Spikker (1)

Närvisüsteemi funktsioonid
􀂆 Väliskeskkonna ärrituste ja
sisekeskkonna bioloogiliste muutuste
signaalide vastuvõtmine;
􀂆 Erutuse edasijuhtimine ja
erutussignaalide töötlemine, mille põhjal
kujunevad teabe tõlgendusprotsessid;
􀂆 Närviimpulsside saatmine organeisse
vastureaktsioonide elluviimiseks.
Seljaaju
􀂆 Juhtefunktsioonerutuse
ülekandumine
teistele
närvikeskustele
􀂆 Reflektoorsete
reaktsioonide
keskus (lihtsad
refleksid, näit.
jalalöök paiksele
ärritajale)
Piklik aju – vereringe ja
hingamise
juhtimiskeskus
􀂆 Väikeaju – lihaste
toonus, liigutuste
koordineeritus, tasakaal
􀂆 Vaheaju ( taalamus ,
hüpotaalamus) –
koorealuse päritoluga
agressioon ,
toitumiskäitumine,
seksuaalne käitumine,
antagonistlik käitumine,lendamine
Retikulaarformatsio
on – aktiveerib NS
teised osad
virgeseisundi
tekitamiseks, une ajal
varjestab
foonisignaalide eest
􀂆 Limbiline süsteem –
meeleolu,
emotsionaalne
käitumine,
tegevusvalmidus
Hüpotaalamus
Kontrollib hüpofüüsi talitlust;
Produtseerib endokriinnäärmete
talitlust stimuleerivaid aineid;
osaleb tagasisides;
Põhjustab rütmilisi muutusi
käitumises;
Hüpofüüsi eessagar
Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab
noorloomade arengut ning toitumiskäitumist;
Prolaktiin - reguleerib piimanäärmete arengut;
Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme
talitlust;
Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab
glükokortikoidide tootmist;
Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv
hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH)
Hüpofüüsi tagasagar
Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone,
soodustab piima eritumist;
Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH)
( Vasopressiin )- tsentraalse osmoregulatsiooni
ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning
tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides;
􀂆 Pineaalnääre
Melatoniin - teke sõltub valgusperioodist, põhjustab
tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises;
Kilpnääre
Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad
põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS
erutatavust;
Tüteokaltsitoniin- osaleb Ca ja P ainevahetuses
􀂆 Kõrvalkilpnäärmed
Parathormoon- reguleerib Ca ja P ainevahetust
􀂆 Pankreas
Insuliin;
Glükagoon;
Neerupealised
Neerupealiste koor
Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K
ainevahetust;
Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut,
põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja
lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne
toime ja samuti põletikke pärssiv toime;
Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist
käitumist;
Neerupealiste säsi
Adrenaliin ;
Noradrenaliin;
Testised
Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed
sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist;
􀂆 Munasarjad
Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed
sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist;
Progesteroon - kollakeha hormoon;
􀂆 Platsenta
Progesteroon;
Östrogeen;
β- endorfiin ;
Psüühilised e. tunnetusprotsessid - protsessid,
mille abil õpib loom tundma ümbritsevat
keskkonda.
􀂆 Aisting - lihtsam tunnetusprotsess , mis
peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid
omadusi
􀂄 Väliskeskkonna aistingud
􀂆 nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine ,
temperatuur, puudutamine, liigutamine,
tasakaal ja valu
􀂄 Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud
Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab
esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest.
􀂄 Nägemistaju
􀂄 Ruumitaju
􀂄 Ajataju
􀂄 Liikumistaju jne.
􀂆 Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise
kasutamise.
􀂆 Motivatsioon - looma püüdlus rahuldada elulisi
vajadusi.
􀂆 Motiiv - psüühiline nähtus, mis on tegevuse või
toimingu subjektipoolne põhjustaja
Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis
aktiveerib meeleelundi.
􀂆 Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline
intensiivsus, mille puhul on ta avastatav.
􀂆 Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem
avastatav erinevus.
􀂆 Sensoorne adaptatsioon- harjumine
stiimuliga.
􀂆 Võtmestiimul- ärritaja, mis vallandab instinkti.
Instinkt - kaasasündinud šabloonne käitumisakt.
􀂆 Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus
järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale
kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa
kogu organism.
􀂄 Mäng
􀂄 Toitumine
􀂄 Soo jätkamine
􀂄 Jäljendamine
􀂄 Karjainstinkt
􀂆 Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse
ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt
sarnanevale ärritajale.
Vajadused- organismi seisundid, mille
puhul organism reageerib teatavatele
ärritajatele, millele ta muidu ei reageeri
(nälg, janu, sugutung jne.)
Temperament - looma psüühika dünaamika,
mis avaldub tema käitumises ja
väljendusliigutuste omapäras.
􀂆 Psüühika dünaamika:
􀂄 Psüühiliste protsesside tugevus;
􀂄 Psüühiliste protsesside toimumise kiirus;
􀂄 Emotsionaalse erutuvuse tase;
􀂆 Iseloom- käitumislaad e. psüühiliste
omaduste individuaalne kombinatsioon
Vabalt peetavad sead
􀂄 Karjast eraldumine
􀂄 Pesa ehitamine
􀂄 Esimesel kahel päeval jääb
põrsaste juurde kogu ajaks või
lahkub lühikeseks ajaks.
􀂄 Imetab ca 45 minutilise
intervalliga
􀂄 Kindel imemiskord
􀂄 Umbes nädalaselt liituvad
ülejäänud karjaga
􀂄 Võõrutamine ema poolt 14-17
Farmis peetavad sead
􀂄 Enne poegimist agressiivsed teiste emiste
suhtes ja on rahutud .
􀂄 Püüavad ehitada võimaluse korral pesa.
􀂄 Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid
võib varieeruda suurtes piirides.
􀂄 Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek
jooksul.
􀂄 Imemise sünkroniseerumine
􀂄 Võõrutatakse 4-5 nädalaselt
Lambad
􀂄 Võimaluse korral eralduvad
karjast.
􀂄 Enne poegimist söömine ja
mäletsemine lakkab.
􀂄 Pärast talle sündi lakub
lammas talle kuivaks ja see
tegevus soodustab ka nende
omavahelise sideme tekkimist.
􀂄 Talled imevad ca 22 korda
päevas, üksikud talled 6-14
Kitsed
􀂄 Kitsed eralduvad enne
poegimist karjast.
􀂄 Kui talled sünnivad, siis
kits lakub nad kuivaks.
􀂄 Kitsed jätavad oma
talled peitu ja liituvad
ise karjaga ning käivad
siis neid mitu korda
Lehmad
􀂄 Üldiselt karja juurest ei lahku
􀂄 Tavaliselt poegivad pealelõunasel
või õhtusel ajal
􀂄 Lootevedelike eraldumisest kuni
vasika sünnini kulub ca 1,5 tundi
􀂄 Lehm lakub vasika kuivaks
􀂄 Võimaluse korral sööb ära
päramised
􀂄 Vasikad imevad 5-7 korda päevas
􀂄 Võõrutamine
􀂄 Lehmvasikad ca 8 kuud
􀂄 Pullvasikad ca 11 kuud
􀂄 Tootmistingimused
Hobused
􀂄 Ainult esmapoegijad lahkuvad
poegimise ajaks karja juurest.
􀂄 Poegivad sagedamini öösel.
􀂄 Peale poegimist lakub mära
varssa.
􀂄 Varsal kulub ema äratundmiseks
umbes nädal.
􀂄 Esimesel elunädalal imevad
varsad neli korda tunnis. Viiendal
elunädalal ainult korra tunnis.
􀂄 Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid
võib ka hiljem kui mära ei ole
Kassid
􀂄 Eelistavad poegimiseks
varjulist kohta.
􀂄 Poegimise ajal lakub küll pojad
kuivaks, kuid suuremat
tähelepanu pööravad poegadele
alles siis kui kõik on sündinud.
􀂄 Kui pojad sündinud, siis sööb
päramised ära.
􀂄 Poegadel on imemiskord
􀂄 Kuu vanustele poegadele
hakkab ema tooma lisasööta.
Koerad
􀂄 Tiinuse lõpul liiguvad vähe.
􀂄 Poegimise ajal lakub küll
kutsikad kuivaks, kuid rohkem
hakkab neile tähelepanu
pöörama alles siis kui
poegimine lõppenud.
􀂄 Poegimise lõpul sööb
päramised ära.
􀂄 Kutsikatel pole kindlat
imemiskorda.
􀂄 Kutsikate lakkumisel kolm
funktsiooni
􀂄 Soodustab söömist
􀂄 Puhastamine
􀂄 Kutsika pessa tagasi meelitamine
􀂄 Võõrutamine ca kahe kuuselt
Tundlikud perioodid- perioodid looma elus kui
tal on vähe või üldse mitte kogemusi ning see
avaldab mõju looma edaspidisele käitumisele.