Eksamiks kordamine. (1)

ÜHISKOND
Demograafia— rahvastikuteadus , uurib rahva koosseisu ja liikumist.
Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest.
Negatiivne iive-rahvaarv väheneb.
Positiivne iive- rahvaarv tõuseb.
Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium .
Integratsioon - riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad.
Leibkond -ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond.
Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik.
Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud.
Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel.
Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel.
Pluralism -e. mitmekesisus –mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.
Identiteet—ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne.
Tolerantsus - sallivuse teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisis suhtes.
Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
Konsensus-üksmeel, vastuväide puudumine otsustavas küsimuses.
Demokraatia – valitsemisvorm , kus on rahva käes võim.
Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teatab võimu valitud esindajate vahendusel.
Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel.
Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud.
Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi.
Kantsler -ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik.
Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega.
Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet.
Kohtunik - valitud või nimetatud erapooletu ametnik , kes teostab õigusmõistmist.
Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus.
Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine.
Ombudsman - ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
Kodakondsus - on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused.
Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel.
Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus.
Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta.
Välismaalane- mitte Eesti kodanik.
Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust.
Maksukoormus -kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust.
Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta.
Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted.
Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga.
Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem-kõrgema sissetuleku saajad maksavad rohkem makse.
Maavalitsuse tähtsamad ülesande on :
Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransport , tervishoid ,kultuur ja haridus . Planeerida regiooni arengut.
Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on :
*Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid,
*Korraldada elamu ja kommunaalmajandust.
*heakorra ja keskkonna planeerimine .
*organiseerida ühistransport.
*korraldada koolide, lasteasutuste ,muuseumide ja rahva raamatukogude ülalpidamist.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda:
Valimisel saavad osaleda, osaleda selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a
Eesti kohtusüsteem
I Maakohtud ja halduskohtud
II ringkonnakohus
III riigikohus
Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond , rec/ isamaaliit ja sotsiaal demokraadid opositsiooni moodustavad Keskerakond , Rahvaliit , Rohelised.
VASAKS POOLSED TSENTRISTLIKUD PAREMPOOLSED
* keskerakond * Rohelised * reformierakond
* Rahvaliit * Rec/ isamaliit
* Sotsiaal demokraadid
Peamised inimõigustealsed dokumendid on:
* Euroopa inimõiguste konventsioon .
* Euroopa sotsiaal harta.

riigieelarve on rahaline plaan ,aastajooksul laekunud tulude ja kulude kohta.

Riigieelarvesse pannakse kirja (riigi) tulud ja kulud.

Eelarve koostamise aluseks on (prognoos) eelmise aasta eelarve, majandusareng, üldised näitajad ja eesmärgid.

Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu.
Eesti kodakondsuse omandab sünniga:

• laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses;
  
• pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses.
  
• Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses.
  

Välismaalane, kes soovib saada eesti kodakondsust, peab:

• olema vähemalt 15-aastane;
  
• omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
  
• oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel;
  
• tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust;
  
• omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
  
• olema lojaalne Eesti riigile;
  
• andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."