Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur
Suureneb või väheneb?)..... suureneb kirje: Ebatõenäoliste nõuete kulu (muud tegevuskulud) selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: Suureneb kirje kontraaktivakonto kreeditis Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, mis vähendab kirje Nõuded ostjate vastu deebetsaldot Passivas: väheneb kirje: Aruandeaasta kasum/kahjum Ülesanne 2 Arvuta vastus Kontol Nõuded ostjate vastu oli algsaldo 23000 eur, deebetkäive 20000 eur ja lõppsaldo 8000 eur. Kui suures summas laekus müügiarvete eest? Alg D 23000 + D 20000 – lõpp D 8000 = kreeditkäive 35000 € a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 € b) Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo 500 eur
kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse. *Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. *Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss. * Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena. * Passivakontodel leitakse lõppsaldo(e. kreedit lõppsaldo) , liidetakse kreedit saldole + kreedit käive deebetkäive. *Kui passiva kontol puudub algsaldo liidetakse lõppsaldo deebet ja kreediti käibe vahena.
Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist
· netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. Ülesanne 6. 6
muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. D Aktivakonto K D Passivakonto K Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive
mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal, ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32 miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid. Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1993ndal aastal 1.5 korda. Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt. Eesti välismajandussuhtlus on peamiselt seotud euroopa liiduga, mille riikidega moodustas jooksevkonto krediitkäive 69% ja deebetkäive 77% (2006a)
tulude ja tehtavate kulutuste kohta. 2)Millest koosneb? Tuludest, kuludest. 3)Kes koostab, kes võtab vastu, kes kuulutab välja? Võtab vastu riigikogu, kuulutab välja president, koostab: valitsuse ja parlamendi koostööna. Nimeta riigieelarve 3 suurimat tuluallikat ja kuluallikat. Tuluallikad: maksud, mittemaksulise tulu, riigilõiv. Kuluallikad: riigivalitsemine, ühishüviste pakkumine, rahalised ülekanded. Isiklikeelarve: 1)Deebetkäive näitab kulutatud summat. 2)Kreeditkäive kontole laekuv raha. 3)Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale. 4)Aktsia väärtpaber, annab õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja varast. 5)Aktsionär aktsiaomanik. 6)Liising järelmaks. 7)Deebekaar pangakaart, millega ei saa võlgu võtta. 8)Krediitkaart (võib minna miinusesse) pank annab krediiti. 9)Käändaja garantii-isik, kes peab ise hakkama
tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamisi, see laekub töötaja pangaarvele Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta Deebetkäive- kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Kreeditkäive- teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa Intress- tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha Aktsia- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist
Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: suurenemine vähenemine vähenemine suurenemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo: Lõppsaldo: Kontodele kirjendatakse kõigepealt ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate algjäägid ehk algsaldod ja seejärel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist põhjustavad summad
- Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. - Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja
- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500 Deebetkäive Kreeditkäive 4.Lõppjääk (1+2-3) 500 Aktivakonto ülesanne: Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250.- eest läks õlut halvaks. Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk.
Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo
27. Töötu õigused on osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha. 28. Alampalk ehk miinimumpalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32. Pangas hoiuarvel oleva raha eest makstakse intressi. 33. Aksia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast.Aksiaomanikuks nimetatakse aksionäriks. 34. Deebetkaart tähendab, et ostu eest saab siis maksta kui sellega seotud kontol on piisavalt raha. 35. Krediitkaardi kasutamine tähendab, et pank annab üheks kuuks krediiti.
22. Tööhõiveamet koht, kus tööta jäänud inimene peaks ennast registreerima; (koht, kus töö otsijad ja töö pakkujad kokku saavad) 23. Brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist (pensionikindlustuse- ja töötuskindlustuse makse) 24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks
c. immateriaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta d. materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks kuu Question 14 Kui konto Kassa algsaldo on 50, deebetkäive 10 ja kreeditkäive 20, siis konto lõppsaldo on a. 60 b. 50 c. 40 d. 30 Question 15 Omakapitali suurendavad näiteks järgmised tehingud: a. osakapitali suurendamine rahaliste sissemaksetega b. dividendide arvestamine c. kasumi tekkimine d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16 Bilansikirjel Raha kajastatakse a
Miinimumpalk ehk alampalk- tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksta Tulemuspalk- töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene Preemia- Töötasu lisa, mida võidakse anda nii tööalase edukuse tõttu kui ka muu põhjuste tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat Kreeditkäive- näitab vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha Intress ehk kasvik- raha, mille pank maksab hoiarvel oleva raha eest hoiustajale Aktsia ehk osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast Aktsionär- aktsiate omanik Deebetkaart- ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha
korraldanud ettevõtmisi. 6. Mõisted: Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud. Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvatud; summa, mille inimene saab kätte. Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teie poole raha. Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/ varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes oman aktsiaid. Deebetkaart
äritegevus investeerimistegevus: põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus. P.s: Amortisatsioon ei ole rahakulu KONTODD Iga bilansi rea jaoks üks või mitu kontot Iga kasumiaruande rea jaoks üks või mitu kontot Kontoplaan sõltub ettevõtte välistest ja ettevõtte sisestest faktoritest Konto saldo Deebetkäive Kreeditkäive Aktiva kontod, passiva kontod, tulemikontod KAHEKORNE KIRJENDAMINE Iga majandustehing kajastatakse samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis Järgides kahekordse kirjendamise põhimõtet, on bilanss alati tasakaalus Tasakaalus olev bilanss ei pruugi olla õige RP ARVESTUS Kasutusiga üle ühe aasta Olulisuse printsiip (põhivarade alampiir määratakse ettevõtte
töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebetkäive- kindlal aja perioodil pangakontolt kulutatud ja väljavõetud summa. 9) Krediitkäive- teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa 10) Intress- Kasvikud- tasu, mida makstakse hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha. 11) Palgatöö- töötamise viis, mille eest tasutakse rahas. 12) Ühiskondlik töö- ehk vabatahtlik töö on töö, mida tehakse eneseteostuse pärast ja mille eest ei anta palka.
jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive.
Kontod, mis avatakse ettevõtte tulude ja kulude arvestamiseks. Muud kontod (vahe- ja kontrollkontod) 2/9/2015 Mai Takkis 60 20 T- konto (kontorist) Deebet Konto nimetus Kreedit Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e
Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele;
realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. c. Realiseeritud varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine d. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. 22. Konto materjal (varu) deebetkäive oli 28 000 eurot, kreeditkäive 32 000 eurot ja lõppsaldo 13 000 eurot. Konto materjal (varu) algsaldo oli: Valige üks: a. 4 000 eurot b. 17 000 eurot c. 9 000 eurot d. 47 000 eurot 23. Nõue loetakse lootusetuks, kui: Valige üks või mitu: a. Ostjale on kuulutatud pankrot ning on teada, et raamatupidamiskohustuslasel puudub võimalus oma nõude kaitsmiseks. b. Ostja on unustanud arve maksta. c
kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel. Kehtib järgmine seos: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive (5)
- riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123)
Algjääk saadakse eelmise arvestusperioodi bilansist. Seejärel märgitakse kõik kontoga seotud majandustehingud. Suurenemise ja vähenemisega seotud tehingud kantakse konto erinevatele pooltele. Sissekannete tegemist konto deebet poolele nimetatakse debiteerimiseks ja sissekannete tegemist konto kreedit poolele krediteerimiseks. Konto käive on kontole kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte on deebetkäive ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte on kreeditkäive. Kontodele tehingute kandmisel kehtivad kindlad seaduspärasused: algsaldo kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis; varade sissetulek, kohustuste ja omakapitali suurenemine kirjendatakse sellele poolele, kus on algsaldo; varade vähenemine, kohustuste ja omakapitali vähenemine kirjendatakse sellele algsaldo vastaspoolele; lõppsaldo asub algsaldo poolel.
· Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist
D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud.
- krooni. Sellega on konto loodud. Edaspidised liikumised arveldusarvel kirjendatakse konto käivete alla sissetulekud pangaarvele deebetisse ja väljaminekud pangaarvetelt kreeditisse. Peale käivete fikseerimist saab välja tuua konto lõppseisu, mida saab arvestada järgmise valemi abil: konto valem Konto algsaldo + konto sama poole käive konto vastaspoole käive = lõppsaldo · Seega, kui on vaja leida saldot aktivakontole, siis: Deebet algsaldo + deebetkäive kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsalo · Ja passivakontole: Kreedit algsaldo + kreeditkäive deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo Ei maksa muretseda, kui kontot on vaja, aga algsaldot pole. Siis on vaja ikka konto luua, lisada see kontoplaani, omistada talle number ja nimi ning käivete tekkimisel saab kasutada juba tuttavaid valemeid, arvestades algsaldona nulli. Näide kontost: · Konto 10121 Lemmikpank
Kuigi varusid säilitatakse ladudes on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2. Näide 2. 8
soetusaksumus [20]. Pidevsüsteemi rakendamisel saadakse jooksvalt infot varude tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada materjali, pooltoodete ja kaupade tellimusi. Pidevsüsteemi rakendamisel näitavad raamatupidamise andmed aruandeperioodi lõpul, millised varaobjektid on perioodiline lõppjäägis ja kui suur on lõppjäägi maksumus [2: 210]. Arvestusperioodi lõpul arvestatakse varakonto lõppsaldo: Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive Kreeditkäive (3) Varude arvestuse pidevsüsteemi kasutamisel on konto Kaubad saldo vastavuses kaubavarude tegeliku seisuga, kuna kogu kauba ost ja müük kajastatakse sellel kontol. Mõnikord võib esineda olukordi, kus konto Kaubad lõppsaldo ei pruugi ühtida kauba tegeliku jäägiga, kuna pole välistatud kaupade dokumenteerimata väljaminek (vargus), riknemine, muud kaod, samuti arvutusvead [2: 212].
Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja
Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
on juba head. No nii, ikka panin millegiga mööda ka selles kasutajasõbralikus Profitis, millegi pärast toimus viimase müügiarve laekumine kohe kassasse, ehk seetõttu, et kontoks müügiarvel olin pannud vaid realisatsioon müügist 20%, pean üle kontrollim veel. Enamus Majandustarkvarade puhul on huvitav ning harjumatu ka tõik, et kontona tuleb märkida kande tegemisel vaid see konto, millel tekib kandest deebetkäive, vastavad korrespondeeruvad kontode arvestamine on tarkvara poolt, kuid siiski peab ka seal tähelepanelik olema, kuhu vastavad linnukesed märkida. Inventuuri koostamine programmis ja selle käigus tulenevate uute korrektsete näitajate sisestamine ning lao koosseisu muutmine on hõlpsasti tehtav, ei midagi keerulist. Lisaks on vastava akna avamiskoht loogiliselt leitav, peamenüüs "Ladu" allüksusena selgesti eristatav.
Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale. Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides. PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT
kasv, mis väljendus netotulu väljavoolu järsus suurenemises. Selle taga oli omakorda reinvesteeritud tulu, mille puhul tegelikku rahavoolu ei toimu. Arvestuslikku laadi reinvesteeritud tuluta oli jooksevkonto ülejäägis, mis hõlmas 5,2% sama kvartali SKPst. Jätkuvalt tugev välisnõudlus soodustas kaubaekspordi rekordilist kasvu. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 2,5% sama kvartali SKPst. Jooksevkonto kreeditkäive suurenes aasta arvestuses 41% ja deebetkäive 44%. Eesti välismajanduslik suhtlus toimus valdavalt Euroopa Liidu riikidega, mis hõlmasid kreeditkäibest 69% ja deebetkäibest 78%, Euroopa rahaliidu osakaal mõlemas käibes oli 33%. Viis riiki hõivasid kreeditkäibest 7 52% ja deebetkäibest 55%, kusjuures neli neist olid mõlemal juhul samad riigid Soome, Rootsi, Venemaa ja Läti
Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe)
ressursid ja tegevus; avaliku sektori põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik Avatud ühiskond demokraatia ühiskond, rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, mille pealt maksud pole veel maha arvestatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud /välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Diktaator tavaliselt riigipöördega piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi arvestatud kulumi kogusummat kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 4. Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük.
7. Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht: a) arvelduskontole laekus 1 500 krooni debitoorset võlgnevust; b) ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 krooni; c) eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 krooni kohustuslikku reservi; d) saadi lühiajalist pangalaenu 8. Leia rentniku raamatupidamise kontol "Ettemakstud rent" olev lõppsaldo kui: Algsaldo (S0) 5 400.- Deebetkäive 800.- Kreeditkäive 1 000.- Lõppsaldo (S1) ? ___________.- 9. Osaühingu omakapital on järgmine: Osakapital 500 000.- Ülekurss (aazio) 100 000.- Oma osad 0.- Reservid 50 000.- Jaotamata kasum 1 200 000.- Osaühingul on kaks osa: 400 000 kr. ja 100 000 kr. Suurema osa omanik ostab väiksema osa ära 400 000 krooni eest.
· pidev arvestus puudub; · laoseisu inventuur vähemalt 1 kord aastas; · kasutatakse väikeettevõttes ja praktiliselt kõigi kaupade puhul. KAUPADE PERIOODILINE ARVESTUSSÜSTEEM Kaupade algjääk + Kaubaostud - Kaupade lõppjääk (inventuuri andmed) = Realiseeritud kaupade kulu (cost of goods sold) KAUPADE PIDEV ARVESTUSSÜSTEEM Konto Kaubad algsaldo + Deebetkäive (Kaubaostud) - Kreeditkäive (e. realiseeritud kaupade kulu) = konto Kaubad lõppsaldo Näide. Algsaldo oktoobri alguse seisuga oli 8000. Kauba ost ja müük oktoobris 20X9. a.: Kuupäev Tehing Müügi-summa Soetus- (realiseerimismaksumus) maksumus 02
- Materjal 20 000.- Lõpetamata toodang 40 000.- Pikaajaline pangalaen 50 000.- Masinad ja seadmed 120 000.- Omakapital 100 000.- Kokku aktiva 200 000.- Kokku passiva 200 000.- Selle tehingu järgselt väheneb ettevõtte arvel olev rahasumma ja kaob võlgnevus hankijatele. Bilansi mõlema poole kokkuvõtted vähenevad ühe ja sama summa võrra. 3. Kontode ülesehitus: algsaldo, deebetkäive, kreeditkäive, lõppsaldo. Konto on finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja 82 omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod
kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana- Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute
annaabi.ee 
