MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST!
Maria Montessori (1870-1952) Kristin Parm 11.Klass KSG Maria Montessori Sündinud 31. augustil 1870 Itaalias Suri 6. mail 1952 Hollandis Ta oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust.
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.....................................................
Ainult korrastatud ümbruses saab korrastuda mõtlemine, aktiivse vaimse tegevuse eelduseks on keskkond, mis võimaldab inimesel oma vaimset energiat rakendada. *Füüsilinekeha on vaimse energia instrument. * Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada. Tuleb uskuda lapse võimesse ise õppida ja areneda, tunda tema seesmist vajadust areneda. *Pedagoog peab olema nähtamatu abiline, kes on vajaduse korral toeks, kuid kes ei tõmba pidevalt lapse tähelepanu endale. Montessori kasvataja on väliselt passiivne ja vaikne, ta jätab lapsele ruumi algatusvõime kasutamiseks, ta jätab lapsele ruumi kasvamiseks. *Laps ei vaja materiaalset tunnustust(kommi, autasusid). Tuleb laps kasvataja juurde tööd näitama, kiidab viimane teda alati lapsest enesest lähtuvalt: "Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Kasvataja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ....................
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista,
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina. ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. ...
Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal, mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil, lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust, laps on tervik. Seepärast ei ole tema arengus otstarbekas - ega isegi võimalik - eristada intellektuaalset,
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoo...
märkis õigesti: "Lutheri laulud on neelanud rohkem hingi kui tema raamatud ja jutlused". http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 3. Vali üks lapsekeskse pedagoogika suund. Iseloomusta seda ning too välja selle plussid ja miinused. Montessori pedagoogiline süsteem põhineb bioloogilisel eeldusel - iga elu on vaba aktiivsuse avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused".
Ingrid Meister Avastagem laps Kokkuvõte Ettevalmistatud keskkond on mõiste, mida Maria Montessori kasutab lapse vajadusi arvestava ümbruse kirjeldamisel. See tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi, ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse algatajana. Tal on võimalus kasutada kogu oma energiat elustatud tegevuse lõpetamiseks. Lasteaias peaks mööbel olema lastele sobiv, nii et lapsed saaksid seda kergesti liigutada ja end oma tegevuse peremehena tunda
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel
sajandi lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada vana kooli asemele vabama ja õpilase kesksema kooli. Dewey kasvatusfilosoofia aluseks on seisukoht, et olulised on õppiva indiviidi kogemused. Tõeline kasvatus toimub kogemuste kaudu aga kõik kogemused ei ole kasvatavad (Hytönen). ALTERNATIIVPEDAGOOGIKA SUUNAD 20. sajandi esimesel poolel tekkis Euroopas palju alternatiivpedagoogikaid. Näiteks seiner- ehk waldorfkoolid, Montessori õpetusele tuginevad koolid ja freinet- ehk elukoolid, mis on tuntud ka praegusel ajal. Tegemist on kolme täiesti erineva õpetusega, mida ühendab sõna ,,alternatiivne" (Tuulik, 2001:176-177) STEINERPEDAGOOGIKA Steinerpedagoogika on filosoofilisel alusel (antroposoofia, vaimuteadus) põhinev terviklik kasvatusteadus, millel on oma kindel arusaam lapse arengust, milles on ka välja töötatud nii õpetamise kui kasvatamise teooria ja nõuded koolimiljööle
163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik ,,areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks" (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last
Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde. Kui laps vastab õigesti, annab ta juurde veelgi teadmisi kolmandas osas. Montessori rõhutab väga korra ja vaikuse tähtust. Rühmaruumid on jaotatud eraldi loozideks,
Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., Huttunen, J., 2005 Sissejuhatus kasvatusteadusesse Juurak, R., 2012 Vajame arengut toetavat kooli http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8183 Kasutatud fotod Foto 2 Internet http://sarahmartin74.blogspot.com/2011/06/modern-learning-environments- some.html Kristi Metshein Montessori pedagoogika Maria Montessori sündis 31. augustil 1870.a. Chiaravalles Ancona provintsis Itaalias. Maria lapsepõlvekodu ei olnud üksmeelne. Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli. Näiteks Montessori lasteaedades/koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad
ajavad üksteist taga, maadlemine ja vangivõtmine ilmselt rahuldavalt osaliselt kiskjalikke instinkte". Seega oli mängu funktsioon oma olemuselt katartiline ja 10 võimaldas varasemat inimajalugu iseloomustavate instinktide ,,välja mängimist". See käsitlusviis sai tuntuks kui ,,rekapitulatsiooni teooria". Halli pakutud kujul on seda kaasajal vähe toetatud, kui üldse.[1] Maria Montessori Montessori tööl on olnud suur mõju väikelaste hariduse valdkonnas. Nagu Froebel, pidas ka Montessori oluliseks vanemate juhendamisel toimuvat laste algatatud tegevust. Tema pani aga rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele ja seega ka konstruktiivse mängu vahenditele, mis abistasid sensoorses eristamises ning värvi ja kuju sobitamises. Ta ei hinnanud kujutlus- või sotsiaalset draamamängu, pidades kujutlust primitiivseks ja tegelikkusest põgenemiseks. Näiteks
algkool. Ühtlasi tõuseb esile individuaalsuse probleem. (Eisner 1985: 18) Käis toob kasvatuse sihtidena esile järgmised: aktiivse tegevuse loomine lastele, mis hoiab eemale pahedest, tahtekasvatuse soodustamine, iseseisvuse kasvatamine, ettevalmistamine ühiskondlikuks eluks ja iseloomu kasvatamine kui lõppsiht. (Eisner 1985: 20) - Millised on peamised erinevused ja sarnasused Fröbeli ja Montessori põhimõtetes mida C. H. Niggol on leidnud? -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu „Fröbel ja Montessori“) -“Kasvatuse radadelt“, esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. M. Montessori (1870 – 1952) pedagoogika Teaduslik ja eksperimentaalne lähenemine lapsele
Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006). Pedagoogiline lähenemisviis- pedagoogiliste veendumuste defineeritud süsteem. Terviklik kontseptsioon, mis sisaldab arusaama lapse arengust, ühiskonna rollist kasvatuses, õpetaja rollist kasvatusest ja lapse metoodilist tegevuse alust. Laps ise avastab- õpetaja on selle juures tugi. Montessori pedagoogika- loodud Maria Montessori (esimene naine, kes sai ülikooli õppima minna) poolt. JUHTLAUSE: “Aita mind, et saaksin seda ise teha!” Lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, ei ole mõttekas eristada intellektuaalset, füüsilist, sotsiaalset külge. Tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Rühmas on oluline roll keskkonna. Keskkond peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega
kuid samas mitte ainus eeldus. Kerschensteiner pidas kooli arendamise lähtekohaks kodanikukasvatust. Temalt on ka mõte, et traditsiooniline raamatukool tuleb asendada töökooliga. Käsitöö lülitati kooliprogrammi ja seda võeti õpetama oma ametit tundvaid käsitöölisi. Mõtted, mis viisid töökooli ideeni: kodanikukasvatus, kõlbeline kodanik-suudab ja soovib täita mõnd ülesannet, aidata õpilasel leidaoma koht ühiskonnas. Maria Montessori 1870-1852) uuenduslikud ideed olid revolutsioonilised tollaste ideede valguses. Montessori on lapse loomust kirjeldanud järgmiselt: l · laps loob end oma sisemiste jõudude abil; · talle on loomuomane uudishimu ja teadmisjanu; · lapse arengus on tundlikkuse staadiumid, mil on tal teatud oskusi kergem omandada; · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest;
1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Samal ajal tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis Hartfordis. 1914 oli Bell üks Montessori ühingu loomise eestvedajaid USAs. 18731877 oli Bell Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Väidetavalt tundis Bell ise end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana .
"Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10
Veisson) Kes on Friedrich Fröbel? F. Fröbel (1782-1852) seadis eesmärgiks kasvatada vabu, mõtlevaid ja iseseisvaid inimesi, tugevdada laste keha, harjutada meeli, anda tegevust nende ärkvale vaimule. Ta väitis, et laps peaks kasvama nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat looduslike, hingeliste, emotsionaalsete ja intellektuaalsete jõudude vahel. Avas lasteaeda. Kes on Maria Montessori? M. Montessori (1869-1952) on nimetanud koolieelset iga isiksuse tekkimise perioodiks. Laps vajab sel ajajärgul armastust, kaitsest, iseseisvat tegutsemist ja sotsiaalseid suhteid. Last iseloomustab absorbeeriv meel, mis imeb endasse kõike, mis ümberringi toimub; ta kuuleb, näeb, haistab, kombib ning alles seejärel jõuab kogetu tema teadvusse. Sel arenguperioodil omandab laps keele, saavutab iseseisvuse liigutustes, reguleerib oma aistinguid, õpib häid kombeid.
Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest. 3. Pestalozzi ,,Elavad sõnad"- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust. 4. Dewey Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega. 5. Steiner - waldorfkoolide rajaja. 6. Montessori Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga. Eesti pedagoogika klassika 1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor. 2
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
maailm end inimesesse ehitab, seega huvist inimese tunnetusliku poole vastu. Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus
renoveerimistöid. Et muutuda loovintelligentsile ja alternatiivinimestele tõeliseks tõmbelinnaks, on vaja veel paar internetikohvikut, üht väärtfilme linastavat kino, mahepõllumajandustoodete kauplust, paari tippkunsti eksponeerivat galeriid, mõnd taimetoidurestorani, folgi- ja bluusiklubi, kuhu meelsasti tuleksid esinejad kõikjalt Põhjalast, tarbekunstistuudioid, mida teadlikumad turistid peaksid vajalikuks külastada, korralikke jalgrattateid, jalakäijate alasid, Montessori kooli jne. Kõik see tekib vaid siis, kui selle järele on suur nõudlus. Ehk teisiti: on vaja, et Viljandisse koliks kriitiline mass alternatiivsete hoiakutega inimesi, kes tahaksid, et kõik see oleks olemas ja jalutuskäigu ulatuses. See omakorda vajab Tallinnast tüdinenud loovinimeste tahet ja Viljandipoolset valmisolekut. Edu üks võti on arendada Viljandi loomeinimeste ja nende rahakate metseenide mekaks, kus ideede ja raha sünergia annab arengule hoopis uue näo.
põhjuste väljaselgitamine, ennustamine ehk uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine ning mõjutamine, eesmärgiga inimeste elu paremaks teha. Kuidas on lugu kasvatusega? Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega
· Juba Comenius rõhutas õppeainete vahelist integratsiooni, veelgi enam teeb seda R. · NB töö roll. R: "Tööta inimene on varas!" LAPSEKESKSUS tol ajal- Tulenes sotsiaalse heategevuse taustal olulist rolli mänginud kristliku ligimesearmastuse ideest, mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli. Rousseau: inimene peab elama vastavalt oma olemusele. See on ka LEARNING BY DOING- teooria aluseks. M. Montessori (1870-1952) · Jätkas eelkäijate ideid, mis omakorda kujunesid eelduseks tänapäevastele meetoditele nagu juhtumitöö (case study), eneseabi vms. · Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn. täiendteadmistest, mis valmistavad ette mingiks elukutseks. · Sarnaselt Comeniusele pidas ka Diderot vajalikuks, et üldhariduse kõrgemal astmel
Et muutuda loovintelligentsile ja alternatiivinimestele tõeliseks tõmbelinnaks, on vaja veel paar internetikohvikut, üht väärtfilme linastavat kino, mahepõllumajandustoodete kauplust, paari tippkunsti eksponeerivat galeriid, mõnd taimetoidurestorani, folgi- ja bluusiklubi, kuhu meelsasti tuleksid esinejad kõikjalt Põhjalast, tarbekunstistuudioid, mida teadlikumad turistid peaksid vajalikuks külastada, korralikke jalgrattateid, jalakäijate alasid, Montessori kooli jne. Kõik see tekib vaid siis, kui selle järele on suur nõudlus. Ehk teisiti: on vaja, et Viljandisse koliks kriitiline mass alternatiivsete hoiakutega inimesi, kes tahaksid, et kõik see oleks olemas ja jalutuskäigu ulatuses. See omakorda vajab Tallinnast tüdinenud loovinimeste tahet ja Viljandipoolset valmisolekut. Edu üks võti on arendada Viljandi loomeinimeste ja nende rahakate metseenide mekaks, kus ideede ja raha sünergia annab arengule hoopis uue näo.
ja inimväärtus, tulemuste kasutamine, üldine heaolu). Neljas peatükk juhatab lugeja kasvatuse ja kasvatusteaduse ajalukku. Ülevaates liigutakse primitiivsetest ühiskondadest ja varasest kasvatusest kreeka himanismini ja seejärel uusaja kasvatussuundumusteni. Selles peatükis peatutakse ka Soome kooliinstitutsiooni tekkel ja kasvatusteaduse ajalool. Arvan, et material on antud segamini. Aga kõige tähtsamad nimed kasvatuseteaduses ja nende ideed käsitletakse: näiteks, Montessori. Steiner, Freinet ja teised. Vana kooli arvustati kõvade sõnadega: ,,Lapsed armastavad loodust, aga nad suleti klassruumidesse. Laste meelest on tore mängida, aga neid pandi tööd tegema. Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus
raames vaatasin erinevate mänguasjapoodide valikut ning nii mõnelgi kodulehel oli kirjas arendavate mänguasjade nimekiri ning iseloomustus. Samuti oli välja toodud lapsevanema sõnastik ehk erinevad lapse arenguetapid ning mida sel perioodil laps võimeline õppima on. Kuid selleks, et lapsed õpiksid mõtlema oma kogemuse kaudu, peavad nad kokku puutuma ka loodusliku ja veel töötlemata ja kujundamata keskkonnaga. Kõige kuulsam looduslike materjalide ja keskkonna propageeria on kindlasti Montessori. Mäng ise ongi õpetaja. Väikesed lapsed tunnetavad mängides maailma, nad kogevad seda kõigi meeltega, nad liiguvad kogu oma kehaga. Mängu käigus kujuneb välja kindel kordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiline tundlikkus. Kui kasutada ühte mänguasja (nt. puutükk loodusest) erinevates tegevustes ja mängudes, areneb lapse paindlik mõtlemine. 4 aastane laps räägib mängu ajal, võib kirjeldada oma tegevust. Jutustab mänguasjadele lugusid loeb neile mängult raamatuid ette
- Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse - õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi, mõnedes sotsiaalsüsteemi (nt Soome, Saksamaa). Mõnedes alla 3 aastastele mõeldud lasteasutused sotsiaalsfäär, üle 3 aastastele haridussfäär. 4. Pedagoogilised suundumused - F. Fröbel, M. Montessori, R. Steiner, Reggio Emilia peamised ideed, põhimõtted, meetodid. F. Fröbel institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)
Kui ikkagi mõni pereliige on alkohoolik, on suur tõenäosus, et ka nende lastest saavad alkohoolikud, või lihtsalt jäädakse ühest vanemast ilma, sest joodikuga on võimatu koos elada. On teada, et lastega tuleb hakata tegelema juba väga pisikesest peale. Seepärast on väga tähtis, et lapsevanemad oma järeltulijatega palju tegeleks. Ettevalmistus eluks ja kooliks peab algama juba varakult. Aju tuleb arendada erinevate mängudega . Väga head on Maria Montessori pedagoogikas kasutatavad õppevahendid, mis panevad lapse ise mõtlema ja tegutsema, kuid ei tohi unustada ka tuge. Lapse aju ja käitumist tuleb arendada juba siis, kui võsuke on alles imik, kuid kui lapse vanematel ei ole endal olnud õppimismotivatsiooni, siis paratamatult ei anna nad seda ka oma järeltulijatele edasi. Väga palju võib kohata seda, et nendes peredes, kus juba vanemate õpiedukus ei olnud kiita, pole seda ka nende lastel. Õppimiseks on lapsel
Iga ajastu loob oma vaimule vastava pedagoogika ja pedagoogilise ideestiku. See ideestik haarab ajastu vaateid inimese asendile looduses, vaateid inimese hingelisele ja vaimsele loomusele, inimese õlesandeile ühiskondlikus elus ja kasvatuse olulistele eesmärkidele. Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodil...
Progressiivpedagoogika. Uus või vana? Kui räägitakse alternatiivpedagoogikast, siis kõne all on 1970. ja 1980. aastatel loodud põhikooli alternatiivid. Mitmed praegused pedagoogilised uuendused on samad põhimõtted ja kokkupuutepunktid eelmise sajandi alguse uuenduslike ideedega. Nagu näiteks esteetilise ja intellektuaalsete stiimulite loomine, õppeainete piire ületavate teemasid valimine, jms. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on - Montessori - Dalton -Waldorf - Freinet - Jena -alternatiivkoolidel. Enamikus maades esineb neid kõiki, välja arvatud Dalton- koole, mida Kesk-Euroopas on pidevalt loodud ainult Hollandis. Vabaduspedagoogika ja Montessori-pedagoogika. Rootslane Ellen Key (1849- 1926) avaldas aastal 1900 raamatu pealkirjaga ,,Lapse sajand". Raamatus nõudis Key põhimõttelisi uuendusi kodu- ja koolikasvatuses. Key meelest oli kasvatuses vaja järgida vabaduspedagoogika
Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. ·Moto "Aita mul seda ise teha", luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika ·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond
maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia pedagoogikas on Fröbel leidnud algusest peale arusaamist ja püsivat tunnustust, kuid ka siin on ta leidnud viimaseil kümnendeil teravat kriitikat. Kipume Fröbeli pedagoogikat liialt sageli kõrvutama Maria Montessori pedagoogika konkreetsete saavutustega. Fröbelil ei olnud kasutada füsioloogia ja psühholoogia kui iseseisvate spetsiaalteaduste uurimistöö hästi põhjendatud meetodeid ja rikkalikke tulemusi. Fröbel võis kasutada ainult oma otseseid isiklikke vaatlusi ja toetuda intuitsioonidele. Ta on jõudnud tunnetusele, mis ei kaota veel oma väärtust selle tõttu, et nad pole igakülgselt metoodiliselt põhjendatud.
-andmed lapse kohta, sh lapse nimi, sünniaeg ja elukoht; -andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem ·
Õppeainete piirid on sujuvad – lasteaias ühendavad ainevaldkondi koduloolised nädalateemad. Õpetamises arvestatakse nii risti- kui ka pikilõiget; rõhk on harjutamisel. 3. Lapse-kesksed õppekavad – väärtustada ja arvestada iga lapse individuaalsust; toetada omanäoliste tervikisiksuste välja arenemist. Õpetades lähtutakse laste arengutasemest, huvidest ja soovidest; õpetaja loob keskkonna ja osaleb tegevustes. Näited: Hea Algus (Step by Step), waldorfpedagoogika, Montessori lähenemine Õppekava tasandid : I Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) II Lasteasutuse õppekava III Rühma õppekava IV Individuaalne arenduskava EV lastele? Riiklikul tasandil: • defineeritakse, kes on erivajadustega laps; • sätestatakse, et kõikide laste, sealhulgas erivajadustega lapse, arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor;
põhimõtteid. 1992 aastal vastu võetud Eesti Vabariigi Haridusseaduse järgi on koolieelsed lasteasutused haridusasutused, mis toetavad ja täiendavad perekondlikku kasvatust. Mõnel pool mujal maailmas näiteks Taanis, Saksamaal ja Soomes, reguleeritakse lasteasutuste tegevust sotsiaalsfääri kaudu, seega oli Eesti lasteaia määratlemine haridusasutusena väga oluline.Lasteaedades hakati rakendama lisaks üldõpetusele erinevaid alternatiivseid metoodikaid nagu näiteks: Montessori, Waldorf, Reggio Emilja. 1994 aastal jõudis Avatud Eesti Fondi kaudu Eestisse Hea Alguse programm. Tekkisid mitmed koolitusfirmad ja mittetulundusühingud, mis hakkasid tegelema perekoolitustega. Lasteaiale pandi Koolieelse lasteasutuse seadusega lastevanemate nõustamise kohustus . Täpsem suund koolieelse lasteasutuse tegevusele anti 1999. aastal, kui võeti vastu uus Koolieelse lasteasutuse seadus ja kinnitati Alushariduse raamõppekava, mis kehtib tänaseni.
Töö grupiga – rühmatöö, gruppi kuulumise tunne, toetusgrupp Loovtegevus – kontakti loomine, pingete maandamine Innustamine, motiveerimine Mänguteraapia 21. Mis on innustamine? Võrdle motiveerimisega. Innustamine on pigem psühholoogiline lähenemine, kiitmine, utsitamine , positiivsete impullside edastamine jne. Motiveerimine on enamasti materiaalne- tasu, preemia… 22. Nimeta mõned innustamise teoreetikud. Paulo Freire, Montessori, Steiner, Illich, Frinet, Makarenko 23. Mida innustamine kliendile annab? Annab kliendile impulsi tegutsemiseks. Innustamise käigus õpetatakse õppima. Aitab inimest iseenda realiseerimisel. Inimese toetamine, et ta ise suudaks jätkata. 24. Mis on seikluskasvatus? Miks seda kasutatakse? Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused,...
KRANIOMEETRIA ENNE DARWINIT JA PAUL BROCA AJAL Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Lühiülevaade raamatust .............................................................................................................. 4 Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit .............................................................. 5 Monogenism ja polügenism ................................................................................................... 6 Louis Agassiz (1807-1873) .................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg .....................
Õuesõpe ajaloolised traditsioonid ja juured Õuesõppe juured ulatuvad antiikaega. Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Aristoteles (384-322 eKr), kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Jan Amos Comenius (1592-1670) oma didaktilises teoses ,,Didactica Magna" rõhutab õppimist läbi erinevate meelte. Jean Rosseau (1712-1784) arendas Comeniuse vaatlusõpetuse põhimõtet ja meeletreenimismeetodeid edasi. John Dewey (1859-1952), Maria Montessori (1870-1952) Celetine Freinet (1896-1966) ja Ellen Key (1849-1926) on pedagoogid, kes rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
