Materjali Õpetus (0)

Materjali õpetus
Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm . Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm ( valgemalm ) või valumalm (hallmalm).
Valgemalm
On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks.
Hallmalm
Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks.
Tempelmalm
Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne.
Teras
Saadakse valgest malmist , selleks eraldatakse valgest valmist liigne süsinik, samuti suuresosas väävel ja fosfor . Vanametalli kasutamine võimaldab terase hulka suurendada. Iga 10kg terase sulatamisel saab kasutada 6,9 kg vanametalli. Kulutused vähenevad tunduvalt. Teras on tähtsaim masinaehitus materjal. Ta on tugev, kõva ja sitke . Allub kergesti mehaanilisele töötlemisele on hästi keevitatav .
Venemaal toodetakse üle 1800 erineva terase margi.
Terase termiline ja termogeemiline töötlemine
Termilise töötlemisega muudetakse terase ja malmi siseehitust (struktuuri). Struktuuri muutmine muudab sulamite mehaanilisi omadusi, järelikult on võimalik saada ettenähtud omadustega metalli. Termiline töötlemine koosneb kolmest üksteisele järgnevast operatsioonist
1) Metalli teatud kiirusega kuumutamine ettenähtud temperatuurini
2) hoidmine sellel temperatuuril ettenähtud aja jooksul
3) jahutamine ettenähtud kiirusega
Termilise töötlemise põhiliigid on:
1) Lõõmutamine
2) Kuumutatakse detaili 750-860o, hoitakse sellel temperatuuril ühtlase läbikuumenemiseni ja jahutatakse maha koos ahjuga. Lõõmutamisega muudetakse jämedateraline struktuur peeneteraliseks, mille tulemusena paraneb lõike töötlemine ei tohi aga metalli üle kuumutada, siis vähenevad terase mehaanilised omadused.
Väga tugevasti karastatud terast soolvees , nõrgemini vees, keskmiselt soojas vees ja õlis, mida rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine . Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus . Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili kuumutamine peab olema kiire, sest muidu leviks soojus liiga sügavale. Karastus defektideks on praod , kõverdumine, pehmete kohtade tekkimine, süsiniku sisalduse vähenemine pinna kihis.
Noolutamine
On karastusjärgne operatsioon, mis kõrvadab liigse hapruse ja vähendab sisepingeid . Terase sitkus suureneb ja kõvadus väheneb. Selleks kuumutatakse detaili 150-670o ning jahutatakse aeglaselt maha(vees või õhus).
Madal noolutamine toimub temperatuuril 150-250o. Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning kulumis kindluse säilitamine.
Kesknoolutamisel kuumutatakse terast 250-500o . Kasutatakse mitmesuguste vedrude, aga ka löökkoormuse töötavate tööriistade töötlemisel.
Kõrgnoolutamine kuumutatakse 500-670o , eesmärgiks on plastilisuse ja sitkuse suurendamine ja sise pingete vähendamine. Sellevõrra väheneb ka tugevus ja kõvadus( teljed, võllid, poldid ). Noolutus reziimi valikul tuleb silmas pidada, et karastamisel saadud kõvadus väheneb kuumutamisel kuni 200o – 15%, kuni 300o – 40% ja kuni 550o – 90%. Temperatuuri määramiseks kasutatakse kuumutamis ahjudes termomeetreid või püromeetreid.
Termilise töötlemise näited
Meislid – peavad kannatama lööke, olema sitked ja säilitama kõva lõike tera .
Puurid – süsinikust puure karastatkse 780-800o ja jahutatakse esmalt vees ja seejärel õlis.
Termogeemiline töötlemine
Rikastatakse detaili pinna kihti mõndade keemiliste elementidega. Pindmine kiht muutub kõvaks ja kulumiskindlaks samuti korrosioonikindlamaks.
Tsementiitimine
Ta rikastatakse kuni 0.25% süsiniku sisaldusega teras detailide pinnakihti süsinikuga 0.25 – 0.5 mm sügavuselt.
Nitreerimine
Nitreerimine – rikastatkse teras detailide väliskihti lämmastikuga 0.25 – 0.65mm sügavuselt.
Tsüaanimine
Rikastatkse teras detailide pinnakihti 0.15 – 0. 35mm sügavuselt süsiniku ja lämmastikuga.
Värvilised metallid ja nende sulamid
Värviliste metallide ja nende sulamite paljude väärtuslike omaduste (plastilisus, sitkus jne) tõttu on nende kasutamine kõigis masinaehitus harudes laialt levinud. Ehedaid värvilisi metalle kasutatakse harva, nad on kallid ja defitsiitsed. Sageli kasutatakse värvilisi metalle ainult katteks õhukese pinna kihina.

Alumiinium – hea korrosiooni kindlus ja soojus juhtivus ja plastilus, hästi töödeldav. Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin.

Vask – hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel.

Tsink – Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil.

Tina – Väga plastiline ja pehme metall , kasutatakse joodiste koostises.

Plii (seatina) – Pehme ja väga plastiline kuulub messingite, pronkside , joodiste koostisse.

Antimon – Väga kõva ja habras metall kasutatakse laagrisulamite ja pehme joodiste koostises materjali kõvaduse suurendamiseks .

Messing – Vase ja tsingi sulamid. Messing on tugevam kui vask ja tsink eraldi, mida rohkem on tsinki seda tugevam on messing.

Pronks – vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid . Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne.

Silumiin – alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid.

Antifritsioon – Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine.
Joodised – on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
Peale sulatavatad – kulumis kindlus suureneb 5-7 korda.
Metall keraamilised – Need sulamid on suure kulumis kõvaduse ja kulumis kindlusega, kannatades temperatuuri kuni 1000o. Nad koosnevad titaan ja volfram karbiidist, mille side aineks on coobalt. Neid sulameid kasutatakse plaatidena, mis kinnitatakse lõiketera või tööriista külge. Kinnitamiseks kasutatakse kõva joodist.
Mitte metallsed materjalid
Masina ehituses kasutatakse laialdaselt mittemetallseid materjale.
Puit – Kasutatakse erinevate labade, kastide ja ka kaunistus materjalidena.
Plastmassid – on tehis materjalid, mis soojuse ja rõhu mõjul muutuvad plastiliseks. Selletõttu on neid võimalik töödelda soovitud kujuga esemeteks. Kõigi plastide koostisained on sideained : looduslikud enamasti aga ka sünteetilised polümeerid. Peale sideainete on plastmasside kostises lisandeid, mis muudavad plastmasside omadusi vajalikus suunas. Täite ained muudavad plastmassi tugevamaks ja annavad talle eriomadusi. Täiteainetena kasutatakse paberit, tekstiili,metalli laaste jne. Plastmassidel on palju häid omadusi, kerged, tugevad, korrosiooni kindlad, väikese hõõrde teguriga , heade isolatsiooni omadustega, dekoratiivsed , puuduseks väike soojusjuhitavus ja püsivus, vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine.
Tekstoliit – täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti , saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid , hammarattaid, tihendeid jne.
Mootori kütused ja määrdeained
Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel , hõplsam käivitada. Diislikütuse visskoosuss mõjutab oluliselt mootori tööd. Suur viskoosuss raskendab kütuse voolamist torustikus samuti ka pihustumist. Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus.
Bensiin
Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik , kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv . Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus.
Detonatsioon
Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt.
Määrdeained
Jagunevad mootoriõlideks, transmisiooniõlideks ja konstidentseteks määreteks. Mootoriõlisi kasutatakse mootori õlitussüsteemides, transmisiooniõlisid kasutatakse käigukastides, roolimehhanismides, tagasildades. Tahkeid määrdeid kasutatakse seal, kus õlid sees ei seisa. Mineraalõlide omaduste parandamiseks lisatakse neile mõningaid lisandeid, nad on visskoosust tõstvad, hangumis täppi alandavad, hapendumis vastased jne. Transmisiooni tähtsaim omadus on viskoossus. Väikse viskoossusega õlid surutakse hõõrduvate pindade vahelt kergesti välja, liiga suure viskoossusega õlid tekitavad masina jõuülekandes suuri võimsus kadusi.
Masina elemendid
Energiat muundatakse ja kantakse edasi erinevate masinatega ja mehhanismidega. Mehhanismist koosnev masin muundab 1 energia liiki teiseks, või teeb kasulikku tööd.

Mehhanism – mehaanilist liikumist üle kandev seade, mis muudab, kas nurk kiirusi või ühte mehhaanilise liikumise liiki teiseks.

Agregaat – Jõumasina ja töömasin ühend. Künniagregaat = ader + traktor .

Detail (üksikosa) – on masina lihtsaim jagamatu osa. ( kolb , hammasratas ). On üld otstarbelisi ja eriots tarbelisi detaile. Üld otsatarbelised oleks: poldid, mutrid , võllid, seibid. Eriotstarbelised detailid: kepsud , kolbid, turbiinilabad jne.
Sõlm
Sõlm ( koost ). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur , kepsu -kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt:

Liited
a) lahtivõetavad liited( liist -, keermes, nuutliited)
b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited)

Transmissiooni elemendid ( võllid, rihmarattad, laagrid , ülekanded)
a) hõõrdumisega ülekanded ( rihm ülekanded)
b) hambumisega (hammastigu, kettülekanded)
Lahtivõetuid liiteid võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendus detaile vigastamata. Mitte lahtivõetavad liited saab lahutada ainult ühendus elementide purustamisega. Ülekanded kannavad liikumise jõumasinalt töömasinale. Ühtlasi suurendavad või vähendavad nad nurkkiirusi ( ülekandearvu). Muudavad ühte liikumiseliiki teist liiki liikumiseks, või jagavad liikumist masina mitmetele tööorganitele.
Masinaid ja detaile valmistatakse standardite järgi.
Liist ja pigikiil liited
Ühendavad võlli sellel asuvate detailidega st. Nad annavad edasi pöördemomente. Liistu või pigikiilu kohale panekuks lõigatakse võlli ja detaili rummu vastavad sooned. Kiilud on kaldega detailid, liistudel kallet ei ole. Liistud jagunevad: prisma ja segment liistudeks, selliseid liiteid nimetatakse eelpingestamata liideteks. Kokkupanekul pannakse kõigepealt liist võlli soonde ja alles seejärel lükatakse detail soonde. Liistude tööpindadeks on külgtahud selletõttu on detailid korralikult tsentreeritud. Segment liistude kasutatakse väikse pöördemomentide ülekandmiseks, detailide detailliikumise vältimiseks kasutatakse lisakinnitust. Pikikiilud on rummu soone kaldele vastava kaldpinnaga. Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide , mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes.
Hammas liide (nuutliide)
Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate hammasliidete puhul saab detail võllil vabalt liikuda . Hammasliidete eeliseks , liistliidetega võrreldes on ühendatavate detailide parem tsentreerimine , samuti ka suuremate pöördemomentide ülekandmise võimalus. Ühendus detailide väiksem hulk ja suur töökindlus. Puuduseks on suhteline keerukas valmistamine.
Tift liide
Ühendus elemendiks on tift. Kasutatakse väikeste võimsuste puhul, aga ka käepidemete, kinnitusrõngaste jms puhul. Monteerimis töödel kasutatakse seade tifte.
Keermesliited
Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud detailid moodustavad sisepõlemismootoritel kuni 80%, autodel kuni 60%. Keermesliited saadakse keermega varustatud detailide st poltide, kruvide, tikkpoltide ja mutrite abil. Käsitsi lõigatakse keeret keermepuuriga või keermelõikuriga.
Polt
On ümmargune varb mille ühes otsas on keere mutri jaoks, teises otsas aga pea. Pea võib olla kuuskant, poolümar, silindriline, või peitpea.
Kruvi
Sarnaneb poldiga, kuid tal pole mutrit. Keermetatud osa keeratakse detaili keermetatud avasse.
Tikkpolt
On kahest otsast keermestatud peata silindriline varb. Detaili ühendamiseks keeratakse tikkpolt erivõtme abil ühte liidetavasse detaili. Seejärel pannakse tikkpoldile järgmine liidetav detail ja keeratakse mutter peale. Tikkpolt liidet kasutatakse seal, kus detaili on vaja tihti lahti võtta ja detail ise on küllaltki paks.
Mutrid
On väga erinevaid, kuju poolest jagunevad nad: kuuskant, ümar, tiib ja kroommutriteks.
Seib
Kasutatakse mutrite all, nad väldivad kriimustusi ja suurendavad tugipinda.
Keermeelemendid
Olenevalt pinnast kuhu keere lõigatakse eristatakse silindrilisi ja koonilisi keermeid. Keermed jagunevad kinnituskeermeteks ja käigukeermeteks. Kõige rohkem on levinud meeterkeere. Mõnedes maades nt USA ja inglismaa kasutatakse toll keermeid. Torukeerme profiil sarnaneb tollkeermega kuid ta on madalam ja tihedam.
Keermesliidete kokkupanek
Keermesliidete kokkupanekul peab polt avasse minema käejõul. Mida tähtsam liide, seda väiksem peab pilu poldi ja ava vahel. Mutrid ja kruvid pingutatakse lõpuni vastavate võtmetega. Kruvid ja tikkpoldid keeratakse malm detailidesse vähemalt 1.1 läbimõõdu ulatuses, teistesse materjalidesse vähemalt 0.8 läbimõõdu ulatuses. Pärast mutri peale keeramist peab poldi ja tikkpoldil 2-3 keermeniiti näha olema. Vastutavaid mutried tuleb pingutada kindla pingutus momendiga. Pingutusmomentide suurused on antud iga mootori kohta käsiraamatutes. Pulseeriv koormus rappumine ja vibratsioon soodustavad keermesliidete iseeneslikku lahti tulekut. Selle vältimiseks kasutatakse liidete lukustamiseks vedruseibe, splinte, vastumutreid, lukustus traati. Vastumutter keeratakse peale ja pingutatakse alles pärast põhimutri täielikku kinnikeeramist. Muttervedruseibidel peab otste painutuse suurus võrduma seibi kahekordse paksusega. Kasutada võib neid kuni vetruvuse kadumiseni.
Keevis ja neetliited
Keevitamiseks nimetatakse metall detailide ühendamist nende kokkupuute koha kohaliku kuumutamise lassesse või sulasse olekusse, saadakse mittelahtivõetav liide. Keevisliidete kasutamine võimaldab säästa metalli, töömaht on väike, seda protsessi on võimalik mehhaniseerida, saadud liited on tihedad . Kasutusel on väga erinevaid keevitusi. Elektrikeevitus on kõige rohkem kasutusel.
Neet liide
Samuti mittelahtivõetav liide, lahti saab võtta neetide lahti raiumisel. Kasutatakse erinevate detailide ühendamisel. Enamasti kasutatakse neetimist siis, kui liited alluvad vibratsioonile (laevad, lennukid ). Samuti peavad nad taluma löökkoormusi või on selline materjal mida ei saa keevitada. Needid valmistatakse pehmest terasest, alumiiniumist, vasest jne. Kasutatakse ümar poolpeit ja peitpea neete. Sõltuvalt ühendatavatest detailidest kasutatakse neetimist kas ühelt või teiselt poolt. Neetõmblused jagunevad: tugev,tihetugev ja tiheõmbluseks. Esimest kasutatakse juhul, kui liide peab taluma suuri koormusi. Tugev tihe õmblus sobib juhtudel, kui suurtele koormustele lisandub ermeetilisuse karanteerimine vajadus. Tihe õmblus leiab kasutamist vedelike ja gaasi reservuaaride juures.
Võllid ja teljed
Masinate ja mehhanismide pöörlevad osad asetatakse telgedele või võllidele. Võllid on ettenähtud pöördmomendi ülekandmiseks ja detailide kinnitamiseks. Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks. Tappide alused on laagrid. Telje või võlli otstes asuvad tapid on otstapid, keskel asuvaid nimetatakse keelteks. Teljesihilisi koormusi võtavad vastu aktsiaaltapid. Võllide ja telgede neid pindu kuhu kinnituvad detailide rummud nimetatakse istukohtadeks. Võllid jagatakse kuju järgi: sile ja kuju võllideks. Võllide ja telgede materjalid peavad olema tugevad ja hästi töödeldavad. Võllide põhirikked on paindumine ja väändumine, liistupeade ja hammuste kulumine , tappide ja istukohtade kulumine. Kiirekäigulistes masinates mõjutavad võlle tsüklilised koormused nt motorites. Purunemisi võivad põhjustada ka detailide valmistamisel tekkinud sisepinged. Võllide omavahelisel ühendamisel tuleb hoolitseda, et nad oleksid samatelgsed. Võllide samatelgseks seadmiseks nimetatakse tsentreerimiseks.
Sidurid
Võllide ühendamiseks omavahel või neil pöörlevate detailidega. Sidur annab pöördemomenti edasi, kuid ei muuda selle suurust ega suunda. Ta kaitseb masinat avarii eest ülekoormuse korral. Summutab vibratsiooni. Tööpõhimõtte järgi jagatakse sidurid 3 põhirühma:

• Mittelülitatavad (võllid on alalises ühenduses, töötamise ajal ei saa lahutada)
  
• Lülitatavad (võlle saab töötamise- ja seisuajal lahutada ja ühendada)
  
• Kaitsesidurid (lahutavad ja ühendavad automaatselt võlle masina tööreziimi muutumisel)
  

Mittelülitatavad sidurid on jäigad.
Muhv sidur
On puks mis asetatakse ühendatavate detailide otstele. Võllid ühendatakse, kas liistude, tiftide, ristikiilude või hammaste abil. Sobib väikestepöördemomentide ülekandmiseks. On lihtne ja väikeste kabariitidega.
Ketas sidur
Koosneb kahest äärikust, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse poltidega kokku.
Nukk -ketassidur
On kaks poolmuhvi, mille laukpindadel on diametraalsed sisselõiked. Nendesse sisenevad vaheketta omavahelised ristuvad muhvid . Pöördemomendi ülekandmisel saavad ketta nukid liikuda poolmuhvide soontes.
Liigend sidur (kardaan liigend)
On võllide ühendamiseks juhul, kui nende teljed on omavahel kuni 45o nurga all. Sidur koosneb kahest hargist ja ristmikust. Kui vedav võll pöörleb püsiva nurkkiirusega siis annab liigend sidur pöörlemise veetavale võllile edasi pöördevältel muutuva nurkkiirusega.
Elastne sõrmpuks sidur
On tavaliselt elastsed kummielemendid, hea summutus võimega. Kaks äärik siduri poolt mis pressitatakse ühendatavate võllide otstele. Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse avadesse.
Nukksidurid
Koosnevad kahest poolest, mille laugpindadel on nukikujulised kõrgendid. Siduri sisselülitamisel haakuvad kõrgendid moodustades jäiga sidestuse.
Hõõrdsidurid
On võllide sujuvaks ühendmaiseks koormuse all. Pöördemoment kantakse üle siduri tööpindade vaheliste hõõrdejõudude toimel. Hõõrdejõudude suurendamiseks on üks ketas enamasti friktsioon kattega . Siduri tööpinnad surutakse ühe või mitme vedruga teineteise vastu. Lülitamise algmomendil sidur libiseb ja veetav võll hakkab sujuvalt ilma löökideta pöörlemma. Kui sidur on sidestanud siis libisemist enam pole ja mõlemad võllid pöörlevad ühesuguse sagedusega. Ülekoormamisel hakkab sidur libisema ja hoiab ära masina purunemise.
Nukk-kaitse sidur
Kasutatakse kõigerohkem põllutöö masinatel ehituselt on sarnased nukk siduriga . Erinevus on selles, et puudub juhtimis mehhanism ja siduri pooli surub teineteise vastu kindla pingsusele reguleeritud vedru.
Vabakäigu sidur
Kannab pöördemomenti üle ainult ühes suunas, kasutatakse rullide ja nukkidega sidurit . Vabakäigu sidurit kasutatakse käivitus mootorites.
Laagrid
On võllide ja pöörlevate telgede tugedeks. Nad võtavad vastu võllile mõjuvaid koormusi ja kannavad need üle masina kerele. Hõõrdumise liigist olenevalt jagunevad laagrid liuge ja veere laagriteks. Vastuvõetava koormuse suunast sõltuvalt eristatakse radiaal laagreid, tugilaagreid ja radiaal tugilaagreid.
Liugelaagrid
Jagunevad terviklikeks ja poolitatavateks. Tervik laagrid koosnevad kerest, puksist ja määrimis seadisest. Poolitatavad laagrid koosnevad kerest kaanest kinnitus poltidest ja kahest liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes . Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid.
Veerelaagrid
Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine , väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi jagunevad laagrid: kuul ja rull-laagrid( silinder , keerd , koonus, tünnikujulised ja nõelrullid). Vastuvõetava koormuse järgi on radiaal ja radiaal-tugi ja tugi laagrid. Laagrid võivad olla iseseaduvad(sfääriliselt) ühe või mitmerealine . Veerelaagreid markeeritakse võrule kantavate numbrite ja tähtedega. Markeering tähistab laagrisiseläbimõõtu seeriat tüüpi iseärasusi täpsusklassi jne. Laagreid valmistatakse suure kroomisisaldusega laagri terastest. Laagreid töödeldakse termiliselt, lihvitakse ja poleeritakse, laagrite istukohad peavad olema siledad ja puhtad. Pöörlevale detailile pannakse veerelaagri võru pinguga. Pingu saamiseks kuumutatakse laagrit eelnevalt mineraalõlis 80-90o. Pressimisel rakendatakse jõud sellel võrule, mis paigaldatakse pinguga. Veerekehade kaudu jõudu rakendada ei tohi. Laagreid võetakse maha tõmmitsatega või eri rakistega. Valesti kokkupandud laagrisõlm kulub kiiresti. Laagrid kuluvad üleliia ja tekitavad kulumisel üleliigset müra. Müra põhjuseks võib olla kuumenemine, samuti detailide mustumine või vigastamine. Veerelaagrite iga oleneb suuremääral määrimisest, sest see hoiab ära korrosiooni ja soodustab jahtumist. Parim viis on vedelik määrimine. Paksemaid määrdeid kasutatakse siis, kui laagri temperatuur ei ületa 100o lähtud võll on läbipesemiseks ja määrde vahetamiseks kergesti lahtivõetav. Veerelaagritele piisab üsna väiksest määrdehulgast. Laagrite kaitsmiseks tolmu ja mustuse eest kasutatakse tihendeid. Väikemate kiiruste juures kasutatakse vilt tihendeid.
Hammas- ja tiguülekanded
Hammasülekanded on kõigerohkem levinud mehaanilised ülekanded. Nendega kanatakse üle pöörlev liikumist ja muudetakse seda kulgevliikumiseks või vastupidiseks. Ülekande arv on konstante . Hammasülekanne koosneb kahest hammasrattast või rattast ja hammaslatist, mille hambad on omavahel hambumuses. Silinderratastega ülekandes on rataste teljed paraleelsed, koonusrataste puhul teljed lõikuvad ja tigu ülekannetes on nad risti. Hammasülekanne võib olla välishambumisega või sisehambumisega. Hammasrattaid valmistatakse sirg , kald ja kõverjooneliste hammastega. Hammasratas mis saab pöörlemise teiselt hammasrattalt on veetav, üks ja samahammasratas võibolla samaaegselt vedav ja veetav, siis nimetatakse teda vahehammasrattaks ja see ei muuda ülekande arvu vaid veetava ratta pöörlemis suunda. Hammasrataste hambumist nihutatakse laagritega. Planetaar ülekanneteks nimetatakse ülekandeid, milles on liikuvate telgedega hammasrattad . Ülekanne koosneb väli ja sisehambumisega hammasratastest. Ülekande keelratas(päikeseratas) on välishambumises satelitidega mille teljed asuvad raamiküljes raam ise aga pöörleb. Koos raamiga ümber keskratta pöörlevad sateliidid on sisehambumises välisehammasrattaga, mis praegusel juhul on liikumatu. Hüpoid ülekanded on koonusülekanded mille rataste teljed on viltu , rataste hambad võivad olla sirged või kõverjoonelised. Kannavad üle suuri koormusi ja töötavad sujuvalt.
Rihm- ja kettülekanded
Rihm ülekandeid kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ja kui ei ole vaja püsivat ülekande arvu. Rihma ülekanne koosneb vedavast ja veetavast rihmarattast ja nendele asetatud lõputust rihmast. Koormus kanatkse üle rihma ja rihmarataste vahel tekkivate hõõrdejõudude toimel. Ülekanne on sujuv ja müratu, olenevalt rihma ristlõikest eristatakse lame ja kiilrihmu. Enamasti valmistatakse kumeeritud rihmu, mis koosnevad mitmest puuvilla kanga kihist . Kiilrihm ülekandel on suur veovõime ja väikesed kabariit mõõtmed. Rihma tööpindadeks on külgpinnad. Koort on mitmest kihist kummist vahetiftidega kokku liidetud. Rihma välispinnal on kaks või kolm kumeeritud riide kihti. Koort nöörrihmad on täiuslikumad, nad koosnevad ühest reast . Nad on kangas rihmadest paiduvamad ja pikema tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest.
Kettülekanne
Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil on eelmisega võrreldes kõik samad detailid väljaarvatud puksid. Selletõttu on kett odavam ja kergem, kuid kulub kiiremini. Hammaskett koosneb kahe hambalistest plaatidest neil on ka juhtplaadid, mis väldivad keti külgnihkumist, töötavad vaikselt ja kasutatakse suurema kiiruse korral.