Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria auto õpetus - 314 õppematerjali

Auto >> Auto õpetus
thumbnail
5
doc

Piduri süsteem

Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kah...

Auto → Auto õpetus
334 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Enese analüüs

Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud ­puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi. Olen hea tervisega, rahulik, vastutustundlik ­ need omadused tulevad sellel erialal kasuks. Mul on veel väga palju õppida : üksikute agregaatide ja mehhanismide tundmist, keevitamis-, lõikamis-, venitus ­ja õgvendustöösid; pean õppima tundma erinevaid materjale: metalle, sulameid, plastikuid; õppima tundma ning k...

Auto → Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kütuse sissepritse bensiinimootorites

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi KÜTUSE SISSEPRITSE BENSIINIMOOTORITES Tartu 2008 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Esimene kütuse sissepritse bensiinimootoriga auto.................................................................... 3 Mehhaanilise kütuse sissepritsesüsteemi areng.......................................................................... 4 Jetronic erinevad tüübid.............................................................................................................. 6 D-Jetronic (1967-1976).......................................................................................................6 K-Jetronic (1974-c.1988).................................................................

Auto → Auto õpetus
229 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul PIDURI, VEOJÕU JA STABIILSUSE KONTROLLSÜSTEEMID Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaapeväldik ­ ASR.....................................................................................................................3 Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ­ EBD................................................................................4 Elektrooniline stabiilsuse kontroll ­ ESP....................................................................................5 RSC..................................................

Auto → Auto õpetus
227 allalaadimist
thumbnail
1
docx

ABS süsteemid

Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...

Auto → Auto õpetus
150 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eesp...

Auto → Auto õpetus
115 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

PDE pump pihustid

Reimo Mänd

Auto → Auto õpetus
133 allalaadimist
thumbnail
11
doc

78 küsimust ja vastust

Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi . Siseruumis p...

Auto → Auto õpetus
335 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Common Rail

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike s...

Auto → Auto õpetus
217 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õhk pidurid

Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte Suruõhuga töötavad õhkpiduri süsteem on jagatud kahte osase: varustaja süsteem ja juht süsteem. Varustaja süsteem tootab õhku ja varustab...

Auto → Auto õpetus
193 allalaadimist
thumbnail
4
doc

GDI mootorid

Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täie...

Auto → Auto õpetus
112 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Autodes kasutatavad pneuma-ja hüdrosüsteemid

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Autommaaler. Marius Lepik Autodes kasutatavad pneuma-ja hüdrosüsteemid Referaat Juhendaja: Jaanus Kaido Viljandi 2009 Compressed Air Brake System A "Compressed Air Brake System" is a different air brake used for trucks, consisting of a standard disc or drum brake arrangement using compressed air in place of hydraulic fluid. Most types of truck air brakes are drum units, though there is an increasing trend towards the use of disc brakes in this application. The compressed air brakes system works by drawing filtered air from the atmosphere, compressing it, and holding it in high-pressure reservoirs at around 120 PSI. When needed for braking, this high pressure air is routed to the operating cylinders on the brakes, which ...

Auto → Auto õpetus
139 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Volkswagen Golf

KOOLINIMI AT 333 MINU NIMI Volkswagen Golf Referaat Juhendaja ÕPETAJA NIMI Tartu 2009 Sisukord *Ajalugu * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I (1974 - tänapäev) * Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (1983­1992) * Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII (1991­1997) * Golf VI elab vaid neli aastat. Volkswagen Golf on Volkswageni toodetav sõiduauto. Golf on oma üle 24 miljoni koostatud autoga Volkswageni enim müüdud mudel läbi ajaloo. Esimese ja viienda põlvkonna Golfe tuntakse USA-s ja Kanadas ka kui Volkswagen Rabbit Golfe toodetakse järgmiste keretüüpidega: kolmeukselise luukpärana, viieukselise luukpärana, universaalina (Estate/Variant) ning kabrioletina (Cabrio). Samuti on tootmises Golfi sedaankerega variant (Volkswagen Jetta). Ajalugu Volkswagen Golf on ajalooliselt tähtis automudel, sest see on tootmises alates 1974. aastast kuni tänapäevan...

Auto → Auto õpetus
129 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C

Kooli nimi Autondus, laevandus, lennundus Esitaja nimi Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C Referaat Juhendaja nimi Linn aasta Sissejuhatus Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan, kupee ja universaal keretüüpidega. Ajalugu Polost on olnud neli erinevat generatsiooni. Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid aga 4 (ehk siis viimane neist Mk4), neid märgistatakse, kasutades sama süsteemi nagu Golfilgi: rooma numbritega. Polo keretüüp on kogu selle tootmisaja jooksul varieerunud, enimlevinud on ta aga luukpärana, mis tulet...

Auto → Auto õpetus
29 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pidurid

Toimingud Rakvere Ametikooli garaazis sai olla 22.09- 26.09 2008. Garaazis õppisime pidureid ja saime neid remontida autodel. Algul õppisime teooriat ja pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele ...

Auto → Auto õpetus
116 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Turbolaaduri ajalugu

Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas ,,LePere" biplaan, mis oli varustatud Liberty mootori ja General Electric'u turbolaaduriga, uue kõrgusrekordi. Selleks kõrguseks oli 33,114 jalga ehk 10092m. Turbolaadureid kasutati vähesel määral Esimese maailmasõja lennukitel, aga nende suurem arendamine ilmnes 1930'nendatel j...

Auto → Auto õpetus
86 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mootor

Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...

Auto → Auto õpetus
212 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Autoapteegi nõuded aastal 2009

Väljavõte § 5. Miinimumnõuded esmaabivahenditele M1- ja N1-kategooria sõidukites (sõiduautod, traktorid) 1) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 2) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 2 pakki 10 cm x 20 cm 1 pakk 30 cm x 60 cm 1 pakk 3) rullside (laius 10 cm) 1 tk 4) rullside (laius 15 cm) 1 tk 5) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 12 tk 6) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk 7) kinnitusplaaster 1 rull 8) rõhkside (laius vähemalt 10 cm) 1 tk 9) kaitsekindad 2 paari 10) kolmnurkrätik 1 tk 11) käärid või turvalõikur 1 tk 12) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 13) kaelalahas (isekinnituv) 1 tk 14) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 15) esmaabi andmise juhend 1 tk

Auto → Auto õpetus
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eelsoojendus - Webesto

Referaat Eelsoendus Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 3 Mis on auto eelsoojendi? ..............................................................................................................................................4 Mis on auto sõidusoojendi ?................................................................................................ 4 Autonoomse soojendi tööpõhimõte..................................................................................... 5 Auto eelsoojendi kasutamise eelised............................................................................... 5 Kuidas säästa auto akut tühjenemise eest............................................................................ 6 Töötamise aeg..................

Auto → Auto õpetus
118 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eelsoojendisüsteem - Referaat

Referaat Auto eelsoojendi Sisukord Defa......................................................................................................................................5 Defa WarmUp..................................................................................................................5 Defa mootorisoojendus.................................................................................................... 5 Defa Akulaadija...............................................................................................................6 DEFA Käivituskell...........................................................................................................6 Webesto................................................................................................................................7 Autonoomse soojendi tööpõhimõte......................................

Auto → Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Põhjapesu"

Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas? * Käsipesulas pestakse autol kõik pinnad - alumised servad, rattad/...

Auto → Auto õpetus
215 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Auto mootor

Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see kar...

Auto → Auto õpetus
472 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus ­ metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/c...

Auto → Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalite...

Auto → Auto õpetus
180 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Webasto auto eelsoojendus

Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ...

Auto → Auto õpetus
126 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Heitgaasid

Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% ­ 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinik...

Auto → Auto õpetus
101 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ABS pidurid

ABS-pidurid on oluline osa sõiduki turvalisusest Mitteblokeeruvad pidurid (ingl. k. Anti-Lock Brake System) kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS pole kaitseingel Kriitilist olukorda märgates peab sõidukijuht vajutama piduripedaalile. Kuid seda ainult nii tugevalt, kui teeolud lubavad. Vastasel korral hakkab auto libisema ja kaotab juhitavuse. Selline eksimus tuleneb eelkõige sellest, et juht on lühikese aja jooksul koormatud liiga paljude ülesannetega. Juhtides ABS-piduritega varustatud sõidukit on juhi ainus ülesanne vajutada piduripedaali, kõik muu teeb tema eest ABS ja juhil on või...

Auto → Auto õpetus
231 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mazda 929

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...

Auto → Auto õpetus
40 allalaadimist
thumbnail
256
pdf

Ford escorti käsiraamat

1·1 Chapter 1 Routine maintenance and servicing 1 Contents Air cleaner element renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Fuel filter renewal - fuel injection engines . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Alternator drivebelt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Hinge and lock check and lubrication . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 Automatic transmission fluid level check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 ...

Auto → Auto õpetus
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Töökodade võrdlus

Essee Töökodade võrdlus. 13.03.09 korraldati õppekäik Tulika taksoparki. Tulika on Eesti üks vanimaid ja suurimaid taksoparke. Nimi tulika võeti kasutusele 1993-ndal aastal. Hetkel on neil umbes 200 taksot. Tulika taksopargi kogupindala on 7000m2 ja ruumide alla kuulub sellest 2200m2. Parkla on 120 auto jaoks. Kuna Tulika pakub renditeenusena oma maja katust, kus asuvad nii Elisa kui ka EMT tugi jaamad, siis on neil suurtemate elektrikatkestuste jaoks oma diiselgeneraator, mis käivitub mõned minutid peale elektrikatkestust. Tulika taksopark erineb teistest selle pooles, et seal asub eestis ainulaadne ja igati moodne juhtimiskeskus. Dispetseritel on reaalajas ülevaade kõikidest taksodest ning nende liikumine salvestatakse arvutitesse. Lisaks transporditeenuste pakkumisele tegutseb kontsernis Tulika Autokeskus, kelle põhitegevuseks on sõidukite tehnoülevaatus. T...

Auto → Auto õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Daf veoauto

DAF Parkla Käisime reede veaauto firmas DAF. Kus esimesena silma hakkas suur parkla ja korralik töökoda. Parklas seisid veokad, sõiduautod, ja treilerid. Treilereid oli mitmeid näiteks autode vedamiseks kuhu mahtus umbes 6-9 sõiduautot. Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud...

Auto → Auto õpetus
44 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Auto elekter

Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...

Auto → Auto õpetus
357 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Auto salongi pesu

Auto salongipesu. Tekstiil, plastik, puit Koostaja: Jaanus Akmentin Tekstiil · Puhasta pinnad tolmuimejaga! · Harja tekstiilpindu ning vaipasid! · Kanna keemilise pesu vahend pritsi abil pinnale! Tekstiil · hõõru tugeva svammi, või harjaga! Jälgi, et pinda topiliseks ei nühi! · Ära lase pinnal ära kuivada! (tee korraga vaid üht osa, näit. istet) Vajadusel niisuta vee või aine lahusega! Tekstiil · Loputa tekstiilipesumasinaga kasutades puhast vett. · Korda pritsimist ja imemist kuni pind on ainest puhasta! ( vähemalt 2-3 korda) Plastikpinnad · Puhasta plastikpinnad (armatuurlaud, uksepolstrid jne) puhastusvahu või vedeliku abil! Plastikpinnad · Lase kuivada! Kanna pinnale pritsi või lapi abil ühtlane õhuke kiht salongi plastiku läigestajat ! Liigne aine kogus ei paranda tulemust! ...

Auto → Auto õpetus
226 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pindade Värvimine

Jaanus Akmentin AM07 Pindade värvimine Tööde planeerimine peab algama mahu kindlaksmääramisest. Kvaliteetne lõpptulemus eeldab pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale suunaga ...

Auto → Auto õpetus
131 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Mootori Sisepesu

Mootori sisepesu Jaanus Akmentin Mootoris on vana kuivanud õli ja mootor vajaks pesemist Kuidas seda teha ? · Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, ...

Auto → Auto õpetus
112 allalaadimist
thumbnail
6
doc

OBD

OBD OBD on diagnoosisüsteem. Mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseer...

Auto → Auto õpetus
121 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Andurid

Andurid Soojuslüliti Soojuslülitit kasutatakse jahutusventilaatorite juhtimiseks seadiste ülekuulamise kaitseks (näiteks klaasipühkijate ning soojendusventillatorite mootorites) ning vanemates sissepritsesüsteemides külma mootori küttesegu reguleerimisel. Soojuslüliti töö põhineb soojuspaisemisel. Lülitites kasutatakse kontaktide jutimiseks tavaliselt vahakapsleid ja bimetall. Soojuslüliti enamlevinud reike on kulumisest tingitud liiga suur sisemine pingelang. Pingelang põhjustab signaalhäireid ja kontaktide ülekuumenemist, mis omakorda rikub lüliti lõplikult. Releega või juhtplokiga juhitava soojuslüliti normaalne pingelang on nullilähedane. Seadisega otse ühendatud lüliti lunatid pingelang on kuni 0,2V. Mõõtmist on otstarbekas alustada seadise signaaljuhtme ja aku miinusklemmi vahelt. Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti Aeg-soojus...

Auto → Auto õpetus
233 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Auto Hooldus

Pesemise tähtsus Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. Korralik autopesu kodustes tingimustes. Et enda auto korralikult puhtaks pesta ja seda värvkatet kahjustamata on vaja järgmiseid vahendeid 1) Survepesur 2) Ämber 3) Pesusvamm 4) Shampoon 5) Pigieemaldus-/asfaltpleki eemaldus vahend 6) Vaha 7) Vaha pealekandmise svamm 8) Vaha mahahõõrumise lapp 9) Kuivatuspaatel 10) Nahast kuivatuslapp Esimene samm: Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol mõni minut, kuni näed, et vahend reageerib pigiplekkidega ja need hakkavad mööda auto külge alla voolama. Ä...

Auto → Auto õpetus
226 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...

Auto → Auto õpetus
127 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jahutussüsteem

1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...

Auto → Auto õpetus
104 allalaadimist
thumbnail
0
pptm

OBD, EOBD ja OBD2

docstxt/125553799131691.txt

Auto → Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Automaaler

ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...

Auto → Auto õpetus
200 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Väntmehhanism

Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesanne Väntmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks Väntmehhanism koosneb ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Väntvõll Väntvõlli laagrid Keps Kepsu laagrid Kolb Kolvi rõngad Kolvi sõrmed Hooratas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level ...

Auto → Auto õpetus
126 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Auto Tuled

Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia. Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ks...

Auto → Auto õpetus
171 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jõuülekanne

Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koo...

Auto → Auto õpetus
191 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hõõrdsidur

Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................................1 Hõõrdsiduri põhiülesanded ......................................................................................................................................2 Siduri tööprotsess ....................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................

Auto → Auto õpetus
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põhimõisted

PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)m...

Auto → Auto õpetus
112 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Gaasijaotus mehhanism

GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.

Auto → Auto õpetus
79 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus

Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus Kett: Iga teenenduse korral on ettenähtud keti pingsuse kontrollimine. Samuti kontrollitakse keti väljavenivust visuaalselt.Kui ketti pingutab hüdrosilindrist kolb siis võib kett lõtv olla st. Keti kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaan.Kui ketipingutus toimub vedru jõul siis tuleb eelnevalt keerata väntvõlli, et keti vastaspool oleks pingul, seejärel vabastada pinguti hoide mutter pool ringi.Ning keerates veel väntvõlli sulgeda uuesti hoidekapsel. Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru.Rihma saab kontrollida kui selle katted eemaldada.Katete eemaldamiseks tuleb eemaldada generaatori rihm jne. rihmad.Sammuti ka mootori väntvõlli rihma seib.Rihm ei tohi olla õline, kui on siis vahetada ja nukkvõlli otsatihend.Enne rihma eemaldamist leidke kõik pöörlevate rataste märgid.Kui märgid on leitud siis ...

Auto → Auto õpetus
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jahutussüsteem

JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel ­ 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...

Auto → Auto õpetus
86 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jahutussüsteemi tehniline hooldus

Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud...

Auto → Auto õpetus
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering

Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 ­ 0,30, välja 0,35 ­ 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpol...

Auto → Auto õpetus
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kolvirõngaste kontroll ja vahetus

Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui paigaldatakse vanale kolvile uus rõngas siis puhastatakse eelnevalt vana rõnga soon ja kontrollitakse külglõtku. Enne kolvi tagasi asetamist silindrisse paigaldakse pealtvaates lukupilud erikohtadesse. Rõngaste paigaldamisel kasutatakse abinõud. Kolvi tagasi...

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mootori koostamine

Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koos...

Auto → Auto õpetus
90 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õlitussüsteemi tehniline hooldus

Õlitussüsteemi tehniline hooldus Tänapäeva mootoritel vahetatakse õli ja õlifilter diislitel 15000 ja ottomootoritel 20000 kilomeetri järgi.Kuid mitte harvem kui kord aastas.Õlivälp ei ole alati ettekirjutatud vaid see sõltub mis tingimustes auto sõidab(linnasõit, haagisevedu, mägedes sõit, talvesõit jne).Kui mootor on varustatud turbolaaduriga siis peab olema täissünteetiline õli.Tavaliselt on kõigis hooldusvihikutes antud täpne õli mark.Õlivahetus toimub sooja mootori korral, et vana õli paremini väljuks, alati vahetakse koos õlifiltriga.Paljudel autodel tuleb eemaldada karterikaitse, õlikork keeratakse spetsiaalse võtmega, õlikorgi vastaspool on magnet ja sellelt tuleb eemaldada metallipuru.Õlifiltri vahetamisel kasutatakse lahti keeramiseks spetsiaalset võtit, õlifiltrit ei panda õlisse. Need õlifiltrid millel on vahetatav element eemaldakse kaas, siis element ja siis puhastatakse filtrikorpus seest.Mõne filtri e...

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õlitussüsteem. Õlid

ÕLITUSSÜSTEEM Ülesanded: 1)Määrida koostöötavaid detaile st. Eraldab need teineteisest. 2)Täidab lõtkud. 3)Jahutab mootori detaile. 4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. E...

Auto → Auto õpetus
99 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Plokikaane remont

Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega. Klappe kontrollitakse visuaalselt kas liitepinnal on põlemisjälgi ja samuti ka klapipea, klapitaldriku viskumist. Põlenud klapp vahetatakse välja või lihvitakse tööpind siledaks. Klapipesa võib taastada põlemisjälgedest, kas freesimisel või lihvimise teel millele järgneb klapi sooveldamine.

Auto → Auto õpetus
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Plokikaane tihendi vahetus

PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõl...

Auto → Auto õpetus
125 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik

Mootori silindriplokk, remont ja kolbide selektiivne valik Kui mootori silindrid (hülsid) on kulunud ettenähtust rohkem siis puuritakse (koonitakse) need järgmisse remontmõõtu ning vastavalt sellele mõõdetakse vastavad kolvi mõõtmed. Kolbe ei remondita. Kui on tegemist alumiinium plokiga milesse on sisse pressitud malmhülsid, siis vahetatakse uute hülsside vastu koos kolbidega. Ja sellist silindrit ei remondita! Silindri pind peab olema peegelsile ­ vastaval juhul remonti! Silindri koonilisust ja ovaalsust mõõdetakse indikaatorkellaga. Ja kui see ületab 0,1 ­ 0,2 mm või silinder on kulunud rohkem kui 0,2 mm siis silinder puuritakse järgmisse remontmõõtu. Pärast puurimist toimub koonimine kus silindri seintele töödeldakse õlisooned. Remontmõõtmed on tavaliselt iga 0,5 mm järgi suuremad ( I 0,5mm, II 1,5mm, III 1,5mm ... ). Võib olla ka iga 0,2 mm järgi (0,2 0,4 0,6 jne). Mootori koostamisel, kui on tegemist remontimata mootori pl...

Auto → Auto õpetus
82 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Väntmehhanismid

VÄNTMEHHANISMID Mootor muudab kütuse põlemisel saadud soojusenergia mehhaaniliseks tööks. Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muudab kolvi sirgjoonelise edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanism koosneb 2-st erinevatest detailide grupist ­ liikumatud ja liikuvad. Liikumatu osa ­ mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.P...

Auto → Auto õpetus
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Väntmehhasismi rikked, tunnused ja põhjused

VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe ­ küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi vi...

Auto → Auto õpetus
81 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Väntvõll ja laagrid

Väntvõll ja laagrid Ekspluatatsioonis kuluvad väntvõlli kaelad ovaalseks ning võivad hakata laagreid rikkuma. Kui väntvõll on kulunud sedavõrd (üle normi, remondijuhend)(alla 0,1 mm) siis läheb väntvõll remonti, remondis lihvitakse väntvõlli kaelad remontmõõtmesse, tavaliselt läheb väiksemaks 0,25mm järel. Kui 1 vändakaeltest vajab remonti siis lihvitakse ka kõik ülejäänud samasse remontmõõtu.

Auto → Auto õpetus
59 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik...

Auto → Auto õpetus
207 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mootor

Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ..........................................................................................................................................4 Klappide ehitus ................................................................................................................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekol...

Auto → Auto õpetus
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Täpsus mõõteriistad

Rakvere Ametikool Ivar Jusar /Al-17a Täpsus mõõteriistad Referaat Juhendaja: Tõnu Kruusma Rakvere 2009 1 Leica DISTOTM lite5 LASERKAUGUSMÕÕTJA KASUTUSJUHEND Versioon 1.3 TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud lehekülgede, jooniste ja positsioonide numbrid vastavad originaaljuhendile. Õnnitleme Teid DISTO laserkaugusmõõtja 2. Kauguse mõõtmine ostmise puhul! 3. Pindala mõõtmine Kasutusjuhendis on ära toodud olulised 4. Baaspunkti valik ohutusalased juhised (vt jaotist ,,Ohutusalased 5. Ühikud juhised" ning juhised mõõteriista kasutamiseks. 6. Kustutamine Enne mõõteriista sisselülitamist lugege käesolev 7. Sisse-välja-lüliti kasutusjuhend hoolikalt läbi. 8. Valgustus ...

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Auto jahutussüsteem

Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennuk...

Auto → Auto õpetus
216 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Auto aktiivne ja passiivne turvalisus

Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Passiivne ja aktiivne turvalisus Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2009 Sissejuhatus Passiivne turvalisus on: Esiteks kannab hoolt, et auto läheks korralikult kortsu. Autoasjameeste keeles kannab see küll nimetust - juhitud deformatsioon. Ning teiseks hoiab sõitjad autos selline metall, mis targalt kägardub, jäik kabiin ning aina tõhusamad turvavööd koos õhupatjadega, see kõik ongi passiivne turvalisus. Aktiivne turvalisus hõlmab kõiki tegureid, mis juhtimist kergendavad ja liiklusõnnetuste riski väehendavad. 1.Passiivne turvalisus 1.Turvavööd Sõitja ohutus algab turvavöö kinnitamisest. Toyota teeb suuri pingutusi, et turvavööd oleksid mugavamad ning hõlpsamad kanda. Kokkupõrke korral on turv...

Auto → Auto õpetus
263 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus ­ Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...

Auto → Auto õpetus
105 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat: Auto välipesu

Põltsamaa Ametikool AUTOHOOLDUS Auto välipesu A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord. 1. Sissejuhatus .....................................................................................................3 2. Auto välipesuks vajalikud vahendid ................................................................4 3. Miks autot pesta? .............................................................................................6 4. Auto pesemise viisid .......................................................................................7 5. Kokkuvõte .......................................................................................................9 6. Materjal .........................................................................................................10 Sissejuhatus. Milleks autot üldse pesta ja hooldada? Vast...

Auto → Auto õpetus
182 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Automootor

Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...

Auto → Auto õpetus
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun