Parlament ja valitsus (6)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Ãœhiskonna kordamine kt'ks

1. Selgita: Demokraatia ­ valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia ­ inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia ­ valitakse esindajad. Monarhia ­ võimu pärandamine. Absoluutne monarhia ­ kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia ­ e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik ­ kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur ­ üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur ­ võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur ­ võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik ­ valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood ­ periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus.

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Mõisted

Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Kasum ­ summa, mille võrra tulud ületavad kulusid: kasumi vastand on kahjum Koalitsioon ­ ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus, mille lauseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes Koalitsioonivalitsus ­ mitmeparteiline valitsus Kodanik ­ inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikkond ­ elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet (kodakondsust) Kodanikualgatus ­ inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides

Ühiskonnaõpetus

18

docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Presidentaalne Parlamentaarne Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Rahvas valib vaid parlamendi. Riigipea täidab ka peaministri rolli. Riigipeal on pigem esindusfunktsioon. President määrab ministrid ametisse Valitsuse koosseisu määrab parlamendi otsus ja arvestamata parlamendiga. koosseis. Parlament ei saa valitsusele umbusaldust Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada. avaldada. Valitsus vahetub presidendivalimiste järel. Valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi. Unitaarriik – lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa) Föderatsioon – liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. (USA, Venemaa, Saksamaa)

Ajalugu

6

doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

parlamendiliikme või presidendi ametikohale Kantsler ­ ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milleks Eestis on Riigikohus, kus hinnatakse seadusest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt üle Koalitsioon ­ ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide (koalitsioonipartnerite) ühendus. Koalitsioonivalitsus ­ mitmeparteiline valitsus Kodanik ­ inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses Kodanikualgatus ­ inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus ­ kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on

Ãœhiskond

7

doc

Ãœhiskonna konspekt

Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim

Ühiskonnaõpetus

23

pdf

Ãœhiskonna valitsemine

2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1

Ühiskonnaõpetus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (6)