Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.....................................................................
Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12- aastane, kolis pere Rooma, kus saadi anda talle korralik haridus. Vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. Maria aga tahtis saada inseneriks. 19.sajandil oli see väga julge samm naise jaoks. Lõpuks otsustas Maria saada arstiks. Maria Montessori oli esimene naine Itaalias, kes lõpetas 1896. aastal kirurgina Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonna. Ta valiti Itaalia naisliikumise esindajaks Berliini feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest
Maria Montessori (1870-1952) Kristin Parm 11.Klass KSG Maria Montessori Sündinud 31. augustil 1870 Itaalias Suri 6. mail 1952 Hollandis Ta oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. ... Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1896. aastal kaitses doktoritööd
süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1. Pedagoog õpetab lapsele uue sõna (nt õpetaja õpetab lapsele värve "punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele Meelte uurimine nt helide äraarvamise mäng Koordinatsioon nt mänguklotsidega ehitamine
Kooli ajalugu Karmen Trasberg kontrolltöö 1. Võrdle antiik- ja keskaegse hariduse eesmärke (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale? Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil.
inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919. aastal Saksamaal Stuttgardi lähedal. Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti-ja tegevusainete tasakaalul. Maria Montessori ( 1870- 1952) oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Tema õpetusviisi mõte seisneb selles, et stimuleerida lapse iseõppimist, enesearendamist ja enesekasvatust, suurendada tema iseseisvust ohututel võimalustel. 3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend.
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. Kasvatuse kaudu ja kasvatuse abil
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel
Alternatiivpedagoogikast Referaat ,,Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on
Selleks et laps jõuaks distsipliini arengus teisele tasandile, mil ta oskab juba kuuletuda ja suudab enda kontrollida, vajab laps treeningut. Laps ei ole üksnes vastuvõtlik alge, vaid aktiivne olend, kellel peab olema võimalus oma aktiivsust kasutada. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd. Lasteiele meeldib töötada. Arusaam töö vajalikkusest tekib lapses iseenesestmõistetavalt töötava täiskasvanu kõrval kasvades. Montessori pedagoog austab lapses tema ainulaadset elujõudu. Ta jälgib, et lapse energia saaks pidevalt rakendust tema füüsilises kehas. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on
Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe o - 3,5-4,5 a kirjutamine o - 4-4,5 a kompimistaju arendamine o - 4,5-5,5 a lugemine ja matemaatika alged Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus; o Paberile liimitud geomeetrilised kujundid; o Erinevad pinnamaterjalid (liivapaber, kumm, siid, puuvill, kare, linane); o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm); o Silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, muusikakellad, eri lõhnad; o Kõneharjutused;
ka õpetajaid. Keskmeks nooremates klassides pidi kujunema kodulugu. Käisi mõtte järgi polnud mitte kui uus aine, vaid kui uus õppemeetod, mis arendab õpilaste vaatlusvõimet, iseseisvat tööd ja harjutab mõtlemist. Laps õpib tundma kodukoha loodust ja inimese tööd. Käis rõhutas, et lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. (Eisner 1985: 9-10) J.Käisi süsteemi keskseks küsimuseks on õpilaste individuaalsus, iseseisev töö. Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) J.Käisi toimetusel ja kooliuuendusrühma liikmete kaastööl ilmus aastatel 1931-1936 13 metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid
kõrvale kaldunud. *Lapsel on loomupärane huvi õppida iseendaga hakkamasaamist nii füüsilises kui sotsiaalses mõttes. Ebakõlad saavad alguse vähesest kogemusest, st lapsel pole olnud võimalust oma võimeid katsetada, eksperimenteerida, või täiskasvanu liigsest dominantsusest, lapse pidevast suunamisest. Lammutame looduse poolt antu, et siis tükikestest ise midagi väärtuslikku kokku seada. *Montessori pedagoog: austab last, on märkamatult tema kõrval, ootab kannatlikult ja aitab ainult vajadusel. On maitsekalt riietatud, liigub märkamatult, räägib alati vaikse häälega. Ta kindlustab korra jailu, hoolitsedes segamatu töörahu eest. Ta on kui teadlane, kes omades sügavaid teadmisi vaatleb last, teeb lapsele märkamatult täpseid tähelepanekuid, on objektiivne tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu
Tallinna Ülikool Referaat MÄNGU ROLL LAPSE ARENGUS Kristina Vassus Tallinn 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL............................................................................................................................... 1 REFERAAT...................................................................................................................................................1 KRISTINA VASSUS.................................................................................................................................... 1 TALLINN 2008............................................................................................................................................. 2 SISUKORD....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS..........
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega kasvab ka plaanipärase kasvatuse ja koolituse tähtsus ühiskonnas. Ürgühiskondades tuli noortel läbi teha mitmeid katsumusi initsiatsiooniriitustel, erilistel
rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt
õhkkonda hindamisel. Tehakse kokkuvõte. Hinnata võib organisatsioonisiseselt või siis väljastpoolt. Oluline on, et hinnatakse süstemaatiliselt ning saadud tulemusi analüüsitakse. Välishindamisel saadav info: - kuidas haridusasutused täidavad neile pandud ülesandeid - kuidas haridusasutused kasutavad neile antud resursse - milline on asutuse töö tulemuslikkus - kuidas on realiseerunud riiklik koolituspoliitika - kuivõrd efektiivselt toimib haridussüsteem tervikuna jm. Välis- ja sisehindamine on teineteisest sõltumatud Ühe hindamise käigus koostatud hinnanguid ei arvestata teise hindamise puhul. Välis- ja sisehindamine sõltuvad teineteisest Sisehindamise tulemusi arvestatakse välishindamise raames ja vastupidi. Kasvukeskkonnad kujunevad Füüsiline kasvukeskkond- maja, ümbrus, atraktsioonid.. Füüsiliselt mõõdetavad parameetrid. Vaimne kasvukeskkond- sotsiaalne, emotsionaalne keskkond, suhted Arendav õppevara- mänguasjad jms
nagu elu ise sunnib. Hea kasvatus tähendab lapse isiksuse austamist, tema individuaalsuse märkamist. Kasvatus on dialoog. Tõelist dialoogi iseloomustab vastutus, põhendumus, kannatlikkus, solidaarsus, rõõm, autentsus. Kasvatus lubab see mõista kui koos lastega maailma avastamist ja tõlgendamist, ühise tegelikkuse loomist, kus kohtutakse ainulaadsetes olukordades ilma soovita teise üle võimu saada. 2. Endine kool uuenenud ühiskonnas. (M. Leino) Reguleeriv haridus praegu nagu varem Eesti ühiskond on muutunud mitmeti, kuid koolinormid veel mitte. Tund algab ja lõpeb endiselt õpilaste põstiseismisega, laps kes tahab vastata, peab selleks käega märku andma jne. Ja see kõik põhjustab pingeid. Et neid pingeid maha surudu, tuleks õpetajal kasutada erinevaid meetodeid: · Toetada õpilaste enesehinnangut · Edendada esinemisjulgust · Õpetada koostööoskusi · Süvendada tolerantsust
1911 avatai Tallinnas eestimeelne lasteaed Tallinna Eesti Haridusseltsi poolt, ka seal alustas lasteaednike koolitus. Eesti Vabariigi perioodil laienes rahvuslik kasvastus, 1923 Eestis 34 lasteaeda, mis olid kas munitsipaal- või eraomandis. 1930 hakkas ilmuma ajakiri Lasteaed. 1931 loodi Eesti Lasteaednike Selts. Oluline mõju haridussüsteemi kujunemisele oli P. Põllul. Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927.
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes
Pildid lapsest ja lapsepõlvest mõjutavad generatsioone, kooliharidust, mõtteviise, kogu kultuuri sisemist laadi, kuni ühel hetkel saab aeg täis. Lastel on õigus saada kasvatust ja haridust. See on täiskasvanutepõlvkonna enesestmõistetav ülesanne, et kõik, mis on üle aegade väärtuslikuks loetud, peab jätkuma laste kaudu. Vahendit kui toimimisviise selle väärtusliku jätkamiseks on mõistetud kui kasvatust. Hariduse seletuseks Eesti kultuuris on mõisted haridus ja kasvatus eristatavad, erinevalt inglise keelest, kus neid ei eristata. Kui kasvatus on niisugune protsess, mis mõjustab inimest väljastpoolt teda ennast, haridust aga protsessina, mis toimub inimeses eneses. Haridust on mõistetud kui kulgemist täiuslikuma ja väärikama inimsuse teostumise poole, mis on inimeseks sündinu õigusega talle võimalusena kaasa antud. Ent mitte kohe ja vabaks kasutamiseks. Haridus ilma vabaduseta jääb poolikuks ja vabadus
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta oma sõnadega,
Teet Suurkivi Bak. VIII rühm Eripedagoogika "Käbi ei kuku kännust kaugele" Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud. Fröb
programmid · kunst, kirjandus, kultuuriloolised · materjalid Eesti pedagoogika klassika: Peeter Põld Johannes Käis Hilda Taba Aleksander Elango 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA · 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus · Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Ateenas · Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste mängudes hakatakse rohkem tähelepanu pöörama käitumis- ja hügieeniharjumuste süvenemisele mängude ajal, samuti liikluseeskirjade mõningat tundmist. 5 aastaste laste puhul on oluline arendada püsivust, ettevõtlikust, üksteise mõistmist ja abistamist. Selles
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsus
Perekonna nõustamine lapsele sobiva kooli valimisel, ülemineku toetamine (koolivalmiduskaart). Alushariduse eesmärgiks on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada seejuures lapse perekonda. Lühiülevaade koolieelse üld- ja eripedagoogika ajaloost J. A. Komensky 1592-1670 Tšehhi pedagoog, vaimulik ja humanist, teadusliku pedagoogika rajajaid. Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
