MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST (0)

MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST
SISUKORD
SISSEJUHATUS.........................................................................................3
KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4
MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8
1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10
1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11
KOKKUVÕTE..........................................................................................12
KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13
SISSEJUHATUS
Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud katkeid siit ja sealt, aga tegelikkuses ei tea suurt midagi. Nüüd sain võimaluse saada algteadmised sellest alternatiivpedagoogikal põhinevast koolisüsteemist ja saada infot selle alternatiivpedagoogika suurepärase looja Maria Montessori kohta. See on pedagoogiline lähenemine, kus õpetajal on selline vaikse suunaja roll. Et laps õpiks läbi enda kogemuste, õpetajal jääb üle ainult aidata ja suunata. Ja tundub, et ka oma töös, ja kodus oma lapsega, olen ma kasutanud just seda lähenemisviisi, kuna laps areneb eelkõige ikkagi läbi enda kogemuse, mitte, et koguaeg sekkutaks tema tegemistesse agressiivselt. Siis kaob teha tahtmise võlu ja asjad ei kulge just täpselt nii, nagu lapsele sobiks ja meeldiks.
Aga alustagem siis algusest.
KES OLI MARIA MONTESSORI?
Maria Montessori sündis 31.augustil 1870. aastal Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias.
Tema isa , Alessandro Montessor pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli
konservatiiv . Maria ema Renilde Stoppani, keda hinnati tema erilise käitumise ja sarmi tõttu, oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Kogu pere oli patriootlikult meelestatud.
Ema ja tütre vahel valitses sõbralik lähedane suhe, mis kestis Maria ema surmani 1912.
Maria lapsepõlvekodus ei olnud üksmeelt, isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest.
Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12-aastane, kolis pere Rooma , kus saadi anda talle korralik haridus . Vanemad soovisid , et tütrest saaks õpetaja. Maria aga tahtis saada inseneriks. 19.sajandil oli see väga julge samm naise jaoks. Lõpuks otsustas Maria saada arstiks. Maria Montessori oli esimene naine Itaalias, kes lõpetas 1896. aastal kirurgina Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonna. Ta valiti Itaalia naisliikumise esindajaks Berliini feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. Kohe peale ülikooli lõpetamist alustas Maria tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Ta hakkas huvi tundma vaimupuudega laste vastu, täpsemalt siis selle vastu kuidas ja kas neid oleks võimalik kuidagi õpetada ja arendada. Ta hakkas töötama selle nimel. Mariale sai selgeks, et kui need lapsed on ümbritsetud ainult valgete seintega, siis jäävad nad oma arengus veelgi rohkem maha. Maria Montessori avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, ja seepärast tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arenguks ja arendamiseks .
Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide nõrgamõistuslikud lapsed, hiljem ka laps-idioodid Rooma vaimuhaiglatest.
Maria Montessori täiendas ennast Pariisis ja Londonis ning rakendas õpitu kohe ellu. Tähelepaneliku jälgimise ja lastele kohase pedagoogika rakendamine oli viinud Maria hämmastavate tulemusteni – lootusetuteks peetud lapsed hakkasid märgatavalt arenema. Ja nii jõudis ta jälle küsimuseni – miks terved lapsed nii aeglaselt edasi jõuavad?
Montessori alustas ka teistkordselt ülikooliõpinguid – sedakorda filosoogia- ja psühholoogiateaduskonnas. Prantsuse arstid Jean Itard ja Edouard Seguin olid Maria Montessori teenäitajateks ja nii uuris ta põhjalikult nende kahe arsti töid laps-idiootide ja puuetega lastega.
1904 sai Maria Montessor Rooma ülikooli professoriks. 1906. aastal alustas ta Rooma ülikoolis loengute sarja õpetajatele. Loengute kõrvalt aga praktiseeris Maria Rooma haiglates ja kliinikutes arstina. 1908-aastaks oli Maria Montessori nimi tuntud üle maailma. Ka meie väiksesse Eestisse jõudis Montessori pedagoogika jube esimese vabariigi ajal. Näiteks on teada, et 1927. aastal ostis Tallinna linnavalitsus kõikidele oma lasteaedadele (nii palju või vähe, kui neid oli) Montessori õppevahendid.
Foto 1. Montessori kool 20.sajandi alguses
1907. aastal avas Maria Montessori esimese agulist pärit laste kooli – Case dei Bambibi. Seal töötades arendas ta välja praegu kuulsaks saanud õpetamismeetodi. Sõnum tema revolutsioonilisest õpetamismeetodist, mida ta koolis rakendas, levis kiiresti ja peagi hakkasid saabuma külastajatehulgad sellega tutvuma. Kõige revolutsioonilisemaks Montessori väiteks oli ehk see, et õppides on oluline osa lapse ümbrusel. Selleks, et laste enesehinnang kasvaks ja tugevneks, on vaja töötada lapsekeskses ümbruses. Montessori rääkis alati, et ta pole leiutanud mingit uut õpetamismeetodit, vaid ta mõtted laste õpetamisest on kujunenud lihtsalt laste hoolikast jälgimisest. Ja selle põhjal avastas ta, et lastel peab olema rõõm õppimisest, armastus korra vastu, vajadus olla sõltumatu, vajadus, et temast lugu peetakse ja teda ära kuulatakse ning ka huvi nii tegelikkuse kui väljamõeldise vastu. Maria Montessori väitis, et need vajadused on universaalsed ega sõltu riigist, lapse soost, rassist või taustast . Ka tänapäeval pole need vajadused muutunud ja on niisama olulised ka praegu, nagu nad olid ka 1909, kui need esmakordselt esile toodi.
Kogu elu möödus Maria Montessoril aktiivselt. Ka veel 80-aastasena pidas ta loenguid Norras ja Rootsis. Kõikidel reisidel saatis teda tema poeg Mario Montessori, kellest sai oma ema töö järgija.
Maria Montessori pikk ja täielikult tööle pühendatud elu jõudis lõpule 6.mail 1952. aastal Hollandis, Noordwijkis. Ta maeti kohalikule väiksele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka tagasihoidlik mälestussammas. Aga olgem ausad – tõeliseks edasiviivaks tööks ja ausambaks on ikkagi tuhanded Montessori- klassid ja rühmad kogu maailmas – seal, kus valitseb rõõmus ja tegus töömeeleolu ning kus lapsed on kogu oma tegevusest siiralt huvitatud.
Foto 2. Maria Montessori hauakivi -mälestussammas Noordwijkis
MONTESSORI METOODIKAST
Montessori metoodika kui reformpedagoogiline suund kerkis Lääne-Euroopas esile möödunud sajandi esikümnendil, mil kõneldi "uuest lapsest" ja "uuest pedagoogikast". Samaaegselt jõudsid Montessori pedagoogika põhimõtted ka Eestisse. Laias maailmas tunnustatud metoodika oli meil teatud olude tõttu aastaid varjusurmas, kuid viimased umbes tosin aastat on taas võimalik Montessori metoodikast rääkida ja selle järgi töötada.
Montessori pedagoogika alustoeks on kord, lapses elab igatsus korrastatud ja turvalise ümbruse järele. Lapse jaoks on vajalikud kindlad piirid, selged vahed keelatu ja lubatu vahel. Ainsaks nõuandeks täiskasvanule on, et last ei keelataks seal, kus ta maailma avastab ja otse vajab eksperimenteerimist. Levinud on eelarvamus tavapedagoogikas, et lapsele saab kõik selgeks teha rääkimise või isikliku eeskuju kaudu, lootuses et laps imiteerib tajutut. Tegelikult aga saab isiksus areneda vaid omaenese võimete rakendamise toel.
Maria Montessori on öelnud, et ta ei ole loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides on ta avastanud nende olemuse väärtusi. Lapse areng on kordumatu protsess ja Montessori metoodika tugineb oskusele jälgida lapse arengut ning arvestada kasvatustöös iga lapse arengutasemega. Ta tõestas pikkade pedagoogiaastatega, et soodsates kasvutingimustes avaldub lapse loomulik headus ja armastus, loomulik vajadus hästi õppida ja töötada. Kasvatuse ülesanne on tagada lapsele kasvukeskkond , kus laps saab oma sünnipärast potensiaali kõige paremini arendada - see tähendab tingimusi, kus lapsele on tagatud liikumis - ja tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus.
Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Ja millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb lapse individuaalsest rütmist. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte kiita ega keelata. Nii suureneb keskendumisvõime päev-päevalt.
Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma:
1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid
2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid
3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid.
Montessori metoodikat kasutatavates rühmades on koos lapsed vanuses 3-7aastat. Õppevahendid on paigutatud madalatele lahtistele riiulitele, mis moodustavad omaette töönurgakesed. Hommikul lasteaeda tulles saab laps päeva sisse elada vastavalt oma rütmile, tal on õigus valida vabalt tegevus ja sellega segamatult tegeleda kuni ta seda soovib. Vabadus valida tegevus, vahendid, võimalus tunda lõpetatud tööst heaolutunnet ja rahuldust treenib kannatlikkust, keskendumisvõimet ja kasvatab austust teiste tegevuse suhtes. Iseseisva tegevustsükli järel toimuvates ühistundides õpitakse tundma uusi õppevahendeid, vaadatakse piltide sarju, tehakse katseid, jutustatakse, lauldakse jne. Olulise osa moodustavad grupiviisilised tööd, mille käigus omandatakse nt. koolivalmidus.
Montessori õppevahendid on osutunud vahenditeks, mille väärtust aeg ei vähenda. Need toimivad samuti nüüd nagu nad toimisid aastaid tagasi. Neid kasutatakse iga lapse vanust arvesse võttes õigel perioodil, kui laps hakkab ise osutama huvi selle töö vastu. Täiskasvanu valmistab ette rühmaruumi, hoolitseb korra eest, jälgib et last ei segataks töö tegemisel. Montessori – pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Vabadusega koos õpib laps varakult vastutustunnet. Ta õpib kaaslastega arvestama ja nende tööd hindama .
Foto 3. tänapäevased Montessori õppevahendid
Lapsele antavates ülesannetes sisaldub alati kontrollielement, nii et laps saab ise aru, kas ta tegevus õnnestus. Maria Montessori pidas väikelapseeas oluliseks ka tasakaaluharjutusi, kuna lapse keha on ebaproportsionaalne.
Mõningaid näiteid selle kohta, mida Montessori lasteaias harjutatakse:
1. avamise ja sulgemise harjutamine (sahtlite, uste, kraanide)
2. raamatu kasutamine (võtmine ja asetamine riiulile , lehtede keeramine )
3. toidu valmistamine (kartulite pesemine, koorimine , munade koorimine, toidu asetamine vaagnale)
4. põranda puhastamine (harja kasutamine, mahakukkunud prügi kokkupühkimine, prügikühvli kasutamine)
Laudade puhastamine, taskurätiku kasutamine, lauakombed, tervitamine , tänaval liikumine jne.
1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi
Ettevalmistus kirjutamiseks algab juba alateadlikult eas, mil laps hakkab kasutama oma sõrmi mistahes käelises tegevuses. Igapäevases elus kirjutamiseks ettevalmistamises kasutatakse näiteks pintsette herneste ladumiseks alusele, lusikat ubade tõstmiseks, pesupulkasid jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale.
Tähtede tundmaõppimise metoodika algab lapse loomulikust soovist kõike käega katsuda , nii on näiteks olemas liivapaberist väljalõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Siis tulevad juba suured papist väljalõigatud tähtedega tähestik. Iga täht on oma lahtris ja laps püüab õiget üles leida. Ja kui laps on juba omandanud teatud hulga tähti, võib talle anda karbikese asjadega, mille nimetust saab ta laduda , nt sõna kana . Koos hääldatakse seda sõna. Laps nimetab häälikuid mida kuulis ja leiab karbist vastava tähe.
Lugema õppimist alustatakse suurte tähtedega tähestikust. Kui sõnade ladumine on omandatud, siis jõuab laps ise soovini laotud sõnu kokku lugeda. Näiteks võib anda siis sellise ülesande – laps võtab karbi , kus on sees 4 eset ja 4 täpselt ühesuurust nimesilti. Ja lapse ülesandeks on panna õige nimesilt õige pildi juurde, ladudes vasakult paremale.
Ja lõpuks peab iga õpetaja ise palju ära tegema sõltuvalt oma maa kirja ja keele eripäradest, et otsida ja luua head keelematerjali vastavalt laste arenguetappidele.
1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi
Montessori täheldas, et matemaatikast kui abstraktsest mõistest said lapsed paremini aru siis, kui ta muutis selle võimalikult konkreetseks. Vanemad on sageli väga üllatunud et lapsed võivad arve põnevateks pidada. Kasutatakse palju numbrimänge, millest lapsed satuvad vaimustusse ja ei saa isegi aru, et õpivad tegelikult matemaatikat. On palju erinevaid õpetamisviise – rühmadesse sorteerimine, õppimine ühest kümneni, esemed nööril, numbrite järjestuse kinnistamine , arvu ja numbri mõiste, topsid ja loendatavad esemed, segamini numbrid , numbrite lisamine esemetele, liitmine ja lahutamine kümne piires, raha mõiste sissetoomine, laulud ja luuletused arvudest. Paljud õppevahendid saab teha ise võimalikult väikese vaevaga, vajalik on vaid enda pealehakkamine ja vastava kirjanduse olemasolu ning sellega tutvumine .
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Maria Montessori tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et kui laps saab kasvada soodsates kasvutingimustes, siis avalduvad lapses loomulik headus, armastus ning loomulik vajadus õppida ja tööd teha.
Maria Montessori oli suur inimene, kes pühendas kogu oma elu tööle ja arendas välja selgelt efektiivsed pedagoogilised õpetamismeetodid, kuidas arendada lapsi ilma neid sundimata, käskimata, drillimata.
Maria Montessori kogus tõendeid/andmeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil - otse lastelt nende loomupärases keskkonnas.
Montessori võtmeprintsiibiks võib lugeda õppimist kogemuse kaudu.
Montessori õpetamisfilosoofia sai mulle endalegi üsna südamelähedaseks ja samas olen enda üllatuseks märkamatult kasutanud omaenda lapse arendamisel/õpetamisel just Montessori metoodika nippe. Need on nii lihtsad ja samas väga arendavad ja lapsele väga mõistetavaks tehtud, mis lähevad sammsammult järjest keerukamaks, kasvades koos lapsega. Ja tore on see, et kõiki õpetamismeetodeid saab läbi viia kodus lihtsal teel valmistatavate õppevahenditega.
Tean seda, et soovin uurida palju rohkem Montessori pedagoogika kohta kui nüüd teada sain ja kindlasti soovin tulevikus oma töös kasutada selle metoodika põhimõtteid.
ALLIKAD

• Montessori pedagoogika (1992) I. Madise
  
• http://montessorilajolla.com/maria.html
  
• http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:7AQPtw-QklEJ:www.opleht.ee/%3Farchive_mode%3Darticle%26articleid%3D7395+montessori+pedagoogika+eestis&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
  
• Õpeta mind seda ise tegema: Montessori tegevused teile ja teie lapsele(2006) M.Pitamic
  
• http://www.tarklaps.ee/est/metoodika.html
  
• http://elevenstitches.typepad.com/eleven_stitches/2009/08/featherweight-in-amsterdam.html
  

• http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Fzpq0jb45FcJ:www.tallinn.ee/est/haridus/Montessori-metoodika+MONTESSORI+METOODIKA&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
  
• http://jssnrrs.tumblr.com/image/34647922092
  
• Avastagem laps: Montessori pedagoogika (1994) I. Meister
  

13