jooksul; _ Liigutused on/ei ole muutumatud ja ilma nähtava eesmärgita; _ Tekib sagedamini siis, kui loomal ei võimaldata teha kindlaid normaalseid ja tugevalt motiveeritud käitumisi; _ Stereotüüpide väljakujunemisel on olulised toitumisviisid; _ Rohusööjad ja segatoidulised- oraalsed stereotüüpsed käitumised _ Kiskjad- motoorsed stereotüüpsed käitumised 60. Enesele, keskkonnale ja teistele loomadele suunatud käitumishälbed Enesele suunatud käitumishäired _ Enese hammustamine, liigne lakkumine _ Enese esemete või piirete vastu hõõrumine _ Endalt sulgede või karvade välja kitkumine Keskkonnale suunatud käitumishälbed _Piirete lakkumine või imemine _ Mittesöödavate esemete närimine _ Mulla või rooja söömine Teiste loomade vastu suunatud käitumishäired _ Üksteise imemine _ Villa kitkumine ja söömine _ Munade söömine _ Sulgede nokkimine 61. Kannibalism, millest tingitud Koduloomadel tekib halbades pidamistingimustes
*patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda) *sooidentsushäired *seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja) *psühholoog (saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise) *psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater) *112
temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saame me aidata lapsel näiteks kohaneda uues keskkonnas, toime tulla erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kindlasti loeb lapse kasvatamine ka lapse elus suurt rolli. Sellega saame last suunata õigemas või paremas suunas, sest iga vanem tahab et ta lapsel(lastel) läheks hästi ja et ta saaks enda eluga hästi hakkama. Paha või halba last ei ole olemas, lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Tihti on nn karistaja kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Teine variant on see, et lapsel on diagnoositud meditsiinilised käitumishäired. Sellised lapsed vajavad erikooli või tavakoolis eriteenuseid, näiteks väikeklassis õppimist. Mina olen eluaeg olnud väga tagasihoidlik, alati vanematega kokkuhoidev ja väga paindlik,
aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire
· Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid · Psüühiliselt tervetel isikutel abitu seisundi tuvastamine Mis on psüühikahäire? · Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus
III üldistatud äravushäire: Inimene tunneb suuremat ärevust kui tegelikult on. Ärevuse kõrge tase-närveerimine; ärevuse õigustatus ; ärevuse tagajärjed-mõtlemisvõime kaob.Psüühikahäirete diagnoosimine:Et saada paremat ülevaadet siis jagatakse nad kategooriatesse.Diagnostikakategooriate ülevaade: orgaagilised psüühikahäired-kognitiivsete funktsioonide langus;psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika-ja käitumishäired-uimastid;skisofreenia, skisotüüpilised ja luululised häired-skisofreenia on selle grupi sagedasim häire;meeleoluhäired- depressioon;neurootilised,stressiga seotud ja somatoformsed häired-ärevushäired;füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissundroomid-söömishäired,unehäired;täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired-isiksuse düssotsiaalsus,vaimne alaaareng-mõistuse puudulik areng;psühholoogilise arengu häired-algavad imiku-või lapseeas;tavaliselt lapseeas alanud
RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit,
NCL koertel Mis on NCL? NCL = Neuronal ceroid-lipofuscinoses. Pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi. Autosoomne retsessiivne tunnus. Teatud tüüpi lüsosoomide salvestushäire, mis põhjustab lüsosoomide kogunemise organismi rakkudesse ja kudedesse. Sümptomid alates 1-2 aastastel koertel. Haiguse pärandumine Mendeli seaduse järgi Tagajärjed Organismi taandareng Krambid Käitumishäired Koordinatsioonihäired Nägemise halvenemine Surm Tõud, millel esineb see haigus Inglise setter Tiibeti terjer Ameerika buldog Kuldne retriiver Bordercollie Dalmaatsia koer Austraalia karjakoer Ameerika Staffordshire terjer Haiguse sagedus Ravimine ja diagnoos Haiguse ravimiseks ravi puudub. Haiguse diagnoosimiseks võimalik teha DNA- test. http://www.youtube.com/watch? v=mS1iHh1XbKE Kasutatud kirjandus http://www.caninegeneticdiseases
matiliselt keerukam, neil väiksem tõenäosus haigestuda. Insult tõstis haigestumise riski 2x. Dementsused ilma mäluhäireteta: frontotemporaalsagara degeneratsioon varajase algusega (vanus haigestumisel <60, alla 60-70av levimus ~50%). Progresseerub. Juhtivalt käitumismuutused. Varajane emotsionaalne tuimus ja haiguskriitika puudumine. Jaguneb frontotemporaalne degeneratsioon käitumusvariant; primaarselt progresseeruv afaasia. Juhtivalt käitumishäired: varajane haiguskriitika puudumine. Varajane tagasilangus sotsiaalsetes funktsioonides. Emotsionaalne nüristumine. Lisaks: hügieeni probleemid. Hüperoraalsus, söömishäired. Kontsentratsioonivõime langus. Ehholaalia, spontaanse kõne kadumine. Võib olla parkinsonistlik. Inkontinents. Kliiniliselt: parem peaaju poolkera (eufooria; hüperoraalsus; söömisharjumuste muutmine söövad lõputult, pole ülekaalulised verbaalselt, ,,kõht täis"; apaatia; rahutus; + mälu).
1. Too näide primaarse ja sekundaarse aju düsfunktsiooni kohta. Primaarne düsfunktsioon võib olla dementsus Alzheimeri tõvest või täpsustamata dementsus. Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS
· Toidu tasakaalustamatus · Organismi vajadustest mittelähtuv makrokomponentide lisamine · Mikrokomponendid rafineerimise ja töötlemise käigus kõrvaldatud või kaotsi läinud Meie toidu peamised puudused: · Liiga palju soola · Liiga palju rasva ja suhkrut · Vähe piimatooteid · Vähe puuvilju, köögivilju Toiduainete tasakaalustamatusega kaasnevad probleemid: · Ülekaalulisus · Alatoitumine · Diabeet · Luude hõrenemine · Käitumishäired ja hüperaktiivsus Näide: · Ostes ühe 1.5 l limonaadi, suure paki krõpse ja sokolaadibatooni, täidab laps praktiliselt kogu päevase energiavajaduse, saades suurel hulgal suhkrut ja lipiide, saamata enamust vajalikest mineraalidest ja vitamiinidest. Sama hulga kaloreid on võimalik tagalt ja tervislikult majandades ära mahutada nelja tervisliku söögikorra sisse!!! Esmavajalikud toiduained · Neid toite peaks sööma igas vanusegrupis iga päev või ülepäeviti.
minnakse tülli oma sõprade või kallimaga, satutakse kaklustesse või rikutakse seadusi. Ollakse suurema tõenäosusega kaitsmata vahekorras, mistõttu võib nakatuda suguhaigustesse, HIVi või jääda rasedaks. ALKOHOLIGA SEOTUD SUREMUS Eesti Meditsiinilise Surmapõhjuste Registri surmapõhjuste hulgas on kolm otseselt alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud diagnoosi: maksa alkoholtõbi, alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkoholimürgistus. 2009. aastal oli neisse suremus kõrgeim meestel vanuses 50-69. Kas tahate lõpetada nagu piltidel? Ärge jooge ALKOHOLI!!! (Palju) Tänan kuulamast!
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused.....................................................................4 2.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA................................................6 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel...................................................................6 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel...............................................
häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud käitumishäired nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, 4 patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholiga seotud suremus Eesti Meditsiinilise Surmapõhjuste Registri surmapõhjuste hulgas on kolm otseselt alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud diagnoosi: maksa alkoholtõbi, alkoholi liigtarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning alkoholimürgistus. 2009. Aastal oli neisse suremus kõrgeim meestel vanuses 50-69. Kõigi vanusrühmade peale kokku põhjustas enim surmasid alkoholiga seotud haigustesse just maksa alkoholtõbi, seda nii meeste kui naiste hulgas. Järgnesid alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, alkoholimürgistus ning alkohoolne kardiomüopaatia ehk alkoholi liigtarvitamisest tingitud südamekahjustus.
Prioonid on äärmiselt vastupidavad väliskeskkonna tingimustele: nad ei hävi kuumutamisel, külmutamisel ja kuivatamisel, taluvad väga kõrget happesust ja väga kõrgeid kiirgusenergia annuseid. Haigustunnused on väga lähedased Creutzfeld-Jakobi tõvele. Haigust iseloomustab pikk inkubatsiooniperiood, sümptomiteks on koordinatsiooni- ja käitumishäired, mälukaotus, nõdrameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. BOTULIIN Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed anaeroobsed bakterid. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga. Põhjustab botulismi. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus
· Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südameveresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Alkoholi pikaajalised mõjud tervisele · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. · Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega.
arengu tempo; vaimne mahajäämus; pea, näo või käte-jalgade väärarengud(näiteks tavapärasest väiksem pea, pilusilmad, silmalau allavaje, lame näöokuju, kitsas ülahuul, suulõhe, probleemid skeletilihassüsteemiga) Tagajärjed ...tähelepanuhäired; hüperaktiivsus; rahutus või imikuea unehäired; mahajäämus psüühilises arengus; südame- või neeruprobleemid; nõrk imemisrefleks; halb koordinatsioon; käitumishäired ja õpiraskused. Alkoholi mõju lapse IQ-le • Avastati, et isegi mõõdukas alkoholi tarbimine raseduse esimeste kuude jooksul võib kahjustada sündimata lapse kognitiivset arengut. • Pittsburghi ja Washingtoni Ülikoolis läbiiviidud uurimuse põhjal selgus, et lastel, kelle emad tarvitasid raseduse ajal mõõdukalt alkoholi, oli madalam IQ kui lastel kelle emad alkoholi ei tarvitanud ja seda eriti raseduse esimese kolmandiku ajal. Loote alkoholisündroom
kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte. Inimestele väga paljud erinevad mürkaine põhjustavad vähki. Loomadele toiduks mürgine praht, välja suremine. Raskemetallide tagajärg ·Autism e. endassesulgumus ·Hüperaktiivsus ·Õpiraskused · Käitumishäired ·Depressioon ·Närvisüsteemi haigused Tuumakütuse tsükkel:D Õhu saastumine. Mürkained Looduses Kemikaalid Mida teha? Prügi tuleks visata prügikasti, et see ei läheks sinna kus pole selle koht. Looduskatastroofide eest tuleks kolida riigist välja. Tuleks hoida loodust igasmõttes. Kasutada väetiseid ja mürkained õieti, kui midagi on siis tuleks kasutada vastumürki. Tagage ohutu toote säilitamine Tagage ohutu seadme täitmine ja puhastamine
· Kes helistab? 9. Nimeta jätkuva esmaabi võtted 5. Nimeta ajutrauma tunnused · Hingamise jälgimine kas, kuidas, naha värvus · Iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, · Vereringe jälgimine kas pulss on tuntav, kiire nägemis- ja tasakaaluhäired, krambid või aeglane, naha värv · Käitumishäired, agressiivsus · Teadvuse taseme muutused kaotab teadvuse, · Teadvushäired ei reageeri raputusele · Teadvuseta kannatanu puhul stabiilne · Verevalumid silmade ümber küliliasend, okse ei valguks hingamisteedesse, krampide korral lisatraumade tekkimise võimalus, hingamise seiskumise oht
E950- Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Magusaine. Sisaldub ka karasutsjookides, mahlas, jäätises, marmelaadis, šokolaadis, saiakestes. Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, siis mõju tervisele ei teata. E951- Aspartaam Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Sisaldub ka karastusjookides, mahlades, jäätises. Mõju tervisele: Võib tekitada peavalu, Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäired, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. Aspartaami seostatakse rohkem kui 70 erineva terviseprobleemiga. Organismis (30kraadi juures) laguneb metanooliks. NB! Väga mürgine. E 953- Isomalt (isomaltitool) Magusaine, paakumisvastane aine, mahuaine, glaseeraine. Lubatud šokolaadis ja maiustustes. E 967 -Ksülitool Magusaine, niiskussäilitaja, stabilisaator, paksendaja, looduslik suhkur. Sisaldub ka
raskusest, kahjustuse asukohast ja tervislikust seisundist. Haigestumise tunnuseks on ühe kehapoole halvatus koos samapoole näolihaste halvatusega. Tekib kõnehäire, neelamis- ja nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas
osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5. Kesknärvisüsteem on paremini kaitstud kui piirdenärvisüsteem, aju-vere barjäär kaitseb. Kesknärvisüsteemi haigused: võivad tekkida trauma (selgroo vigastus) või raske nakkushaiguse tagajärjel, kaasasündinud väärarengud, kasvajad, põletikud. Siia alla kuuluvad ka teadvushäired, vaimuhaigused, käitumishäired (nt entsefaliit, lastehalvatus, dementsus, Alzheimer, Parkinson, epilepsia) Piirdenärvisüsteemi haigused : omandatud traumad, kasvajad, mürgid, ainevahetushäired, HIV, vitamiinipuudus, alkoholism. Kaasasündinud ei ole enamasti ravitavad - geeni v kromosoomi vead, väärareng, nakkus, emakasisene keskkond, mürgid. 6. Lühiajaline treening : (anaeroobne) O2 tase organismis väheneb, CO2 tase suureneb, piimhape suureneb,
kõhulahtisust. Näiteid lõhna- ja maitsetugevdajatest Aspartaam(E 951), kasutatakse karastusjookides, mahlades, jäätistes, närimiskummides. Mõni inimene võib olla selle suhtes allergiline. 2/3 kõrvalmõjudest on neuroloogilised või käitumishäired, nagi näiteks ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Näiteid magusainetest Maltitool(E 965), kasutatakse shokolaadis, maiustustes, jäätistes ja närimiskummides. Võib tekitada kõhulahtisust. Mannitool(E 421), kasutatakse maiustustes ja suhkruasendajates. Võib tekitada iiveldust ja kõhulahtisust ning ei tohi
Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille
Murdeealsite psüühika on labiilne. Erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. See on tingitud hormonaalse süsteemi muutustest. Teismeline ei saa isegi õieti aru, mis temaga toimub. Ta ei tea, kuidas olla, kuidas käituda. Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas
Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (näiteks vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mis juhtub, kui sa tarbid alkoholi? Pärast esimest või teist jooki võid tunda ennast vabamalt ja olla vähem häbelik, võid olla jutukam ja tunda vähem pinget, võid muutuda julgemaks ja otsida tähelepanu. Pärast mitme joogi tarvitamist võid muutuda tundelisemaks, elevamaks ja isegi veidi
Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga
· Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Levinumad haigused · SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED · MAKSAHAIGUSED · VÄHKTÕBI · VAIMSE TERVISE HÄDAD · SUURENENUD KEHAKAAL · ALKOHOL JA ÕNNETUSED · SOTSIAALSED MÕJUD Alkoholi mõju erinevatele kehaosadele Maks · Maks eemaldab mürgid sh alkoholi organismist. Mida rohkem alkoholi inimene
meelelahutuse ja lõõgastuse kiire võimaldamine loovuse ja eneseväljenduse arendamine prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng Meedia peamised ohud rassistliku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutav lastele sobimatu ja seksuaalne ning vägivaldne sisu vähesed kontaktid pereliikmete ja eakaaslastega terviseriskid (nägemine, kiirgus, halb rüht), unehäired, käitumishäired, isiksushäired, aju arenguhäired, tähtlepanuhäired isikuandmete kuritarvitamineebasündsad/soovimatud kontaktid võõrastega reklaamide sisu ebaeetilisus Meediategevuste läbiviimisel tuleks koolieas lastele tutvustada usaldusväärseid infoallikaid ja ka seda, kuidas neid tuleks kasutada. Samuti tuleks juba lasteaias kasutada palju erinevaid interaktiivseid tegevus ja mänge. Samas võib kasutada ka videoõppevormi, see muudaks
ole mingeid kaebusi ja nad pole tihti isegi teadlikud, et on viirusekandjad. Sarnased B hepatiidi nähtused. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk TBE- viirus on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla. MARUTÕBI Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust
psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng
avaldused kaks peamist rühma. Esiteks sündroomid, mille puhul on juhtivateks ja püsivateks nähtudeks kas kognitiivsete funktsioonide häired , näiteks mälu, intellekt ja omandamisvõime või teadvushäired näteks teadvus- ja tähelepanuhäired. Teiseks on sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis- (hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu- ja emotsioonide (depressioon, mania, ärevus) või isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on vaid üks võimalikest, omal ajal väga edasiviiv käsitlus. Mitmesuguste dementsuste seletuseks on meditsiinilist mudelt pakutud 18. Sajandi kaskpaigast saadik. Suure
Aga lühike tutvus tema ajalooga näitas, et siingi on olnud (ja on ) erimeelsusi. Sedamööda kuidas teaduslikud avastused (ja hüpoteesid) on muutnud ebanormaalsuse seletusi, on muutunud klassifikatsiooni alused ja rühmad. Praegu on haiguslugude pidamise ja statistika aluseks RHK-10 (ICD-10 ehk 10th revision of the International Classification of Disorders), mille on kehtestanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) 1992. a. Psüühika- ja käitumishäired on selle klassifikatsiooni V peatüki sisuks, kõigi selle peatüki häirete kood algab tähega F. Juba järgmisel aastal sai Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik valmis eestikeelse RHK-10, korraldas operatiivselt täienduskursused psühhiaatritele, üld- ja perearstidele ning seega võimaldas Eesti Vabariigis uue diagnostikaviisi 1994. aasta algusest ametlikult kasutusele võtta. ÜLDPÕHIMÕTTED (1) RHK-10 tahab olla pigem kirjeldav kui seletav.
vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina. Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Neil jäävad pärast haiguse põdemist pikaajalised või eluaegsed järelnähud. Kõige sagedasemad tüsistused on psühhoneuroloogilised nähud, uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired, keskendumisraskused. Mõnedel isikutel ja kõige raskematel juhtudel võib haigus süveneda teadvuse kaotuse, kooma ja surmani. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Ravi ja viirusest hoidumine Puukentsefaliidi ravi on sümptomaatiline. Selleks, et mitte haigestuda puukentsefaliiti, peaks ennast vaktsineerima. Täielik immuunsus saadakse kolme süsti järel. Kaks esimest tehakse ühe kuni kolmekuuliste vahedega, kolmas umbes aasta hiljem
regulaarselt käinud AA Soovita muuta elustiili( leida koosolekutel ning kõrvale uusi tuttavaid, liikuda uutes jätnud nn. vanad seltskondades, keskenduda joomakaaslased ning käib perele-tuttavatele). aktiivselt tööl. Allikaloend: Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina: Tallinn Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric-Mental Health Nursing (466-472). Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans. Mosby http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.htm (08.10.09)
lpch.org Suulaelõhe · Kõvasuulaelõhe http://www.pedsent.com/ Striiad ja tortikollis http://www.dgk.de http://www.dermis.net http://hsc.utoledo.edu Küfoskolioos · Küfoos http://www.smccd.net/accounts/hernandezr/rpth450/kyphoscoliosis.pdf Küfoskolioos · Skolioos http://www.smccd.net/accounts/hernandezr/rpth450/kyphoscoliosis.pdf Käitumishäired · Hüperaktiivsus, rahutus, kontsentratsiooni langus (56%) · Arglikkus, ärevus, puudulik silmside kontakt (52%) · Autistlikud käitumisjooned (33%) · (Auto)agressiivsus, tujukus, hammustamine (33%) 716% autistidest esineb Fra X 26%l ei esine käitumishäireid ! Intelligentsus FraX meestel · Sügav (IQ <20): 8% · Raske (IQ 2034): 3847% · Mõõdukas (IQ 3549): 32% · Kerge (IQ 5070): 19% · Piiripealne (IQ 7085): 2% · Normaalne (IQ >85): 1%
seista. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Selliseid alkoholi tarbimisest tingitud tervisehädasid peaks inimestele kuidagi rohkem teadvustama, et nad hakkaksid rohkem oma tervisest hoolima ning vähendaksid alkoholi tarbimist. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga
impulsiivne, koguaeg tahab küsida või öelda midagi, segab jutule vahele, tegevus on ebajärjekindel ja jääb pooleli, ei lõpeta alustatud tegevust. Lapsel võib hüperaktiivsusega samal ajal esineda käitumishäired. Ta võib valetada, hulkuda, olla ärevuses või depressioonis. Võivad esineda unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakust ja agressiivsust. ATH häire põhjused:
Tarvitavad alkoholi või narkootikume Vanematel on isiksusehäired Häirunud oma lapse adekvaatne tajumine 9. Millised sarnased tunnused esinevad väärkoheldud lastel? Traumaatilise stressi reaktsioonid (unehäired, halb isu, üldine ärevus) Paranoidsed reaktsioonid ja usaldamatus Madal enesehinnang Depressioon ja ennasthävitav käitumine Vähene enesekontroll ja käitumishäired Halb õppeedukus Primitiivsete kaitsemehhanismide kasutamine Isiksuse mitmesuse häire 10. Lapse väärkohtlemise ennetamine · Primaarne tegevus, mis on suunatud laste väärkohtlemise ennetamisele ühiskonnas tervikuna. Eesmärgiga mõjutada avalikku arvamust, kujundada õigeid moraalseid tõeks pidamisi ja suurendada elanikkonna teadlikkust lapse vajadustest ja väärkohtlemise riskiteguritest
kas reflukshaigus, kergesti ärrituv soolestik või depressioon. Põhjus, miks gluteeni talumatust ei kahtlustata, on lihtne. Seda mõistetakse tänapäeval halvasti, sümptomid varieeruvad mõjutades erinevaid piirkondi su kehas. Mõned sümptomid on kõhulahtisus, kõhupuhitused, kõhu pundumine ning üldised soolestiku ebamugavused. Muud sümptomid on veel peavalu, suuhaavandid, kaalu tõus või langus, kehv immuunsüsteem, kroonilised nahahaigused ning aneemia. Tüüpilised kaebused on käitumishäired, luude või liigeste valud, väsimus, kahvatus, halb hingeõhk, võimetus kaalus juurde võtta, lihaskrambid, lihaste nõrkus, kipitus ja uimus jalgades, mis on põhjustatud närvide kahjustusest. Teised terviseprobleemid, mida on seostatud gluteenitalumatusega, on epilepsia, kilpnäärme haigused, esimese tüübi diabeet ning reumatoidartriit. Väljapääs Et teada saada, kas sul on gluteemitalumatus, tasub esmalt kasutada elimineerimismeetodit.
Poolestusaeg 1338 aastat Ajab ,,hulluks" Läbib platsentat! Hemoglobiini biosüntees Kesknärvisüsteemi häired Vererõhu tõus Neerutalituse häired Neerukahjustused Luuvalud Nurisünnitused Itaiitai tõbi (luude nõrkus) Sperma kahjustub, viljatus gripilaadsed kaadmiumi ,,värinad" Alaarenenud lapsed Luude pehmenemine Käitumishäired (sh. Hüperaktiivsus) Plii inimese kehas: päritolu Soovitatav Cd nädaladoos on max 2,5 g kehamassi kilogrammi kohta. Pb lubatud kontsentratsioon joogivees on 10 g / L Näide: Org. ühendid: tetraetüülplii oral rat: 1,2 mg/kg LC50 inhalation rat: 850 mg/m3 LD50 intraperitoneal rat: 850 mg/kg LD50
· Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes. [http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel on suurim energia vajadus, paaritusvabal
Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. RLSi ohvritest 1/3 sureb, 1/3 jääb püsiva puudega ning 1/3 taastub rahuldavalt. Lastest, kes arsti poole pöördudes on komatoosses seisundis, sureb kuni 60% . Sageli kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue, mis on enamasti seotud ajukahjustusega, vähem võrkkesta verevalumitega. RLS lapstel, kes on elama jäänud, on suure tõenäosusega hiljem probleemideks õpiraskused ja/või vaimne mahajäävus, käitumishäired. Esineb ka raskemaid tagajärgi: osaline või totaalne pimedaks jäämine, kuulmishäired, alaareng, kahjustatud intellekt, esineda võib probleeme rääkimise, mälu ja tähelepanuga. Eestis ei ole RLS hästi tuntud probleem, mistõttu vastava diagnoosi peale sageli ei mõelda. Tartu Ülikooli lastekliinikus diagnoositi esimene RLS kohe lapse haiglasse saabumisel alles 1999. aastal. Aastatel 1997–2003 käis Eesti haiglatest läbi 26 RLSi last, neli neist suri.
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning
o depressioon, ärevus Kaitsefaktorid Faktorid, mis võimaldavad säilitada, soodustada arengut o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud o lapse, keskkonna tasandil Mõjud kombineeritud, toimivad eri tasanditel Võivad alandada võimaliku riski mõju Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti o 7-14% USA lastest/ noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) o 14-20% lastest arengu -, emotsionaalsed - ja käitumishäired, neist tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) o 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid, noorematel 14-26% (Rutter, 1979) o pervasiivseid AH 116:10000 (Baird, 2006) (4-6:10000, Wright, 1976) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999) o 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a) o vanemad > õpilased > õpetajad Häirete epidemioloogia Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid
Testid ja skaalad = väiksemad erinevused ·standardiseeritud normid, protseduur ·objektiivsemad ·psühhomeetrilised näitajad (reliaablus, valiidsus) ·mõõdetaval kujul (number, vanusetase jne.) Seega: soovitav kasutada integreeritud informatsiooni. - Arenguhäirega on tegemist, kui esineb... ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
kaaslased LAPS Isiksus, võimed Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt)
troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
annaabi.ee 
