Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor (3)

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog
Katrin Luik
Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid
Referaat
Juhendaja : Karmen Tasberg
Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika ­ mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias.....................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus
Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise. Lisaks tavaõppele on olemas ka alternatiivpedagoogika, mis on erinevate meetodite üldnimetus. Nende hulka kuuluvad näiteks vabakasvatus , steinerpedagoogika, waldorfkoolid ja montessori koolid. Minu referaat räägibki just montessori metoodikast. Valisin selle teema, kuna asin võimaluse käia mõni aasta tagasi Soomes ühes Montessori koolis ning sellest ajast on montessori pedagoogika mind huvitama hakanud ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Samuti pakkus palju huvi ka Maria Montessori, kes on montessori pedagoogika looja. Oma referaadis seletan lahti, mis on alternatiivpedagoogika. Kirjutan Maria Montessorist, montessori meetodist ja selle rakendamisest koolis ja lasteaias. Alternatiivpedagoogika ­ mis see on?
Alternatiivpedagoogika on üldnimetus eri meetoditel põhinevate õpetamisviiside kohta, mida pole üldiselt riiklikus haridussüsteemis tunnustatud. Siia kuuluvad näiteks vabakasvatus ja steinerpedagoogika. Vabakasvatuse tulemusel on noorel suurem isiklik kompetentsus ja nõrgem sotsiaalne kompetentsus.( http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivpedagoogika )
Maria Montessori
Maria Montessori sündis 31.augustil 1870.aastal Itaalias Ancona provintsis Chiaravalles. Tema isa Alessandro Montessori pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli konservatiiv . Maria ema Renilde Stoppani oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Maria oli oma emaga väga lähedane. Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma . Vanemate soovisid , et Mariast saaks õpetaja. Maria keeldus sellest kuna teda huvitas matemaatika ja ta tahtis inseneriks saada. Maria alustas õpinguid noormeestele mõelud tehnikakoolis. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. Tol ajal aga polnud naistel võimalik meditsiini õppida, ammugi mitte arstina tööd saada. Selle peale alustas Maria võitlust ühiskonnas valitsevate hoiakute vastu. Maria võeti siiski vastu Rooma Ülikooli meditsiiniteaduskonda. Ta oli esimene naine, kes võti sellesse teaduskonda vastu. Õpingud olid väga rasked, eriti veel soolise erinevuse tõttu, hoolimata sellest oli Maria väga edukas ja sai õpingute ajal mitu eristipendiumi. Maria isa oli tütre elukutse valiku vastu, aga ema ttoetas tütart täielikult. Maria Montessori oli esimene naine, kes lõpetas Rooma Ülikooli 1896.aastal kirurgina. Peale ülikooli oli Maria elu aktiivne. 1896. aastal valiti ta Itaalia naisliikumiste esindajaks Berliini feministie kongressile, kus ta võitlese töötavate naiste õiguste eest. 1900.aastal Londoni kongressil pööras Maria tähelepanu töötavate laste kaitsele ja laste töö keelustamisele Sitsiilia kaevandutes. Internina töötas ta psühhiaatria kliinikus Roomas. Ta hakkas harima vaimupuudega lapsi ning edu oli märgatav. Maria avastas, et vaimne mahajäätus on suuresti pedagoogiine probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. 1899.a. toimunud Turini kongressil taotles Maria õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. 1899-1901 aastatel tegutses teaduslikele alustele toetuv nõrgamõistuslike laste kool, mida juhatas Maria Montessori. Naine otsustas end lõpuks veel rohkem harida ja alustas õpinguid Rooma Ülikoolis filosoofia-ja psühholoogiateaduskonnas. Maria hakkas põhjalikumalt uurima erinevate teadlaste töid puuetega lastest ja närvihaigetest lastest. Ta hakkas neid töid ka tõlkima ja ümber kirjutama. 1904.aastal sai Maria Rooma ülikooli pofessoriks ning ta avaldas esimese suure töö ,, Pedagoogiline antropoloogia". 1906.aastal alustas Maria loengute sarja õpetajatele, kuhu oli oodatud mõlemast soost üliõpilased. Huvi oli suur, kuna Maria suutis olla väga köitev ja huvitav lektor. Loengute kõrval töötas Maria ka haiglates ja kliinikutes. 1908.aastaks oli Maria tuntud üle terve maailma. Ta oli avastanud Uue Maailma igas lapses. Roomas taheti avada laste maja lastele, kes on korda rikkunud ning ei taha kuuletuda vanematele inimestele. Maria kutsuti seda juhtima . Raha saadi kõige jaoks annetustelt, kuid nad värelesid ikka kitsikuses. Laste maja( Casa dei Bambini) avati 6.jaanuaril 1906.aastal, kuid inimesed ei uskunud selle õnnestumisesse. Maria aga avastas seda maja juhtides, et lapse olemus on omaduste poolest kui isiksuse kõrgem vorm, mis täiskasvanuile enamasti varjatuks jääb, kuid mille tundmine meidki arengus edasi võib viia. Pärast oma ema surma külastas Maria Ameerikat, kus võeti teda soojalt vastu. Maria alustas loengusarja Californias. Ameerikas on Montessori-liikumine levinud(umbes 1000 kooli), kuid selle juured on Euroopas. Maria kirjutas rida raamatuid, mis tõlgiti erinevatesse keeltesse. Näiteks raamat ,,Teadusliku pedagoogika meetod asutatuna väikelaste kasvatuses ja laste majades " levis kulutulena üle maailma. 1919.aastal külastas Maria Londonit, kus ta sai kuningliku vastuvõtu osaliseks Savoy hotellis . Veidi enne Maria surma aastal 1952 loodi Inglismaal Katoliiklik Montessori Gild, mille eesmärgiks sai Maria Montessori maailmavaate ja elutöö levitamine. Olulise osa Maria elutöös moodustab tema tegevus Idas. 1939.aastal alustas ta Indias Madrases õpetajate kursusi ning viie aasta jooksul järgnesid uued kursused Kashmiris ja teistes India keskustes. 1944.a.juhendas Maria õpetajate kursusi Tseilonis. 1946.a avas ta õpetajate kursused Londonis ja 1946.a.taasavati Itaalias Opera Montessori. Samaaegselt viidi läbi mitmeid kongresse erinevates linnades, mida ei tohi ajada segamini rahvusvaheliste õpetajate kursustega, mida Maria aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga. Amsterdami Ülikool omastas talle filosoofiadoktori aukraadi. 80.aastaseltki pidas Maria loenguid Norras ja Rootsis, suvel pöördus ta tagasi Itaaliasse, kus Perugia ülikooli koosseisus asutati rahvusvaheline pedagoogikauuringue keskus. Maria Montessorist sai Perugia linna aukodanik ja keskuse direktriss. Kõikidel reisidel saatis Maria Montessorit tema poeg Mario . Mario juhatas Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni, mille eesmärgiks oli Maria Montessori pärandi levitamine pärast tema surma. Maria Montessori pühendus tööle oma elu lõpuni. Ta suri 6.mail 1952.aastal Hollandis. Maria Montessori maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka mälestussammas.(Madise 1992)
Montessori meetod
,,Meetodi eesmärgiks on kergendada lapse vaimse arengu ning psüühilise kohandumise protsessi. Selle meetodi põhimõtted, tehnilised võtted ning praktiline teostamine on mõeldud alla kuue aastastele lastele. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused" . Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed materjalid, mis on iseennast -parandavad nagu laste mäng ja töö laste endi tingimustel kunstis ja muusikas, keeltes, teaduses , geograafias ja praktilises elus ning ka meelte hariduse. ( http://web.zone.ee/kris27/Kursuste%20tehtud%20t %F6%F6d/montessori_referaat2(1).doc) Montessori lapse ja õppimise olemuse kohta. Lapse loomust ja õppimise olemust on Maria Montessori kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset, füüsilist, afektiivset ja sotsiaalset külge last ei tohi loodusest lahutada, sest lapsel on tugev vajadus hoolitseda teiste elusolendite eest lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli areguastet: 0 - 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 - 12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 - 18 aastat. Kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise arenemise ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese sees toimuvad suured muudatused. 18 - 24 aastat. Neljandat perioodi nimetab ta tasakaalustamise perioodiks, mil kinnistub eelmistel perioodidel rajatud aluspõhi ( http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessor i).
Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias
Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Montessori lasteaedades on igat õppevahendit ainult üks komplekt, nii õpivad lapsed üksteise järel ootama ja kaaslase tööst lugu pidama ning harva õpib 2 või enam last samal ajal samat asja. Nii nagu elus ei ole võimalik korraga kõigil ühe töövahendiga töötada, tuleks lastel end kohandada elus valitsevate nõuetega. Kannatlikkust ja teise töö austamist saab treenida. Selle eelduseks on vabadus töötada sama vahendiga, võimalus tunda heaolutunnet ja rahuldust. Kaaslase tegevust jälgides teab laps, kui suurt põnevust tegevus tegijale pakub ega lähe teda segama. Tal on kindlustunne, et sama õppevahend on hiljem korralikult oma kohal riiulil ja seda on võimalik sealt võtta. Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (Meister 1994) Kokkuvõte
Referaati tehes sain teada kui silmapaistev isiksus oli Maria Montessori. Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine. Tänu tööle lastega arendas ta välja meetodi, mis laseb lapse isiksusel piiramatult areneda. Sain teada, et Maria Montessori mõtles välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadusele imikueast puberteedini. Olles uurinud rohkem Montessori pedagoogikat, usun, et tulevikus kasutan oma laste ja oma rühma laste kasvatamisel mõnda ideed Montessori meetodist. Kasutatud materjalid:
Madise, I. Montessori pedagoogika 1. Tallinn 1992 Meister, I. Avastagem laps. Montessori pedagoogika. Tallinn 1994 http://web.zone.ee/kris27/Kursuste%20tehtud%20t%F6%F6d/montessori_referaat2(1) .doc Külastatud 28.12.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessor i Külastatud 28.12.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivpedagoogika Külastatud 30.12.2009 LISA Maria Montessori õpilasega
( http://www.pbs.org/opb/thenewheroes/whatis/whatis_ss_4.html )
Montessori materjalid
( http://earlychildcare.files.wordpress.com/2009/09/montessori-materials.jpg )