Laeva elektriseadmed lisaküsimused (0)

Füüsikalised suurused ja mõisted

Mahu, massi, töö, liikumise ja energiaga seotud suurused ja mõisted.

B. Õppeainesse puutuvad fundamentaalsed loodusseadused ja nende rakendused õppeaines

Õppeaines käsitletud olulised mõisted ja rakendused

D. Õppeaines käsitletud olulised võrrandid

JUHTNÖÖRID LAEVA PÜSTUVUSE KORRALDAMISEKS

Sissejuhatus

• Laeva vee- ja ilmastikukindluse tagamine
  
• Korrigeeritud KG kontroll lastimise, ballastimise ja punkerdamise käigus
  
• Suurte masside põiknihke vältimine
  
• Suurte vabapindade tekke vältimine
  
• Valmisolek abinõude rakendamiseks, mis on suunatud püstuvust kahjustavate mõjude leevendamisele
  
• Püstuvust puudutavate märkmete tegemine
  

I Määrangud, dokumentatsioon ja sissekanded

Dokumentatsioon

Märkmed ja sissekanded

• Reisi number, sadam, kuupäev ja kellaaeg
  
• Lasti paigutus ja tankide olukord
  
• Käesolevad püstuvusparameetrid
  
• Süviseuuringute(draught survey ) tulemused – kui tehtud
  
• Püstuvuse mõõtmise tulemused – kui tehtud
  
• Püstuvuse hinnang eelseisvaks reisiks ja seejuures rakendatavad püstuvuse piirid
  

II Püstuvuse kontroll lastimise ja lossimise käigus

Püstuvusriskid laadimise-lossimise käigus

Kontrolli meetmed

• Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega
  
• Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist
  
• Erinõuandeid selliste lastide laadimiseks-lossimiseks nagu raskelastid või vedellastid.
  

III Püstuvuse hinnang enne mereleminekut

Püstuvuspiiride määramine väljasõiduks

• Lastimise ja püstuvuse käsiraamatu olulist informatsiooni, s.t. maksimaalse KGc või minimaalse GMc piirkõveraid või –tabeleid
  
• Teatud kaupade või lastimisviiside suhtes rakendatavaid lisakriteeriume (vaata ISC 4. ja 5. jagu)
  

• Tekilasti vettimine
  
• Jäätumine
  
• Kalakoguste pardaletõstmine
  
• Varude vähenemine/ümberjaotus
  
• Ballastvee vahetus
  

Püstuvuse hindamise meetodid

• Võrreldes kavasolevat lastiplaani või tegelikku lastiseisundit sarnase lastiseisundiga, mille püstuvusparameetrid on juba tuntud
  
• Olemasoleva lastipaigutuse ja tankide seisundi põhjal tehtud masside ja momentide arvutuse teel
  
• Töökäigulise kreenikatse abil või loomuliku õõtsumisperioodi järgi mõõdetud püstuvust kasutades (vaata lisa 1 või 2)
  

Erikaalutlused

IV Püstuvuse kontroll merel

Ballastivahetus merel

Tekilasti vettimine ja jäätumine

V Meetmed kõva ilma eel ja ajal

Lasti ja varustuse stoovimine ja kinnitamine

Meresõit kõva ilmaga

Kontrolli meetmed

• Laeva vee ja –ilmastikukindel terviklikkus
  
• Lasti ja varustuse nõuetekohase stoovimise ja kinnitamise ülevaatus
  
• Laeva juhtimine kõva ilma tingimustes
  

VI Püstuvuse kontroll väikestel kalalaevadel

Töötamine halbades ilmastiku- ja meretingimustes

VII Vigastatud laeva püstuvuse kontroll

Vigastuste mõju püstuvusele

• Õlitankeritele MARPOL-is, lisa I, reegel 25 ja reegel 13F ( raking damage)
  
• Kemikaalitankeritele IBC koodeksis , jagu 2.5 ja BCH koodeksis, jagu 2.2
  
• Gaasitankeritele IGC koodeksis, jagu 2.5 ja GC koodeksis, jagu 2.3
  
• Reisilaevadele SOLAS -is, jagu II-1, reegel 8
  
• Üle 80 meetri pikkustele kaubalaevadele püstuvusnõuded tõenäoliste vigastuste korral SOLAS-is, jagu II-1, osa B-1
  
• Avamere varustuslaevadele IMO resolutsioonis A.469(XII) “Juhtnöörid avamere varustuslaevade projekteerimiseks ja ehituseks – Guidelines for the Design and Construction of Offshore Supply Vessels).
  

Vigastuste hinnang ja vastuabinõude rakendamine

• Vigastuse koht ja ulatus;
  
• Üleujutuse arvatav määr;
  
• Üleujutatavate ruumide suurus ja täituvus;
  
• Üleujutuse võimalik ebasümmeetria ja sellest tulenev kreen;
  
• Naaberruumide haavatavus vaheseinte murdumise või lekkide tagajärjel.
  

• Laeva soovimatule kreenile võib vastata tahtliku vastuujutusega, pidades meeles vedeliku vabapindadest ja vabaparda vähenemisest tulenevat lisariski
  
• Kõrvalruumide vaheseinte murdumist võib vältida nende toestamisega prusside või muude sobivate vahendite abil. Väikesed augud ja praod võib puukiilude või –toppade abil kinni teha.
  
• Kui õnnetus on juhtunud kai külge kinnitunud või selle lähedal oleval laeval, võib hea kinnitus vältida laeva kaadumise. Seejuures võib puksiiride abi kasulikuks osutuda.
  
• Kahe laeva vahelise vöör-parras kokkupõrke puhul võib olla kasulik kinnitada ühe laeva vöör teise laeva vigastatud parda külge, et kaadumist vältida. See võimalus ei ole siiski teostatav, kui laevade liikumine lainetuses võib vigastused suuremaks teha või kui reisijate pardalolek või kauba iseärasused muudavad riski olemasolevast suuremaks.
  
• Laevapumpade ja/või teiste laevade poolt pakutavate pumpade kasutamine võib aidata üleujutusega toime tulla, vähemalt niipalju, et võita aega teiste kasulike meetmete rakendamiseks.
  
• Laeva sihilik madalikule- või kaldasseajamine võib ta kaadumisest päästa, kuigi seejuures on laeva pikitugevuse vähenemise ja/või tema struktuurse terviklikkuse rikkumise tõsiste tagajärgedega oht.
  
• Vigastus võib olla kahjustanud laeva pikitugevust tema konstruktsiooni nõrgendamise teel. Lisaks võivad endised lõikejõud ja paindemomendid sisenenud vee mõjul kasvanud olla. Neid asjaolusid tuleb püstuvuse kindlustamiseks ettevõetud tegevuse juures meeles pidada ja arvestada. Kuna praegu ei ole lihtsat ja arusaadavat vigastustest tingitud tugevusprobleemide hindamise juhendit saadaval, on sellelaadsete otsuste tegemine jäetud kapteni pädevusse, kui just vigastusega toimetuleku plaanides ei ole vastavaid erijuhendeid antud.
  

VIII Püstuvuse kontroll eriolukordades

Püstuvuse kontroll peale suuremat lastinihet

• Võtta olemasolev staatilise püstuvuse diagramm viimase sissekande järgi
  
• Märkida kõverale peale lastinihet tekkinud kreeni nurk ja tõmmata läbi saadud punkti horisontaaljoon (joonis 1)
  
• Jääkpüstuvus on viirutatud ala pind, mis on piiratud staatilise püstuvuse kõvera, tõmmatud horisontaaljoone ja üleujutusnurgaga. Nüüd peab jääkpüstuvust võrdlema tavaliste minimaalsete püstuvus- ja ilmastikukriteerimi nõuetega ulatuse, pindalade ja suurima õla suhtes.
  

• Kursi ja/või kiiruse muutmine edasise rullamise vähendamiseks võib olla kasulik kiirreageeringuna.
  
• Nihkunud lasti uude asendisse kinnitamine enne ballastiga vastuujutust või kütuse ümberpumpamist võib soovitav olla.
  
• Kuna nihkunud puistlasti kinnitamine on ebapraktiline, siis peavad igasugused meetmed laeva õgvendamiseks piirduma kreeni mõõduka vähendamisega, et vältida uut lastinihet vastaspardasse võimaliku suurema kreeniga.
  

Tuletõrje

Dokkimine

IX Mitmesugust

• Lasti- ja tankioperatsioonide dokumentatsiooni korrashoiuks, püstuvuse-, süvise-, trimmi- ja surveparameetrite arvutusteks ning süvisenäitude hindamiseks (laevasisene süviseuuring) mõeldud heakskiidetud arvutiprogrammi ja – tarkvara ;
  
• Püstuvuse kiire ja usaldusväärse mõõtmise süsteemi;
  
• Telemeetrilist süvisenäitude lugemise heakskiidetud süsteemi;
  
• Telemeetrilist tankide sondeerimise heakskiidetud süsteemi
  

• Pikitugevus lubatud paindemomentide ja lõikejõudude või väändemomentide näol
  
• Konteinerikihtide masside vertikaalne järjestus tekil (vaata Laeva lastikinnituse käsiraamat)
  
• Tekilasti piirangud seoses vaatevälja nõuetega
  
• Laeva sobiv trimm kõva ilmaga juhitavuse seisukohalt
  
• Laadliini nõuded
  

X Väljaõppenõuded

Üldine haridus ja väljaõpe

Eriväljaõpe laevadel

Lisa 1 – Lihtsustatud süviseuuring

Tähis määrang ühik Tähis määrang ühik

• Kõrvalda laeva kreen, niipalju kui võimalik, kasutades selleks kreenivastast automaatsüsteemi või mõnesid teisi ballasttanke.
  
• Võta võimalikult täpselt vööri- ja ahtrisüvised. Tulemuseks saad TKFR ja TKAR.
  
• Mõõda hüdromeetri abil sadamavee tihedus, kasutades selleks umbes poole laeva süvise sügavuselt võetud veeproovi. Tulemuseks saad .
  
• Määra ligikaudselt läbipaine poolel laevapikkusel, kasutades valemit:
  

• Perpendikulaarisüviste saamiseks rakenda süvisenäitude parandusi:
  

• Arvuta süviste keskmine ja trimm, kasutades valemeid:
  

• Arvuta suhteline süvis, kasutades valemit:
  

• Leia hüdrostaatilistest tabelitest DISV m3 suhtelise süvise TKC järgi.
  
• Arvuta massveeväljasurve, kasutades valemit:
  

Lisa 2 – Püstuvuse mõõtmine kreenikatse abil töö käigus

• Valmista laev ette vabaks kreeniminekuks.
  
• Kõrvalda segavad momendid.
  
• Mõõda esimene kreeninurk 1.
  
• Käivita määratud kreeniv moment m*e.
  
• Mõõda teine kreeninurk 2.
  
• Kõrvalda määratud kreeniv moment ja mõõda kolmas kreeninurk 3 (järelkontroll).
  
• Vii läbi lihtsustatud süviseuuring (vaata lisa 1).
  
• Arvuta metatsentriline kõrgus GMc, kasutades valemit:
  

• Leia KGc, kasutades valemit: KGc = KM – GMc m
  

Laeva ettevalmistus vabaks kreeniminekuks

• Kalda poolt puhuv tuul: lõdvenda kõiki otsi, kuni vahe vendritega on umbes pool meetrit. Klüüsidest järsult langevad otsad peavad lekid olema.
  
• Kalda suunas puhuv tuul: lõdvenda kõiki otsi, kuni lekk on umbes 10% nende vabast pikkusest. Järsud otsad peavad vähe lõdvemad olema.Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks.
  
• Kaiga paralleelselt puhuv tuul: jäta üks või kaks pikka otsa pingule ja lõdvenda ülejäänuid kümneprotsendise lekini. Edasine kontakt vendritega ei ole kreenikatsele enam takistuseks.
  
• Lülita automaatkinnitusvintsid välja ja pane pidurid peale. Tõsta maabumistrepp kaist parajalt lahti, kui selle alumine ots just vabalt veereda ei saa.
  

Segavate momentide kõrvaldamine

• Katkesta kõik laadimis-lossimise ja lasti ümberpaigutuse operatsioonid laevas.
  
• Peata kogu lastiseadme (poomid, kraanad , luugid, rambid ) ja muude seadmete liikumine ning tankioperatsioonid tekil ja masinas.
  
• Lülita kreenivastane automaatsüsteem välja , kui selline olemas on.
  
• Peata igasugune kinnitusotste pingutamine (automaatkinnitusvintsid lahti).
  
• Piira inimeste liikumisvabadust pardal (ainult alla 100 meetri pikkustel laevadel).
  
• Kontrolli tuuletingimusi: üle 6 Bft tuule korral on mitu minutit kestvate iilide tekke risk, mis võib kreenikatse ära rikkuda.
  
• Kontrolli hoovust vees ja selle mõju kreenile (jälgi krenomeetrit).
  
• Jälgi lainetust sadamas ja otsusta, kas laeva liikumine on küllalt regulaarne kreeni keskmiste väärtuste kasutamiseks.
  
• Veendu,et katse käiku ei segaks mõni lähedalt mööduv laev.
  
• Kontrolli sügavust kiilu all, et vältida põhjapuudet.
  

• Üks või kaks tuntud massiga lastiühikut nihutatakse põiki laeva või laaditakse/lossitakse ühele pardale /pardalt. Eelistatavalt kasutatakse standartseid konteinereid. Massi määramiseks lastakse konteiner üle kaalusilla. Konteinerite laadimissildade kaalukontrolli täpsus ei ole üldjuhul küllaldane. Põiknihke õla määramiseks tuleb kasutada mõõdulinti.
  
• Tuntud tihedusega vedeliku võib külgtankide vahel ümber pumbata. Ballasttankid – kuigi eelistatud valik suurtel laevadel (DISM25000 t) – ei ole harilikult selleks eesmärgiks sobivad madala ümberpumpamise kiiruse ja täituvusastme ebatäpse kontrolli tõttu. Juba on kaubalaevadel ja ro-ro praamidel kasutusel kiire vedeliku ülekandevõimaluse ning täpse katsemomentide määramimisvõimalusega püstuvuse testimise tankid, mis Administratsiooni poolt heaks kiidetud.
  
• Raskele kraananoolele või raskekaalupoomile võib anda määratud põiknihke. Eelistatud meetodiks on keerata tühi kraananool või losspoom äärmisse põikasendisse ettemääratud kaldenurga all. Peale esimese kreeninäidu võtmist keeratakse nool või poom sama kaldenurga all vastaspardasse. Selle protseduuriga tekitatud katsemoment peab olema sobivalt dokumenteeritud laeva lastimise ja püstuvuse käsiraamatus.
  

• Lainetus, jää või muud asjaolud, mis teevad laeva veeväljasurve mõistliku täpsusega määramise võimatuks,
  
• Vähemalt ühekraadise kreenikatse nurga saavutamiseks vajaliku määratud katsemomendi tekitamise vahendite puudumine,
  
• Lainetus või muud asjaolud, mis takistavad kreeninurkade täpset mõõtmist,
  
• Segavate momentide vältimise võimetus (vaata paragrahv 5); see võib ilmneda kreeni järelkontrolli (3) protseduuri käigus.
  

• Lastimata laeva,s.o. tühja kere, rullumisteguri väärtus on suurem kui lastitud laeva oma;
  
• Suurte kütuse- ja ballastikogustega – mõlemad asuvad tavaliselt topeltpõhjas, s.t. rullumisteljest kaugel – laeva rullumistegur on suurem kui samasuguse tühja topeltpõhjaga laeva oma.
  

• Ei ole avameretestiks vajalikke tegureid;
  
• Mõõdetud rullumisperioodid võivad olla mitte laeva vabade, vaid lainetusest tingitud sundvõngete tulemused;
  
• Sageli on võnked kas korrapäratud või siis korrapärased liiga lühikese ajavahemiku vältel, et täpseid mõõtmisi võimaldada;
  
• On vajalik eriline registreeriv aparatuur .
  

• Kauba laadimine/lossimine või nihutamine ,
  
• Raskete lastiseadmete langetamine/tõstmine tööasendist meresõiduasendisse,
  
• Luugikatete kailt laevatoimetamine,
  
• Rampide ülestõstmine või vöörivisiiri allalaskmine,
  
• Tankide täitmine või tühjendamine/tarbimine, kaasa arvatud vabapindade mõjude muutused,
  
• Tekilasti massi kasv vettimise tagajärjel,
  
• Ülamassi kasv jäätumise tagajärjel.