   mehhanism  ning, et see on igal 
lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse 
arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil 
teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja 
pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et 
laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi 
rahuldada. 
 
 
Lapse arengu teooria
 Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks  saamiseni  
neli areguastet: 
 0 – 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab 
hammaste vahetumiseni. Seda  etappi  pidas Montessori 
isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja 
kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist.
 6 – 12 aastat. Te
T ise perioodi lõpu tähiseks on 
puberteediikka jõudmine.
 12 – 18 aastat. Ko
K lmas periood (nii nagu ka esimene) on 
Montessori arvates loomingulise arenemise ja 
individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab 
inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle 
põhjuseks on inimese sees toimuvad suured muudatused.
 18 – 24 aastat. Neljandat perioodi nimetab ta 
tasakaalustamise perioodiks, mil kinnistub eelmistel 
perioodidel  rajatud aluspõhi.
 
 
Tunnu
T
stused
Muud
Aastal 1949 
Aastal 1925 toimus 
autasustati  teda 
esimene 
Prantsusmaal 
Rahvusvaheline 
Auleegioni ordeniga.
Montessori  Kongress .
Tal
T le on omistatud 
Aastal 1952 loodi 
Amsterdami ülikooli 
Inglismaal Katoliiklik 
filosoofiadoktori 
Montessori  Gild , mille 
aukraad.
eesmärgiks sai Maria 
Montessori elutöö 
levitamine.
 
 
TÄ
T NAN KUULAMAST!
 
 

Document Outline

• Maria Montessori (1870-1952)
• Maria Montessori
• Elust
• ...
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Montessori lapse ja õppimise olemuse kohta
• Lapse arengu teooria
• Slide 12
• Slide 13
• TÄNAN KUULAMAST!