Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laeva elektriseadmed lisaküsimused (0)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pardakõrgus ?
  • Mis on keskmine süvis?
  • Mis on vabaparras?
  • Kes määrab vabaparda kõrguse?
  • Kus asub tekijoon?
  • Mitu süviseskaalat on laeval?
  • Missugune on lastimärgijoonte paksus?
  • Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?
  • Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?
  • Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?
  • Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?
  • Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?
  • Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt?
  • Kui pool süvist?
  • Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?
  • Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?
  • Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?
  • Mis on virtuaalne raskuskese?
  • Mis on laeva kogumahutavus gross tonnage?
  • Mis on laeva puhasmahutavus net tonnage?
  • Mis on metatsenter?
  • Millest sõltub BM suurus?
  • Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment?
  • Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?
  • Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?
  • Mis on taastav õlg?
  • Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?
  • Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest?
  • Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk angle of vanishing stability?
  • Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM?
  • Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
  • Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0 kuni 30?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0 kuni 40?
  • Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30 kuni 40?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum?
  • Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus?
  • Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus?
  • Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res749 kohaselt?
  • Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes?
  • Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius?
  • Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust?
  • Millest sõltub trimmiv moment?
  • Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti MTC?
  • Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate?
  • Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist?
  • Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta?
  • Kui F on laeva keskel?
  • Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik?
  • Mis on laevaruumi täituvustegur permeability factor?
  • Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada?
  • Mis on vigastamata laev?
  • Milleks on laeval veekindlad vaheseinad?
  • Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse?
  • Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi?
  • Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral?
  • Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral?
  • Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid?
  • Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud?
  • Millises suunas toimivad lõikejõud?
  • Missugustes ühikutes väljendub paindemoment?
  • Millises suunas toimivad paindemomendid?
  • Kummale laevale on paindemomendid ohtlikumad lühemale või pikemale?
  • Millised on põhilised alusdokumendid laeva püstuvuse käsitlusel?
  • Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat?
  • Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat?
Vasakule Paremale
Laeva elektriseadmed lisaküsimused #1 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #2 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #3 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #4 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #5 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #6 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #7 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #8 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #9 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #10 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #11 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #12 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #13 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #14 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #15 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #16 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #17 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #18 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #19 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #20 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #21 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #22 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #23 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #24 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #25 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #26 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #27 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #28 Laeva elektriseadmed lisaküsimused #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanis n Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Laeva elektriseadmed arvestus

Isolatsioontakistust mõõdetakse pingestamata olukorras. Megeri tööpinge valitakse sõltuvalt seadme tööpingest. Laevadel on levinud isolatsioontakistuste mõõtmine pingestatud olukorras, selleks kasut. Kilbimegaoomeetreid. Isolatsioontakistust võib kontrollida ka pingestatud seadme puhul, kasutades voltmeetreid. 14. Valgustustehnilised ühikud. Valgustustehnilised normid. Valgusvoog tekitab nägemisaistingu. Tähis on ja ühik on luumen Valgusviljakus on valgusallika valgusvoo ja tarbitava elektrilise võimsuse jagatis. Tähis J, ühik luumen vati kohta. Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis selle ruuminurgaga.. Tähis I, ühik kandela. Valgustihedus on vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga. Tähis E, ühik luks. 15. Hõõglambid. Lahenduslambid. Hõõglambid on lihtsad ja odavad, puuduseks on madal valgusviljakus ja kasutegur. Koosneb

Laeva elektriseadmed
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames

Logistika alused
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest)

Laevade ehitus
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust. Omakorda on

Laevaehitus
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: ­ kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; ­ tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: ­ kaubalaevad; ­ kauba-reisilaevad; ­ reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: ­ segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; ­ puistlastilaevad e. balkerid; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliik­umbes 80% üldarvust.

Laevaehitus
thumbnail
15
doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite

Abimehanismid
thumbnail
73
doc

Konteinerveod

mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes raudteevedudes. Mõlemat tüüpi konteinerite kõrgus ja laius on ühesugune ­ 8 × 8 jalga (2,44 × 2,44 m). Konteinerite mtmeid pole kogu maailmas standardiseeritud, ISO 20- ja 40-jalaste konteinerite kõrval on kasutusel USA 24-, 27-, 35- ja 45-jalased konteinerid.

Laevandus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi



Lisainfo

1.Mis on pardakõrgus ?2.Mis on keskmine süvis?3.Mis on vabaparras?4.Kes määrab vabaparda kõrguse?5.Kus asub tekijoon?6.Mitu süviseskaalat on laeval?7.Missugune on lastimärgijoonte paksus?8.Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar?9.Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis?10.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju?11.Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju?12.Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem?13.Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega?14.Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil?15.Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?16.Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt?17.Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist?18.Kas laeva süvise muutumisega XB muutub?19.Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate?20.Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust?21.Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel?22.Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel?23.Mis on virtuaalne raskuskese?24.Mis on dedveit?25.Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)?26.Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)?27.Kas laeva raskuskeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?28.Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega?29.Mis on metatsenter?30.Mis on GM?31.Millest sõltub BM suurus?32.Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment?33.Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks?34.Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul?35.Mis on taastav õlg?36.Püstuvuse põhivalem37.Püstuvuse metatsentriline valem38.Mis on KN?39.Mis on MS?40.Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil?41.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest?42.Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse?43.Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis?44.Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest?45.Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks?46.Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest?47.Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun