Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Laeva elektriseadmed lisaküsimused (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pardakõrgus ?
  • Mis on keskmine süvis ?
  • Mis on vabaparras ?
  • Kes määrab vabaparda kõrguse ?
  • Kus asub tekijoon ?
  • Mitu süviseskaalat on laeval ?
  • Missugune on lastimärgijoonte paksus ?
  • Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar ?
  • Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis ?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju ?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju ?
  • Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil ?
  • Mis on FWA ja kuidas seda arvutada ?
  • Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt ?
  • Kui pool süvist ?
  • Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate ?
  • Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust ?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel ?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel ?
  • Mis on virtuaalne raskuskese ?
  • Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage) ?
  • Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage) ?
  • Mis on metatsenter ?
  • Millest sõltub BM suurus ?
  • Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment ?
  • Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks ?
  • Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul ?
  • Mis on taastav õlg ?
  • Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil ?
  • Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest ?
  • Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks ?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability) ?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM ?
  • Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind ?
  • Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º ?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º ?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum ?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk ?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus ?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus ?
  • Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt ?
  • Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes ?
  • Kumb mõjutab BML suurust rohkem ­ laeva pikkus või laius ?
  • Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust ?
  • Millest sõltub trimmiv moment ?
  • Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC) ?
  • Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate ?
  • Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist ?
  • Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta ?
  • Kui F on laeva keskel ?
  • Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik ?
  • Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor) ?
  • Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada ?
  • Mis on vigastamata laev ?
  • Milleks on laeval veekindlad vaheseinad ?
  • Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse ?
  • Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi ?
  • Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral ?
  • Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral ?
  • Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid ?
  • Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud ?
  • Millises suunas toimivad lõikejõud ?
  • Missugustes ühikutes väljendub paindemoment ?
  • Millises suunas toimivad paindemomendid ?
  • Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad ­ lühemale või pikemale ?
  • Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel ?
  • Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat ?
  • Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat ?
 
Säutsu twitteris
Võimalikud lisaküsimused eksamil
  • Mis on pardakõrgus ?
  • Mis on keskmine süvis?
  • Mis on vabaparras?
  • Kes määrab vabaparda kõrguse?
  • Kus asub tekijoon?
  • Mitu süviseskaalat on laeval?
  • Missugune on lastimärgijoonte paksus?
  • Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?
  • Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?
  • Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem?
  • Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega?
  • Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?
  • Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?
  • Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt?
  • Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist?
  • Kas laeva süvise muutumisega XB muutub?
  • Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?
  • Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?
  • Mis on virtuaalne raskuskese?
  • Mis on dedveit ?
  • Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)?
  • Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)?
  • Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?
  • Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?
  • Mis on metatsenter ?
  • Mis on GM?
  • Millest sõltub BM suurus?
  • Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment ?
  • Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?
  • Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?
  • Mis on taastav õlg?
  • Püstuvuse põhivalem
  • Püstuvuse metatsentriline valem
  • Mis on KN?
  • Mis on MS?
  • Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?
  • Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest?
  • Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse?
  • Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis?
  • Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest ?
  • Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?
  • Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM?
  • Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
  • Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk?
  • Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse lainetuse toimet?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus?
  • Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest?
  • Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt?
  • Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes?
  • Kumb mõjutab BML suurust rohkem – laeva pikkus või laius?
  • Mis on trimm ?
  • Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt?
  • Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust?
  • Millest sõltub trimmiv moment?
  • Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)?
  • Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate?
  • Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist?
  • Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta?
  • Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel?
  • Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest?
  • Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool?
  • Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda?
  • Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik?
  • Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)?
  • Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada?
  • Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub?
  • Mis on vigastamata laev?
  • Milleks on laeval veekindlad vaheseinad?
  • Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse?
  • Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi?
  • Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub?
  • Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral?
  • Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral?
  • Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid?
  • Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud?
  • Millises suunas toimivad lõikejõud?
  • Missugustes ühikutes väljendub paindemoment ?
  • Millises suunas toimivad paindemomendid?
  • Kas lõikejõudude ja paindemomentide suurus muutub laevaruumi uputuse korral?
  • Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad – lühemale või pikemale?
  • Kuidas on lõikejõudude ja paindemomentide minimaalsed ja maksimaalsed väärtused omavahel seotud?
  • Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel?
  • Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat?
  • Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat?
    Õppeaine raudvara
  • Füüsikalised suurused ja mõisted


    Mahu, massi, töö, liikumise ja energiaga seotud suurused ja mõisted.

    Valdav enamik laevateooria ülesandeid lahendatakse momentide abil!

    B. Õppeainesse puutuvad fundamentaalsed loodusseadused ja nende rakendused õppeaines


    Ülemaailmne gravitatsiooniseadus , Archimedese seadus, massi ja energia jäävuse seadus, mõju ja vastumõju võrdsuse seadus – rakendatakse laeva ujuvuse, püstuvuse ja üldtugevuse käsitlusel.
  • Õppeaines käsitletud olulised mõisted ja rakendused


    Algpüstuvus – intial stability – laeva staatiline püstuvus väikestel kreeninurkadel; määraks on GM.
    Archimedese seaduse järeldus – law of Archimedes – vees ujuv keha surub oma kaaluga võrdse hulga vett välja.
    Dedveidi moment – deadweight moment MDW dedveidi komponentide kogumoment baasjoone suhtes.
    Dedveit – deadweight DW – laeva kandevõime; lasti, punkri, varustuse jne. kogukaal .
    Dünaamiline püstuvus – dynamical stability – laeva vastupanuvõime dünaamiliselt toimivale kreenivale momendile; laeva teatud kreeninurgani kallutamiseks tehtud töö hulk.
    Inerts – inertia – keha vastupanu liikumisseisundi muutustele.
    Inertsimoment (teine) – moment of inertia (the second) Ix,y,z – massi ja kauguse ruudu korrutis või pinna ja tema raskuskeskme teljekauguse ruudu korrutis.
    Isokrooniline õõtsumine – isochronic rolling – laeva õõtsumine täpselt ühesuguste perioodidega.
    Jäik (ülipüstuv) laev – stiff ship – suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava õla ja -momendiga) laev.
    Kaadumisnurk – angle of vanishing stability k– kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability).
    KG laeva raskuskeskme kõrgus kiilust.
    KN tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat.
    Kihiparandus – layer correction DISm – trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on “all”ja negatiivne, kui see on “ülal”.
    Korrigeeritud (vedel) KG või GM – fluid KG or GM – laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist.
    Kreenikatse – inclining test – laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi
    Laevaperiood – period of a ship – aeg, mis kulub laeva õõtsumiseks ühest pardast teise ja tagasi.
    Laineperiood – period of waves – kahe järjestikuse laineharja vaatlejast möödumise vahele jääv ajavahemik .
    Mageveeparandus – fresh water allowance FWA – süvise kasv või kahanemine laeva soolasest veest magedasse või magedast soolasesse üleminekul.
    Mahukese – centre of buoyancy B – laeva veealuse osa geomeetriline keskpunkt
    Metatsenter – metacentre M – mahukeskme liikumistrajektoori kõverusraadiuste lõikumispunkt; punkt, kus läbi mahukeskme tõmmatud vertikaalsirge lõikub diametraaltasandiga; punkt püsib kohal kuni umbes 15-kraadise kreeninurgani.
    Metatsentri kõrgus – height of the metacentre KM – metatsentri kõrgus kiilust.
    Metatsentriline kõrgus – metacentric height GM – põikmetatsentri ja raskuskeskme vahe.
    MS – taastava õla parandus suurtel kreeninurkadel – näitab algmetatsentri väljanihke suurust diametraaltasandist
    Pehme (alapüstuv) laev – tender ship - minimaalse metatsentrilise kõrgusega laev.
    Pikimetatsentriline kõrgus – longitudinal metacentric height GML – pikimetatsentri ja raskuskeskme vahe.
    Püstuvusulatus – range of stability – kreeninurkade vahemik, mil laev säilitab positiivse püstuvuse.
    Raskuskese – centre of gravity G – laeva kaalujõudude rakenduspunkt; punkt, mille suhtes laev tasakaalustub.
    Resonants – synchronism – olukord, kus laeva- ja laineperioodid on võrdsed.
    Rippenurk – angle of loll – kreeninurk, mille juures negatiivse algpüstuvusega laev muutub püstuvaks.
    Staatilise püstuvuse moment (taastav moment) MT – moment of statical stability (righting moment) – moment, mis püüab laeva kreeniasendist püsti ajada.
    Süvis – draught ( draft ) T – laeva kiilupõhja vertikaalkaugus veepinnast; mõõdetakse vööris, ahtris, vahel ka miidlil.
    Süvis, keskmine – mean draft TM – vööri-, ahtri- ja miidlisüviste keskmine.
    Taastav (püstiv) õlg – righting lever (arm) GZ – laeva raskuskeskme ristkaugus mahukeset läbivast vertikaalsirgest.
    Tasakaal – equilibrium – laeva tasakaaluseisund vaikses vees.
    Tonnaažid – tonnages – teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi.
    Trimm ( diferent ) – trim t – laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe.
    Täisveeväljasurve – loaded displacement F – suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve.
    Tühiveeväljasurve – light displacement L laevakere , masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal.
    Ujuvuskese – centre of flotation F – tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb.
    Ujuvusvarureserve buoyancy – laevakere maht ujuvuspinna ja vabapardateki vahel.
    Vabaparras – freeboard f – tekijoone kaugus veepinnast.
    Ühe cm süvisemuutuse kaal – tons per centimetre immersion TPC – lasti kaal, mis on vajalik laeva vettevajutamiseks ühe sentimeetri võrra.
    Ühe cm trimmimuutuse moment – moment to change trim by one cm MTC – ühesentimeetriseks trimmimuutuseks vajaliku momendi väärtus.

    D. Õppeaines käsitletud olulised võrrandid


    Püstuvuse põhivalem , kus IWP on ujuvuspinna teine inertsimoment
    Kastikujulise kere
    Laevakujulise kere
    Keskmise kaubalaeva
    Mahukeskme aplikaat
    Mahukeskme abstsiss
    , kus on jooksev kaarepind
    või , kus on kaarepindade momentide summa
    ahtriperpendikulaari suhtes
    Metatsentri kõrgus
    Raskuskeskme aplikaat
    , kus on laeva ja lastikomponentide raskuskesete
    momentide summa kiilutasandi suhtes
    Raskuskeskme abstsiss
    , kus on laeva ja lastikomponentide raskuskesete
    momentide summa ahtriperpendikulaari suhtes
    Metatsentriline kõrgus
    ; kreenikatse tulemusena
    veest väljatõusnud miidlisüvise märkide järgi
    Taastav (püstiv) õlg väikestel kreeninurkadel
    Taastav (püstiv) õlg suurtel kreeninurkadel
    või
    Pikimetatsentriline kõrgus
    , kus ja
    1 cm trimmimuutuse moment
    Trimm
    Raskuskeskme põknihe
    , kus on nihkunud või ümberpaigutatud lasti kaal ja on selle lasti raskuskeskme nihe põiki laeva
    Tasakaalustatud kreeninurk
    KG tõus vabapindade arvel (vabapinnaparandus)
    , kus on vabapinna inertsimoment
    Vigastatud laevaruumi üleujutus – süvise suurenemine , kus on vigastatud ruumi pikkus, selle laius, on endine süvis ja
    on vigastamata veeliinipind.Võib väljendada ka järgmiselt: , kus
    on vigastatud veeliinipind.Uus mahukeskme abstsiss , kus on uputatud ruumi mahukeskme kaugus ahtriperpendikulaarist ja
    selle ruumi veealuse osa maht
    Kihiparandus - , kus
    on miidli kaugus ahtriperpendikulaarist
    GM vähenemine dokkimisel – uus tasakiilus laeva puhul ja uus
    = trimmiga laeva puhul
    Kaptenivalem , kus
    on laevaperiood.

    JUHTNÖÖRID LAEVA PÜSTUVUSE KORRALDAMISEKS


    Guidelines on the Management of Ship’s Stability (SLF 43/9 15.05.2000)

    Sissejuhatus


    Juhtnöörid on välja töötatud ebaõigest laeva püstuvuse käsitlusest tingitud õnnetuste ja kahjumite vähendamiseks ja suunatud mereadministratsioonidele, laevakompaniidele ning laevajuhtidele.
    On üldtunnustatud, et laeva konstruktiivsed püstuvusnäitajad peavad vastama IMO sellekohaste konventsioonide nõuetele ja vigastamata laeva püstuvuse koodeksi (res.749) seisukohtadele. Sellegipoolest on vaja laevajuhtide erilist hoolt ja tähelepanu püstuvuse jälgimiseks lastioperatsioonide käigus, ülesõitudel ja hädaolukordades.
    Laeva püstuvus on laeva ohutuse ja keskkonnakaitse seisukohalt elulise tähtsusega, niisiis peab püstuvuse jälgimist ning korraldamist lugema laeva ekspluatatsiooni võtmeelemendiks.
    Erinevate laevatüüpide püstuvuse käsitlus ei saa olla täpselt ühesugune, järelikult peavad laevakompaniid andma laevadele erijuhendid sõltuvalt laevade ja nende ekspluatatsiooni iseärasustest. Sellised juhendid peaksid puudutama järgmisi kõigile laevadele omaseid aspekte :
    • Laeva vee- ja ilmastikukindluse tagamine
    • Korrigeeritud KG kontroll lastimise, ballastimise ja punkerdamise käigus
    • Suurte masside põiknihke vältimine
    • Suurte vabapindade tekke vältimine
    • Valmisolek abinõude rakendamiseks, mis on suunatud püstuvust kahjustavate mõjude leevendamisele
    • Püstuvust puudutavate märkmete tegemine

    Püstuvuse korraldamise juhtnöörid on rohkem mõeldud tähelepanu juhtimiseks püstuvuse põhiprobleemidele laeva ekspluatatsiooni käigus kui konkreetne käsiraamat. Juhendi lisades on mõnd teemat siiski väga konkreetselt käsitletud.
    Juhtnööre võib kasutada laevakompanii ohutuskorralduse süsteemi (SMS) arendamisel viiteallikana.

    I Määrangud, dokumentatsioon ja sissekanded


    Määrangud
  • Püstuvusparameetrid on vähemalt KGc ja laeva süvis käesolevas laeva seisundis. GMc ja taastavate õlgade väärtusi loetakse täiendavateks argumentideks laeva püstuvuse hindamisel.
  • Surveseisundi parameetrid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Laeva elektriseadmed lisaküsimused #1 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #2 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #3 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #4 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #5 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #6 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #7 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #8 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #9 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #10 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #11 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #12 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #13 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #14 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #15 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #16 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #17 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #18 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #19 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #20 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #21 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #22 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #23 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #24 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #25 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #26 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #27 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #28 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaanis n Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1.Mis on pardakõrgus ?2.Mis on keskmine süvis?3.Mis on vabaparras?4.Kes määrab vabaparda kõrguse?5.Kus asub tekijoon?6.Mitu süviseskaalat on laeval?7.Missugune on lastimärgijoonte paksus?8.Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?9.Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?10.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?11.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?12.Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem?13.Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega?14.Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?15.Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?16.Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt?17.Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist?18.Kas laeva süvise muutumisega XB muutub?19.Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?20.Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?21.Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?22.Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?23.Mis on virtuaalne raskuskese?24.Mis on dedveit?25.Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)?26.Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)?27.Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?28.Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?29.Mis on metatsenter?30.Mis on GM?31.Millest sõltub BM suurus?32.Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment?33.Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?34.Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?35.Mis on taastav õlg?36.Püstuvuse põhivalem37.Püstuvuse metatsentriline valem38.Mis on KN?39.Mis on MS?40.Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?41.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest?42.Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse?43.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis?44.Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest?45.Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?46.Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest?47.Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)?
    püstuvus , süvis , tank , moment , operatsioonide , trimmi , pind , vigastus , üleujutus , kompanii , käsiraamat , ujuv , paigutus , veeväljasurve , varustus , sadam , raskuskese , centre , arvutus , asend , parameetrid , kere

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Laeva elektriseadmed arvestus
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    34
    docx
    Laevade ehitus eksam
    70
    doc
    Exami küsimused ja vastused laevaehituses
    75
    doc
    Eksamipiletite küsimused ja vastused
    15
    doc
    Diisel
    73
    doc
    Konteinerveod
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun