15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik  maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2
valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine. Segamajandus: Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses 5 otsustab turg majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Kõige olulisem on riiklik sekkumine plaani- ja käsumajanduse puhul. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid  suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarne sektor Keskmise tasemega riigid  enamus inimesi on seotud töötleva sektoriga  sekundaarne sektor Kõrgelt arenenud riigid  ülekaalus teenindussektor  tertsiaalne sektor
Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele; · Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ;
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
DEMOKRAATIA  riik, kus võimul rahvas · Otsene  rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem.  otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia  veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu  kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud  monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik  valitav võim, riigipeaks president EESTI  PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus  seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus  rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus  rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik  piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik  kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika
Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost
· Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur) · Arendada teede- ja sidevõrke · Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet · Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim  parlament · täidesaatev võim  valitsus · kohtuvõim - kohus EESTI RIIK on demokraatlik ühtse keskvõimuga (unitaarne) parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega. o Õigusriik Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad.
Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel. Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim  ladina k supremus  `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid
Kõik kommentaarid